Richard Strauss - referaat (0)

Richard Strauss (1864-1949)
Richard Strauss oli saksa helilooja ja dirigent , kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu.
Ta sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Tema isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Richardi ema oli Josephine kes pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga.
10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid " Lohengrin ", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda " Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle.
1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat . Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina.
10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiivse loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele.
1917 – 20 aastail oli ta oli kompositsiooniõpetaja Berliini konservatooriumis. 1919 – 24 juhatas ta Viini Riigiooperit. 1933 – 35 oli Reichsmusikkammer` president ja Hitleri võimu poolt soositud. Richard Strauss Suri 1949 aastal Garmischis.
Richard Straussi muusikastiili iseloomustavad:
* tihe side kirjandusega, programmilisus (Literaturmusik)
* üldkarakter sageli dramaatiliselt pingeline ja kirglik
* harmoonia tonaalse ja atonaalse vahepeal
* äärmiselt värvikas orkestratsioon , kiire pillide vaheldumine , arendas edasi Berliozi orkestriõpetust (Straussi ork.- õpik 1904 ).
* kasutab lühikesi karakteerseid teemasid : “Ma piirdun alati lühikeste teemadega, kuid see-eest oskan nii fraseerida, et väänan neist kõik, mis võimalik.”
* meloodiate kontrapunktiline ühendamine, tihe faktuur
* hilisel perioodil neoklassitsistlikud tendentsid: selge tonaalsus , vorm, ideaaliks Mozart .
Richard Straussi teosed:
Sümfoonilised poeemid

" Macbeth " (1888/90)

"Don Juan " (1888)

"Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"; 1889)

" Till Eulenspiegel " ("Till Eulenspiegels lustige Streiche"; 1895 )

"Nõnda kõneles Zarathustra " ("Also sprach Zarathustra"; 1896)

"Don Quijote " ( 1897 )

"Kangelase elu" ("Ein Heldenleben"; 1898)

"Kodusümfoonia" ("Symphonia domestica"; 1903)

"Alpisümfoonia" ("Eine Alpensinfonie; 1915)
Ooperid

"Guntram" (1894)

"Feuersnot" (1901)

"Salome" (1905)

"Elektra" (1909)

"Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911)

"Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16)

"Varjuta naine" ("Die Frau ohne Schatten"; 1919)

"Intermezzo" (1924)

"Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933)

"Arabella" (1933)

"Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935)

"Rahupäev" ("Friedenstag"; 1938)

" Daphne " (1938)

" Danae armastus" ("Die Liebe der Danae"; 1940 esiettekanne 1952)

"Capriccio" (1942)
Teisi teoseid

Olympische Hymne koorile ja orkestrile (1934)

Metamorphosen 23 keelpillile (1945)

Neli viimast laulu (Vier letzte Lieder) (1948)

Süit 13 puhkpillile (1884)

Soololaulud häälele ja klaverile
Richard Strauss