Eetrilahused ühendatakse ning ekstraheeritakse 10%-lise NaOH lahusega. Seda ekstrakti keedetakse 10 minutit, et eraldada lenduvad orgaanilised ühendid. Seejärel segu jahutatakse ja hapustatakse ettevaatlikult kontsentreeritud soolhappega. Eraldunud bensoehape filtritakse, pestakse vähese hulga külma veega ja kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 90% teoreetilisest. Etüülbensoaadi süntees bensoehappest: Kolbi paigutatakse 12g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil kolm tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga
soolhappega. Kontrollitakse, et pH oleks vähemalt 4. Sadenenud bensoehape filtritakse, pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 8085% teoreetilisest. Etüülbensoaat Reaktiivid: Bensoehape 12 g Etanool 50 ml Väävelhape 4 ml Aparatuur: 100 ml kolb, püstjahuti, lihtdestillatsiooniseade. Kolbi paigutatakse 12 g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4 ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil 3 tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse, Jääk jahutatakse, segatakse 100 ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfiidiga. Saagis on ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. PRAKTILINE OSA 2.1
emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. MIKS LISAAINEID KASUTATAKSE? Lisaainete kasutamise eesmärgiks on tagada toidu parem kvaliteet ja ohutus. Sorbiinhapet (E200), sorbiinhappe sooli (E202), bensoehapet (E210) ja naatriumbensoaati (E211) kasutatakse sageli jookides ja ketšupis, et vältida mikrobioloogilist riknemist. Kui toode on riknenud, kuid maitseomadused seda ei reeda, võib see organismile olla palju ohtlikum kui lisaaine. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta neid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300) ehk C-vitamiin.
Tekib viinamarjamahla kaarimisel, kus ta settib kaaliumsooladena (kaaliumtartraadina) valja. Viinhapet ja tema sooli kasutatakse toiduainetoostuses, meditsiinis ja tekstiilitoostuses, samuti reaktiividena aldehuudide, suhkrute ja teiste ainete toestamisel. 5) Bensoehape - aromaatne karboksuulhape, mille molekulis esineb aromaatne benseeniring. Bensoehape on varvuseta, valge kristalne aine, mis lahustub hasti alkoholis ja eetris, kuid vahesel maaral vees. Bensoehapet leidub paljudes marjades nagu naiteks johvikates ja pohlades.Teda kasutatakse toiduainetoostuses kui ka naiteks silo sailitamiseks konservandina (sailitusainena), samuti antiseptikuna salvide koostises.Keemiatoostuses kasutatakse bensoehapet sunteetiliste varv- ja lohnaainete tootmiseks. Valemitele nimetuste andmine. Nimetuste alusel struktuurvalemite voi nurkvalemite koostamine. Oskus ara tunda valemi pohjal, kas on tegemist alkoholi, aldehuudi,
V:Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Fenool Bensoehape Naftaleen Fenool ehk hüdroksübenseen C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti. Kasutamine: keemiaproduktide lähtematerjalina. Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na- soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Naftaleen C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine 7. Nimeta küllastumata ühendite esindajaid, kus neid leidub, kasutamine, omadused. 8. Miks kujutatakse benseeni molekule erinevalt? V: Sest kaksiksidemed liiguvad ringi (vahetavad asukohta) 9. Miks on fenooli ja torueeni keemistemperatuurid erinevad? V: Põhjus on vesiniksidemetes. Torueenis vesiniksidemetes ei moodustu.
Säilitusaine, happesuse regulaator, sekvestrant Bensoehape Bensoehappe derivaadid · Salitsüülhape (nimetuse saanud paju Salix nimetusest, kus koores sisaldus päris on kõrge) Bensoehappe derivaadid Aspiriin - atsetüülsalitsüülhape Bensoehappe esinemine looduses · Pohla-, jõhvika-, rabamuraka- ja kukemarja mahl sisaldavad bensoehapet - 0.1 - 0.7 g/l. · Erinevad marjad sisaldavad bensoehapet 0.05% (Budavari et al., 1996). Näiteks, küpsed jõhvikamarjad ja teised Vaccinium species (e.g., cranberry, V. vitis idaea; bilberry, V. macrocarpon) sisaldavad 300-1300 mg vaba bensoehapet 1 kg marjade kohta (Hegnauer, 1966). Bensoehappe sisaldus Sieber et al. (1989) bensoehappe sisaldusest toiduainetes: · Piimatooted - 6 mg/kg · Jogurt 12-40 mg/kg · Juustutooted - 40 mg/kg · Puuviljad - 14 mg/kg
küpsetuspulbrite, ravimite tekstiilikiu kaksiksidemega on vedelad värvide valmistamiseks leidub: lihastes peale füüsilist pinget, hapupiimas ja Madalad karboksüülhapped sest hapendatud juur ja köögiviljades moodustavad vee molekulidega vesinik Etaandihape HOOC-COOH üsna sidemeid mürgine, vees lahustuv, värvuseta kas: Pohl ja jõhvikas ei lähe käärima sest tekstiilitööstuses, värvainete valmistamisel sisaldavad bensoehapet mis tapab pisikuid leidub: oblikate, tomatite ja muude taimede ja kääritajaid mahlas Rabarber sisaldab oblikhapet mis seob Bensoehape- värvuseta, ei ole organismis kaltsiumi ja see põhjustab mürgine kas: silo säilitamisek ja salvide luude hõrenemist koostises Äädikas- äädikhappe vesilahus Ftaalhape- 200 kraadi juures Lauaäädikas- on 30% äädikhappe lahus
redutseerijana näiteks tekstiilitööstuses. Sidrunhape isoleeriti sidrunist. Ta on inimorganismi keskse metaboolse raja sidrunhappetsükli komponent. Sidrunhapet leidub ka veres. Sidrunhape kuulub karboksüülhapete hulka. Kasutatakse antikoagulandina. Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Nasoola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Võihape ehk butaanhape tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes. Ta on väga ebameeldiva lõhnaga, kusjuures ta annab ka osaliselt higile lõhna. Koerte haistmine on inimeste omast paljusid kordi suurem. Seepärast on koerad võimelised inimest ka jalajälgede järgi leidma, sest koer haistab inimeste jalahigis leiduvaid karboksüülhappeid.
pole looduses analoogi Looduslikud säilitusained Kõige tuntum looduslik konservant on läbi aegade olnud bensoehape. Loodusliku bensoehappe saamiseks kogutakse Kagu- Aasia vihmametsades kasvava bensoepuu vaiku. Ka Eestis kasvavates taimedes leidub seda. Kõige rohkem sisaldavad bensoehapet pohla- (fotol), jõhvika- ning mustikamarjad.
CH2(OH)CH2CH2COOH + NaOH = CH2(OH)CH2CH2COONa + H2O 16. Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele kloroetaanhappel? Põhjendada struktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta. Halogeenühendid Happed CH2(Cl)COOH + NaOH = CH2(OH)COOH + NaCl CH2(Cl)COOH + NaOH = CH2(Cl)COONa + H2O 17. Iseloomustada lühidalt sipelghappe, oblikhappe, piimahappe leidumist looduses. Õp lk 22 18. Milleks kasutatakse bensoehapet, äädikhapet, sidrunhapet Bensoehapet toiduainetööstuses, kosmeetikatööstuses konservandina, säilitusainena Äädikhape toiduainetööstuses, keemiatööstuses konservandina, säilitusainena Sidrunhape toiduainetööstuses maitseainena 19. Millistele aineklassidele iseloomulikke omadusi on antud ühenditel ? Näidata ära funktsionaalrühmad, märkida funktsionaalrühmade nimetused. Nimetada vähemalet üks aine, millega antud aineklassi esindaja reageerib.
1) Pesevad halvasti karedas vees 2) Tugevalt leelisereaktsiooniga ja söövitava toimega Sp on välja töötatud mitmed teistsuguseid seepe, kus kasut nt väävelhappe poolestrite sooli 5. DESINFITSEERIVAD JA KONSERVEERIVAD AINED Et kosmeetika tooted säiliksid Hävitavad mikroorganisme nahal ja juustes Taksitavad mitmete ühendite oksüdeerumist õhuhapniku toimel Põhiliselt alkoholid: etanool, propanool, Kasut ka bensoehapet, salitsüülhapet ja Al-ühendeid (higistamisvastane toime) 6. LÕHNAAINED Muudavad kosmeetika tooted meeldivaks Tavaliselt eeterlikud õlid: roosi-, nelgi-, jasmiini-, lavendli-, rosmariini-ja piparmündiõlid 7. LÕHNA FIKSAATORID Need on paljud palsamid ja vaigud, nt stooraks ja peruupalsam saadakse troopikataimedest, tugevdavad lõhna, aeglustavad lõhna lendumist Ambra saadakse kaseloti soolestikus olevast vahast
Levinud peaaegu kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, kuid ka Lääne- ja Kesk-Siberis ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötmejahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti. Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sh oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi. Küüvits: Küüvits on tavaline taim Eestis rabastuvates männikutes, soodes ja rabades. Kanarbikuliste sugukonnast, igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 10 kuni 30 cm. Vars püstine või tõusev. Lehed alt valkjashallid, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied pikaraolised, roosad, kannutaolised, tagasikäändunud hõlmaga, õiekroonid on seestpoolt karvased
Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim. Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega. JÕHVIKAS Harilik jõhvikas ehk kuremari on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvika hapu maitse tuleneb sellest, et ta sisaldab palju sidrunhapet, vähesel määral ka C-vitamiini. Jõhvikates leidub bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötme jahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti. SOOKAIL Sookail on kanarbikuliste sugukonda kuuluv taimeliik; kääbuspõõsas. Traditsiooniliselt on taim paigutatud perekonda Ledum, ja seeläbi kandnud liiginimetust Ledum palustre.Kasvukohana eelistab ta happelisi muldasid.Eestis tavaline
2-hüdroksüpropaanhape ehk Piimhape (C3H6O3) Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Polüpiimhape on biodegradeeruv polümeer, millest valmistatakse looduslikult lagunevaid kilekotte. Bensoehape ehk benseenhape, bensoaat on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. 9. H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I 2-aminopropaanhape Alaniin Ala CH3 H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH I
lisatakse kuumale lahusele ettevaatlikult 10 ml etanooli ja pärast värvuse kadumist filtritakse sadenenud mangaandioksiid. Filtraat aurustatakse portselankausis mahuni 50-75 ml, jahutatakse ja hapustatakse soolhappega. Kontrollitakse, et pH oleks vähemalt 4. Sadenenud bensoehape filtritakse, pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 80-85% teoreetilisest. Etüülbensoaat Kolbi paigutatakse 12 g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4 ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil 3 tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100 ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga. Lihtdestillatsioonil destilleerub algul eeter, produkti fraktsioon kogutakse
Valmistatakse eelkõige hoidiseid, kuid neid võib süüa toorelt ja sügavkülmutada. Tuntud on marja tervistavad omadused. Teed soovitatakse külmetushaiguste puhul. Toimib ka diureetikuna, mistõttu soovitatakse teda neeruhaigetele. Sisaldab 7-8% suhkruid, energiasisaldus on 100 g kohta 40 kcal. Sisaldavad ligi 2 korda rohkem rauda kui maasikad. Tegemist on vaarikaga 4. On põhjamaine mari, mis männimetsas valmib augustis. Marjad sisaldavad säilitusainena kasutatavat bensoehapet, mistõttu säiluvad hästi. Marjadest valmistatakse enamasti hoidiseid. Tuntud on põletikuvastased omadused. Taimeleheteed kasutatakse paljude haiguste ravil. Energiasisaldus on 48 kcal 100 g kohta. Vitamiinide sisaldus on tagasihoidlik. Tegemist on pohlaga 5. Jagunevad mustadeks, punasteks ja valgeteks. Väärtuslikuim on must mari , mis sisaldab kuni 300 mg Cvitamiini 100g, teised aga C vitamiini 30-40 mg. Suhkruid sisaldavad 6-7%, happeid 2-3%, mineraalainetest eriti K,
põhikomponendiks, ükskõik mis tootjafirmaga on tegu. Põhiliselt on sarnased ka kõik ülejäänud lisandid, mida pastadele lisatakse. Erinevused tulenevad vaid põhi- kui ka lisaainete kogustest, mis määravad pasta värvuse, lõhna, puhastus- ning ravivõime. Pea kõikidesse tänapäevastesse hambapastadesse lisatakse järjest rohkem vahutavust ja säilitusaega parandavaid komponente. Vahutava pesuainena on põhiliselt kasutusel naatriumlaurüülsulfaat, säilitusainena eelistatakse bensoehapet (Hambaarst.ee). Meeldiva maitse ja hea lõhna annavad hambapastadele lisatud eeterlikud õlid, magusaks teevad pastasid suhkruasendajad sahhariin ja sorbitool. Räniühendeid kasutatakse puhastava ja valgendava toime saavutamiseks. Lastele mõeldud toodetele on tihtipeale lisatud magustamiseks ja värviandmiseks lisaaineid. Rohke glütseriini ja ksantaankummi baasil tehtud magusate ning värviliste geelidega kutsub tootja lapsi suurima heameelega hambaid harjama.
hapet, mis loomale on igati sobivam. Närvutamiseks peab aga olema ilus ilm, et rohi närbuks lühikese ajaga, muidu on toitainete kadu suur. Närvutamine on otstarbekas ainult 1-2 päeva jooksul: rohi ei tohi kaarde seisma jääda, vaid vajab pidevat õhustamist. Kriitilise pH näit sõltub materjali kuivainesisaldusest. 3. lisada Eestis väljatöötatud ja katsetatud konservante, nagu bensoehapet, silobeni või superbeni, mis väldivad valekäärimist väiksema koguse piimhappe tekke juures ja toitainete kaod on väiksemad Silo liigid Märgsilo saadakse, kui koristatud värske rohi sileeritakse kohe hoidlasse. Materjali vähese kuivainesisalduse tõttu on võihappekäärimise suur oht. Samuit võivad kergesti areneda teised kahjulikud bakterid. Olenevalt materjali sileerivusest on vaja lisada kindlustuslisandit vastavalt normile
südamehaiguste ennetamiseks; õun - ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, neeru- ja sapikivitõve korral ning rasvumise vastu; mustikas - tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks parandab mustikas nägemist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks; pohl - sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad ka palavikku langetada; maasikas - suurendab südamejõudlust, viib organismist välja liigse vee ja leevendab ainevahetushäireid; vaarikas - hea valuvaigistaja ja palavikulangetaja; virsik annab jõudu südamele, on abiks rauavaegusaneemia korral, organismi üldtugevdav; aprikoos - eriti hinnatud aneemia ravis, luna aitab kaasa vereloomeprotsessis;
südamehaiguste ennetamiseks; õun - ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, neeru- ja sapikivitõve korral ning rasvumise vastu; mustikas - tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks parandab mustikas nägemist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks; pohl - sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad ka palavikku langetada; maasikas - suurendab südamejõudlust, viib organismist välja liigse vee ja leevendab ainevahetushäireid; vaarikas - hea valuvaigistaja ja palavikulangetaja; 7
välisõhus (õietolm; hobuste, veiste jt karvloomade karvad ja nahaketud; putukate mürgid), kutseallergeenid (formaldehüüd, lateks ,kloramiin T, plaatina soolad, happelised anhüdriidid), toiduained (muna, õun ja juurviljad, tsitruselised, kiivid, maasikad, kaunviljad, teraviljad, piim, pähklid, kala ja vähilaadsed, sokolaad, mesi). Konservantidest ja värvainetest on suurimad allergeenid tartrasiin ja safran, bensoehape. Looduslikult sisaldub bensoehapet murakates, jõhvikates, kuivatatud aprikoosides, hapupiimas ja jogurtis. (Kopsuliit.ee) 2.4. Patofüsioloogia Astmale kalduvatel inimestel ilmneb põletikust põhjustatud sümptomeid, mille hulka kuulub tavaliselt vahelduv (iseenesest või ravi tulemusel nõrgenev) bronhide ahenemine. Põletik tõstab bronhide reaktiivsust mitmesuguste ärritajate suhtes. (Üldarsti 1999) 2.5. Sümptomid Astma sümptomid on mitmekesised ja varieeruvad haigeti
Kohtla-Järve elanike põhiosa on rakendatud töötlevas tööstuses (eriti keemiatööstuses) ja mäetööstuses (põlevkivi kaevandamisel). Kohtla-Järve elanike suurim tööandja on Eesti Energia Kaevandused AS (AS Eesti Põlevkivi; 2003. aastal 4708, 2010. aastal ligi 3000 töötajat). Keemiatööstusettevõtete seas on suurimad põlevkivist mitmesugust toodangut valmistav Viru Keemia Grupp AS (2009. aastal 1312 töötajat), mineraalväetisi tootev AS Nitrofert ja bensoehapet valmistav Eastman Specialties AS (endine Velsicol Eesti AS). Traditsiooniliselt on Kohtla-Järvel olnud tugev ehitusmaterjalide tööstus (põlevkivituhast ja liivast seinaplokke tootis pankrotistumiseni 2010. aastal Ahtme tehases OÜ Silbeti Plokk; AS Silbet tegeleb põhiliselt ehitusmaterjalide, sh Silbeti kaubamärgi all toodetevate plokkide müügiga). Naistele sobivaid töökohti pakuvad Baltika Gruppi kuuluv AS Virulane (Ahtmes) ja Kiviõli Õmblusvabrikust tekkinud
toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape E 300 (C- vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhul gas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karas tus jookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve (vt asotoiduvärvide loetelu). Asotoiduvärvid E 102 Tartrasiin E 110 Päikeseloojangukollane E 122 Asorubiin E 123
Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve. [1.] 4 Kas lisaained on ohutud?
Kresool- aromaatne alkohol ___________________________________________________________________________ Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias.(karbonüülühendaldehüüd) ___________________________________________________________________________ Bensoehape (ka benseenhape, bensoaat) on benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Vaba bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades.__________________________________________________________________ Metüülbenseen ehk tolueen. Nitroühendid (NO2 peaks olema) 9. Karbonüülühedid. Sisaldavad oksorühma ehk karbonüülrühma. Puuduvad liikuvad H- aatomid,mistõttu molekulid ei ole assotsieerunud. Keemistemperatuurid alkoholidest madalamad. Madalamad aldehüüdid ja ketoonid lahustuvad vees,kõrgemad orgaanilistes ühendite(alkohol,eeter)
temperatuurist jne. Väga väikestes kogustes võivad need ained isegi stimuleerida mikroobide arengut ja biokeemilist aktiivsust, kuid kontsentratsiooni tõusul areng ja paljunemine aeglustub ja edasi hävivad kiiresti. küllaldane toote konserveerimiseks, kahjutu inimesele ja negatiivse mõjuga toote omadustele. Puuvilja- ja marja toorme, poolfabrikaatide, kalakonservide, kalamarja jt. konserveerimisel kasutatakse bensoehapet ja tema naatriumisooli. Pohladest ja mustikatest valmistatud toodete hea säilivus ongi põhjendatav nähtavasti nende bensoehappe sisaldusega. Bioloogilised: Looduslikes tingimustes nii nagu toiduaineteski elavad ja paljunevad üheaegselt erinevad mikroorganismid. Nende vahel kujuneb välja erisuguseid suhteid. 1) Sümbioos: Juhul, kui kooselu kahe või mitme liigi vahel toob vastastikust kasu ja koos kasvavad nad isegi paremini kui igaüks eraldi
töödeldakse kummi ja Velsicol Eesti AS. Ettevõttes vaid importtoormel. Käivitati sünteesitakse tolueenist Kõige uuemad sellised nn. plastikuid. See tootmine on suured ja kaasaegsed tahke soojuskandjaga retordid sisuliselt väga vähe seotud bensoehapet, mida kasutatakse formaliini ja bensoehappe peamiselt plastifikaatorite ja (2 agregaati a' 3000 t põlevkivi keemiaga. Seevastu Ida- tootmisüksused. Lisaks ehitati ööpäevas) töötavad aga Eesti Virumaa linnades Kohtla- toidukonservantide
2) Kui palju etanooli saadakse 3 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageerimisel kloroetaaniga? 3) Kui palju dietüüleetrit saadi 23 grammi bromoetaani reageerimisel 45 grammi 50 %se kaaliumetanolaadiga? 4) Mitu dm 3 vesiniku eraldub 23 grammi etaani dehüdrogeenimisel? 44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %? 6) Mitu grammi bensoehapet saadakse 13 grammi tolueeni oksüdeerimisel? 7) Kui palju vesinikkloriidhapet tekkis 35 grammi benseeni alküülimisel 56 grammi 1klorobutaaniga? 8) Kui palju etanaali on vaja võtta 34 grammi 67 %se etaanhappe valmistamiseks? 9) Kui palju soola tekkis 50 %se metaanhappe reageerimisel 23 grammi 5 %se baariumhüdroksiidiga?
2) Kui palju etanooli saadakse 3 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageerimisel kloroetaaniga? 3) Kui palju dietüüleetrit saadi 23 grammi bromoetaani reageerimisel 45 grammi 50 %se kaaliumetanolaadiga? 4) Mitu dm 3 vesiniku eraldub 23 grammi etaani dehüdrogeenimisel? 44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %? 6) Mitu grammi bensoehapet saadakse 13 grammi tolueeni oksüdeerimisel? 7) Kui palju vesinikkloriidhapet tekkis 35 grammi benseeni alküülimisel 56 grammi 1klorobutaaniga? 8) Kui palju etanaali on vaja võtta 34 grammi 67 %se etaanhappe valmistamiseks? 9) Kui palju soola tekkis 50 %se metaanhappe reageerimisel 23 grammi 5 %se baariumhüdroksiidiga?
2) Kui palju etanooli saadakse 3 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageerimisel kloroetaaniga? 3) Kui palju dietüüleetrit saadi 23 grammi bromoetaani reageerimisel 45 grammi 50 %se kaaliumetanolaadiga? 4) Mitu dm 3 vesiniku eraldub 23 grammi etaani dehüdrogeenimisel? 44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %? 6) Mitu grammi bensoehapet saadakse 13 grammi tolueeni oksüdeerimisel? 7) Kui palju vesinikkloriidhapet tekkis 35 grammi benseeni alküülimisel 56 grammi 1klorobutaaniga? 8) Kui palju etanaali on vaja võtta 34 grammi 67 %se etaanhappe valmistamiseks? 9) Kui palju soola tekkis 50 %se metaanhappe reageerimisel 23 grammi 5 %se baariumhüdroksiidiga?
Mõjub happelistes toiduainetes (ketshup, mahlad, siider, karastusjoogid, ka Coca-Cola). Bensoehappe anioon koguneb rakku. Kõrge bensoaadi kogus rakus on toksiline pärmid ja hallitusseened ei suuda seda kahjutustada. Häirub rakkude energeetiline ainevahetus. Pärmide ei suuda näiteks enam suhkruid kääritada, ATP hulk rakus langeb. Bensoehape on toksiline ka mõnedele bakteritele. Aga reeglina bakteritele ei meeldi nii happelises keskkonnas kasvada, kus bensoehapet konservandina kasutatakse. Bensoehape on looduslik konservant. Seda sisaldavad näiteks jõhvikad, pohlad, murakad, küüslauk, ploomid ja õunad. Seetõttu säiluvad neist tehtud hoidised väga hästi. Ka kaneel sisaldab bensoehapet. Keskkonna reaktsioon mõjutab ka rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni. Kaudselt mõjutab pH rakku näiteks ainete lahustuvuse kaudu. Madalal pH-l väheneb CO2 lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele
Nt H2SO4 jne. Mikroobidele mõjuvad hävitavalt mitmed ühendid, nagu formaliin, fenoolid jt. Paljusid antiseptikuid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses kui desinitseerivaid vahendeid. Toiduainete konserveerimisel on antiseptikute kasutamine piiratud kuna see doos peab olema küllaldane toitainete konserveerimiseks, kahjutu inimesele. Puuvilja ja marja toorme ja teiste toiduainete konserveerimisel kasutatakse bensoehapet ja ma Na sooli. Pohladest ja mustikates valmistatud toote hea säilivus ongi põhjendatud selle happe sisalgusega. Paljude toiduainete ja jookide valmistamisel kasutatakse konserveeriva ainena sorbiinhapet ja tema sooli. Ta on bensoe ja H2SO4- st väiksema toksilisusega, mõjub aga palju aktiivsemalt mikroobidele. Väikestes kogustes leidub teda ka pihlaka marjades. 19. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted
Nt H2SO4 jne. Mikroobidele mõjuvad hävitavalt mitmed ühendid, nagu formaliin, fenoolid jt. Paljusid antiseptikuid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses kui desinitseerivaid vahendeid. Toiduainete konserveerimisel on antiseptikute kasutamine piiratud kuna see doos peab olema küllaldane toitainete konserveerimiseks, kahjutu inimesele. Puuvilja ja marja toorme ja teiste toiduainete konserveerimisel kasutatakse bensoehapet ja ma Na sooli. Pohladest ja mustikates valmistatud toote hea säilivus ongi põhjendatud selle happe sisalgusega. Paljude toiduainete ja jookide valmistamisel kasutatakse konserveeriva ainena sorbiinhapet ja tema sooli. Ta on bensoe ja H2SO4-st väiksema toksilisusega, mõjub aga palju aktiivsemalt mikroobidele. Väikestes kogustes leidub teda ka pihlaka marjades. 21.Bioloogiliste teguritemõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobide vahelised suhted
hapet, mis loomale on igati sobivam. Närvutamiseks peab aga olema ilus ilm, et rohi närbuks lühikese ajaga, muidu on toitainete kadu suur. Närvutamine on otstarbekas ainult 1-2 päeva jooksul: rohi ei tohi kaarde seisma jääda, vaid vajab pidevat õhustamist. Kriitilise pH näit sõltub materjali kuivainesisaldusest. 3. lisada Eestis väljatöötatud ja katsetatud konservante, nagu bensoehapet, silobeni või superbeni, mis väldivad valekäärimist väiksema koguse piimhappe tekke juures ja toitainete kaod on väiksemad Silo liigid Märgsilo saadakse, kui koristatud värske rohi sileeritakse kohe hoidlasse. Materjali vähese kuivainesisalduse tõttu on võihappekäärimise suur oht. Samuit võivad kergesti areneda teised kahjulikud bakterid. Olenevalt materjali sileerivusest on vaja lisada kindlustuslisandit vastavalt normile
Nt H2SO4 jne. Mikroobidele mõjuvad hävitavalt mitmed ühendid, nagu formaliin, fenoolid jt. Paljusid antiseptikuid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses kui desinitseerivaid vahendeid. Toiduainete konserveerimisel on antiseptikute kasutamine piiratud kuna see doos peab olema küllaldane toitainete konserveerimiseks, kahjutu inimesele. Puuvilja ja marja toorme ja teiste toiduainete konserveerimisel kasutatakse bensoehapet ja ma Na sooli. Pohladest ja mustikates valmistatud toote hea säilivus ongi põhjendatud selle happe sisalgusega. Paljude toiduainete ja jookide valmistamisel kasutatakse konserveeriva ainena sorbiinhapet ja tema sooli. Ta on bensoe ja H2SO4-st väiksema toksilisusega, mõjub aga palju aktiivsemalt mikroobidele. Väikestes kogustes leidub teda ka pihlaka marjades. 21.Bioloogiliste teguritemõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobide vahelised suhted
Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve. Asotoiduvärvid: E 102 Tartrasiin E 110 Päikeseloojangukollane E 122 Asorubiin E 123 Amarant E 124 Erkpunane 4R E 129 Võlupunane AC
rasvumise vastu. Mustikas (Vaccinium myrtillus)- meile tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks sellele parandab mustikas nägemist, eriti öist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Soovituslik arvutifanaatikutele ja teistele teravat silma vajavate elukutsete esindajatele.Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks. Pohl (Vaccinium vitis-idea) ehk palukas sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad ka palavikku langetada. Maasikas (Fragaria vesca metsmaasikas)- maasikad suurendavad südamejõudlust, viivad organismist välja liigse vee ja saastained, seega saavad kergendust soolade ainevahetushäirete all kannatajad (sapi- ja neerukivid, podagra). Vaarikas (Rubus idaeus) vaarikas on hea valuvaigistaja ja palavikulangetaja.
Alljärgnevad on prominentsemad esindajad. (bensoeh ape) Bensoaat Jo o n . 4 0 Bensoaat (benseenhape, bensoehape; joon. 39) on benseeni mo- nofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse röga- O H lahtistava vahendina. Vaba bensoehapet leidub rohkesti jõhvi- C O kates ja pohlades. O v e s in ik s id e S a lits ü la a t Salitsülaat (s a lits ü ü lh a p e ) Salitsüülhape (o-hüdroksübensoehape; joon. 40) on vees vähelahustuv valge kristalne aine. Looduses esineb metüül-
Suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aroomiained annavad maasikatele suurepärased maitseomadused. Maasikad jagunevad kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. Vaarikas ehk vabarn on liitmari. Vili koosneb paljudest kokkuliitunud luuviljadest. Sisaldab kuni 9% suhkruid ja 1...2% happeid. Mineraalainete, eriti raua poolest on rikkamad metsvaarikad. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Ei tohi olla lagunenud osaviljadeks. Teised marjad on veel pohlad (sisaldavad bensoehapet ja omavad võimet järelvalmida), mustikad (spetsiifilise aroomiga, suure parkaine sisaldusega), sinikad (ehk joovikad, roheka viljalihaga, toniseeriva toimega, palju ei tohi korraga süüa), aroonia (jaguneb mustaks ja punaseks, esimese viljad on söödavad, sisaldab rohkesti parkaineid ja P-vitamiini), kibuvitsamarjad (erakordselt palju C-vitamiini 2000... 3000 mg 100 g kohta), kuslapuu marjad (tegelikult põõsas, marjad on piklikud,
Õied: 3-12 kaupa tipmistes rippuvates kobarates, kellukjad, valkjad kuni roosakad, 4 üsna suure tipmega, V-VI, hilissuvel esineb kohati järelõitsemist. Viljad: kerajad marjad, algul valged, valminult tumepunased, marjad vitamiini ja orgaaniliste hapete rikkad, püsivad puhmastel kuni talveni, VIII-IX. Marju kasutatakse hoidiste, keediste, veini jne. valmistamiseks, nad sisaldavad kuni 85 % vett, 8,5..12 % suhkruid, kuni 2 % happeid ja kuni 0,075 % bensoehapet. Hea pohlamets annab saaki 250-500 kg/ha. Pohl paljuneb enamasti vegetatiivselt. Õisi tolmeldavad putukad. Kasvab hästi männimetsades liiv- ja saviliivmuldadel. Taolisi metsi nimetatakse paludeks ja pohla seetõttu ka palukaks. Pohlamarjad on sügiseti põhitoiduks meie metsades elavatele kanalistele metsisele, tedrele. Pohlalehed on parkaineterikkad (kuni 20 %), sisaldavad veel 5...7 % arbutiini ja neid
annaabi.ee 
