Diplomaatia väiksem osakaal sõjalise mõtlemise kõrval Lisaks õhutasid sõda sõjatehnika areng ning võidurelvastumine Sõja ajend Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos 28.06.1914 Serbia toetamine Venemaa poolt, mis ajas sakslased vihale ning õhutasid Austria- Ungarit kuulutama Venemaale sõja. Seepeale mobiliseeris Venemaa väed ning hiljem 01.08.1914 kulutas Saksamaa Venemaale sõja, ning hiljem ründas Prantsusmaad ja siis Belgiat, mille peale (Belgia tõttu) kuulutas ka Inglismaa sõja kolmikliidule. Hiljem liandus Antandi poolele ka Jaapan. Natuke hiljem ründab Saksamaa Luksemburgi ning Belgiat. Prantsuse-Briti väed saavad lüüa. Sakslased hakkasid lähenema Pariisile ning Prantsusmaa pani viimased reservid Pariisi alla. Marne’i lahingus sakslased peatati. Prantsumaa ründab Venemaa loal Saksamaad. Austria- Ungari kandid raskeid kaotusi. Positsioonisõda
2012. ning 2013. aastal SKP muutus protsentides küll vähenes, kuid SKP suurenes mõlemil aastal palju. Arvan, et protsentuaalse languse põhjustajaks on viimastel aastatel Eestis toimunud teenuste ja kaupade hindade tõus. Belgia SKP muutus protsentides kõikus vaadeldavate aastate jooksul vähe, mis minu arvates viitab väikestele tõusudele ja mõõnadele majanduses ning üldises pildis vähem arenevale majandusele. On näha, et 2009. aastal tabas Belgiat majanduslangus, millest tuldi ka välja. Võrreldes Eesti ja Belgia SKP muutust protsentides, saab öelda, et mõõnad ja tõusud majanduses on toimunud samadel aastatel, kuid Belgia majanduses olid muutused protsentuaalselt väiksemad, kui Eestis. 2009. aastal tabas mõlema riiki majanduslangus, millega mõlemi riigi SKP langes pea sama suures koguses. Kuna Belgia SKP on Eesti omast märgatavalt suurem,mõjutas majanduslangus Belgiat vähem, kui Eestit. Kokkuvõte
27. september Poola kapituleerus 28. september NSVL baaside leping 30. november Talvesõda 9. aprill Saksa väed tungisid Taani ja Norra 10. mai Saksa väed rüdavad Belgiat, Hollanit, Lux, Pr ja Sb 10. juuni Itaalia kuulutas sõja Pr 1940 22. juuni Copiegene'i vaherahu 6. august Eesti Okupeerimine 27. september Kolmikpakt 28. oktoober Itaalia ründab
Madalmaade kunst · Ühendab Hollandit, Belgiat ja Luksemburgi · Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi.
ja võttis rumeenialt ära bessaraabia. Välksõda läänes samaaegselt taani ja norra vallutamisega valmistus Hitler ka välksõjaks läänes. Ta plaan oli selline et alguses tuli anda löök belgia ja hollandi pihta see pidi meelitama prantsuse ja inglise väed Belgiasse . kuid tegelik plaan oli see et hävitada Luksemburg ja tungida yle ardennide mööda magino liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha. 10 mai ründas saksamaa langevarjuritega belgiat ja hollandit. Ennem kui vastased arugi said olid naad sisse piiratud ja suurevaevaga suutis ennast prantsusmaalt minema juhtida inglise väed.22 juuni sõlmiti vaherahu ja 2 kolmandikku prantsusmaad sai sakslaste poolt okupeeritud. Kummaline sõda- poola kiire purustamisega seoses olid kõik lääneriigid jahmunud. Saksamaa viis enda väed kiiresti läände aga sõda oli rohkem nagu passimine. Kumbki osapool ei näidanud välja mingisugustki algatussoovi
60- 64 531,261 260,373 270,888 65- 69 478,267 225,804 252,463 70- 74 453,968 203,199 250,769 75- 79 390,785 160,292 230,493 80+ 486,250 157,274 328,976 11 Tööealised ehk 15- 65 aastased moodustavad Belgias enamuse riigi elanikkonnast. Laste südimus pole väike seega ei ohusta Belgiat rahvastiku vananemine. Üle 75 aastaseid inimesi on Belgias vähe ja naiste eluiga on pikem kui meestel. 12 2.4 Linnastumine Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusega kogurahvastikust. Belgias elab linnades üle 80% elanikest. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Brüssel. 13
aastal ja see toimus Pissetskaja trupiga Hispaaniasse. Partnerid, kellega ta tantsinud, on näiteks Juri Jekimov, Tiit Härm, Viktor Barõkin, Oliver Matz, Vjatseslav Gordejev, Viesturs Jansons, Sergei Bassalajev jpt. Aissketskaja trupis reisis ta mööda Hispaaniat, peale seda kutsus aga Vassiljev teda enda truppi, kellega koos käis ta kaks korda Ameerikas ning Prantsusmaal. Väga palju reisis ta Vjatseslav Gordejevi trupiga mööda Saksamaad, Inglismaad, Austriat, Hollandit, Belgiat ja Itaaliat. Ta on tantsinud ,,Luikede järve", ,,Tuhkatriinut", ,,Carmeni", ,,Giselli", ,,Don Quiote", ,,Kleopatra", ,,Romeo ja Julia", ,,Uinuv kaunitar", ,,Tuleingel", ,,Pulmareis", Anna Karenina" jpt. Kaie Kõrb on väga tihedalt seotud teatriga ,,Estonia", kuna peale Balletikooli lõpetamist said paremad õpilased ,,Estoniasse" tööle, ülejäänud aga ,,Vanemuisesse". Kaiele on tehtud väga palju pakkumisi, kuid ta on siiani otsustanud mitte siit lahkuda.
Välispoliitiline isolatsioonidotriin asendub sekkumisdotriiniga. Kelle toetamine on meile kasulik. 2. USA toetab ainult neid kelle toetamine on neile kasulik 1943 28. nov 1. dets toimus Teheranis Teherani konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal võeti kokku sõja tulemused 1943 aastaks ja lepiti kokku edasine koostöö. Lend- Lease seadusega NSVL sai abi 13 miljardi 150 miljoni dollari ulatuses. Välksõda Saksamaa väed pidid esiteks ründama Belgiat ja Hollandit, et nii meelitama Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1941.a. Schlieffeni plaani matkivat pealelööki. 10. mail ründasidki Sakslased, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi. Saksa soomusjõudude edasiliikumist toetas tõhusalt lennuvägi. Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil
Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Inglismaa. Tulemus:Saksa ja Prantsusmaa vahel sõlmiti vaherahu, 2/3 P-d sattus Saksa okupatsioonni alla. Lahing Inglismaa pärast- Saksa õhuvägi soovis purustada Inglismaa oma. Saksa käsutuses oli rohkem lennukeid ja kogenumad piloodid, kuid inglismaa suutis lahingus peale jääda. Saksamaa ja NSV Liidu vastastikused ründeplaanid: Hitler koostas sõjaplaani NSV Liidu vastu ,milles
marsissid neutraalsesse Belgiasse, et rünnata prantslasi põhja poolt, põrkusid nad belglaste sihikindlale vastupanule. See aeglustas sakslaste edasitungi ja võimaldas prantslastel eesotsas kindral Joffrega oma jõud ümber korraldada. Saksamaa tungib Prantsusmaale Nüüd reageeris Suurbritannia vastavalt Londoni lepingule mis sõlmiti 1839. aastal, mille kohaselt kohustati kaitsma Belgia neutraliteeti. Nii kuulutaski Suurbritannia 4.augustil Saksamaale sõja. Inglased suundusid Belgiat kaitsma ja saatsid 100 000-mehelise Briti ekspeditsiooniväe ka Prantsusmaale, et aidata tõkestada sakslaste edasitungi Monsi ja Charleroi piirkonnas. Paraku hakkas Joffre sakslaste tugeva rünnaku all taganema, kuni jõudis Marne'i jõe taha. Siin läks Prantsuse vägedel korda sakslaste edasitung 8.septembril peatada. Pärast seda asusid mõlemad vastased kaitsepositsioone kindlustama ja kolme kuuga rajati La Manche'i äärest Sveitsi piirile ulatuv kaevikutega rindejoon
Belgia pealinn on Brüssel. Ametlikku keelt Belgias pole ning selle alusel jaguneb Belgia kaheks põhiliseks osaks: prantsuskeelseks Vallooniaks ja hollandikeelseks Flandriaks. Belgia piirneb Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaaga. Loodest on riik ümbritsetud Põhjamerega. Selles riigis on parasvöötme mereline kliima ning seetõttu sajab palju vihma. Belgia pinnamood on üldiselt madal ja tasane, seetõttu nimetati Hollandit ja Belgiat varem ka Madalmaadeks. Kõige madalam punkt on 0 m ning see asub Põhjameres, kõige kõrgem punkt on 694 m ning selle nimi on Signal de Botrange. Tähtsamad loodusvarad on suhkrupeet, sealiha, lambaliha, tubakas, piim, õlu, õli, tera-, puu- ja köögiviljad. Belgia pindla on 30528 km2, sealhulgas 30278 km2 maismaad. Joonis 2. Belgia lipp Joonis 3. Belgia vapp 1.Rahvastiku tihedus ja paiknemine Belgia keskmine rahvastiku tihedus on 343,23 inimest/ km2
Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320. aasta paiku, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Silmapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) Alates 14. sajandist hakati jubaa valdavalt seostama teost ja autorit. See annab tunnistust uue ajastu algusest, mis väärtustas loovat kunstnikku ja tema isikupära. Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena tänast Belgiat, Hollandit, Luksenburgi ja Kirde-Prantsusmaad. Selle ala elanikkond rääkis prantsuse ja flaami (hollandi) keelt. 15.sajandil ühendas seda piirkonda majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ja Saja-aastasest sõjast närgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandi esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Madalmaade koolkonna
venemaaga. Franz Ferdinand- Austria-Ungari troonipärija, kes 28. juunil 1914 aastal mõrvati Sarajevos Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale, mille peale venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni. 30. juulil kuulutas Austria-Ungari välja üldmobilisatsiooni ja Saksamaa sõjaohuolukorra. 1.augustil kuulutas Saksamaa sõja venemaale, 3. augustil Prantsusmaale. 4.augustil ründas Saksamaa Belgiat. Sellega rikkus ta Belgia neutraliteeti ja Inglismaa astus sõtta Antanti pool. 23. augustil astus Antanti pool sõtta Jaapan, 29. oktoobril Türgi Keskriikide poolele. Peagi oli sõjas 34 riiki, kõrvale jäi veel itaalia, kes oleks pidanud hakkama sõdima Saksamaa ja Austria-Ungari poolel. Sõdivate poolte plaanid 1. Saksamaa Prantsusmaa kiiresti purustada Luxemburgi ja Belgia kaudu, seejärel paisata väed Venemaa vastu. Loodeti sõda lõpetada 3-4 kuu pärast. 2. Prantsusmaa
näidanud nn kummaline sõda. Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat vastupanu oli tugev, aga õnnestus siiski enamik Norrast edale haarata. Põhja-Norras jätkusid ägedad lahingud mitu kuud Inglise- Prantsuse dessandiga, kuid lõpuks alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes Hitleril on kaval petuplaan matkida 1914.aasta sõjaplaani. 10. mai 1940 ründas Hitler Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti sõjatehnika jäi saksa omadele alla. Sakslased murdsid Maasi jõe juures prantslaste kaitse, tungisid tagalasse ja piirasid vastased sisse. Prantslased ei suutnud piisavalt tugevat vastupanu osutada ja 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Okupeeriti Pariis ja 2/3 Prantsusmaast. Vabas lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Inglismaal loodi liikumine Vaba Prantsusmaa võitlus Hitleri vastu.
LõunaAafrika Liit, India ja Egiptus) ning Jaapan, Rumeenia ja USA. Keskriikidesse kuulus Saksamaa, AustriaUngari, Türgi, Bulgaaria. 9. Milline riik ei täitnud oma lepingukohustusi ja liitus Esimese maailmasõjas teise poolega? Itaalia 10. Mida tead sõjategevusest Läänerindel? Milliste riikide territooriumil see asus? 1914 peeti otsustav sõda läänerindel, algul saatis edu Belgiat ja Prantsusmaad rünnanud sakslasi. Septembris aga peatasid prantslased vastase sissetungi Marne’i jõel ning edasipidi muutus manööversõda positsioonisõjaks. Seeläbi tekkis surnud seis. Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa. 11. Kus paiknes Idarinne? Venemaal(Galiitsia, Poola, Leedu, Kuramaa) 12 Mida uut relvastuses võeti kasutusele Esimese maailmasõja ajal?
Norra vallutamine Rünnak Norrat tabas ootamatult, kuid Norra suutis endiselt ägedat vastupanu esitada, mis võimaldas kuningaperel Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. PõhjaNorras maabus InglisePrantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Välksõda Läänes (Blitzkrieg) 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi. Tegelikult Saksa armee põhijõud hõivasid väikese Luksembrugi, tungisid üle Ardennide, möödusid Maginot´ liinist ja jõudsid lääneliitlaste põhijõudude selja taha ja purustasid need ühe hoobiga. 22. juuni sõlmiti compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3 prantsusmaast, ka pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Välksõja ründekäik
AUSTRIA-UNGARI: · Sõjajõud koondati kahte ossa: väiksem osa Serbia ja suurem Venemaa vastu · Arvestati Saksamaa toetusega läänerinne idarinne Mujal maailmas · 2.august 1914 saksamaa · kaks vene armeed tungisid · Antandi riikid asusid ründab edukalt Luksemburgi sisse ida-preisimaale vallutama saksamaa · 4.august ründab Belgiat, aga · venemaa liikus kiirelt edasi kolooniaid mitte edukalt · saksa armeele määrati idas · Türklased tapavad · Prantsusmaa keskendus uus juhtkond umbes miljon lõunalõigule kuigi oleks · Tannenbergi lahingus armeenlast pidanud keskenduma suudeti venelasi lüüa, Ida- · Saksalsed hävitasid vasakule tiivale
Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid Aasia ja Aafrika jõekallastele. Niiluse jõe kuulus üleujutus toimus igal aastal ja jättis ümberkaudse pinna viljakaks, nii toimus see kuni Assuani tamme ehitamiseni. Euroopas toimuvad suured üleujutused iga kümne aasta tagant. Näiteks mõjutasid veetõusud 1994-1995 aastal Itaaliat, Saksamaad, Belgiat, Prantsusmaad ning Hollandit. 1997. aasta suvel hakkas Oderi jõgi üle kallaste ajama, tekitades nii suuri kahjusid Kesk-Euroopas. Alles äsja, 2002. aasta suvel, tekitasid Elbe ja Vltava jõed miljardite eurode väärtuses kahju Saksamaale ja Tsehhile. Meteoroloogid ja hüdroloogid kasutavad 5 aasta, 10 aasta, 100 aasta ja 1000 aasta üleujutusarvestust, et ette ennustada ajavahemikke järgmiste üleujutuste saabumiseks.
sellest, et rünnak oli ootamatu. Siiski saadi endale enamik Norrast. Suvel alistati Norra lõplikult. VÄLKSÕDA LÄÄNES Sks plaan: 1. anda löök Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse Inglise põhijõud Belgiasse. 2. minna läbi Luksemburgi, mööduda Maginot' liinist. 3. jõuda lääneliitlaste selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail ründaski Sks Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti väed polnud sõjaks ikka veel valmis. Lääneliitlased langesid Hitleri lõksu. Nende põhiväed said ümberpiiratud ja hävitatud. Kogu sõjavarustus läks Saksamaale. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, kelle sõjaline panus jäi väikeseks. 22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Sks ja Pr vahel vaherahu. 2/3 Prantsusmaast (k.a. Pariis) oli Sks all. Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas
73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia).Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 19,58%, Prantsusmaa 17,71%, Holland 11,84%, Suurbritannia 7,21%, Ameerika Ühendriigid 5,37%, Itaalia 4,77%. Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1%. Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on ka Belgiat majandus hetkel raskustes. Riigieelarve puudujääk oli 2012. aastal oli 2,8%, 2013. aastal kujuneb defitsiidiks prognooside kohaselt. Keskvalitsuse võlg, väljendatuna protsendina SKTst, on 2011. aasta seisuga 97,8%. 2,15% SKT-st. Kui 2011. aastal oli SKT kasv 1.8%, siis 2012. aasta esialgsed hinnangud näevad ette negatiivse majanduskasvu -0,1% (OECD). Belgia Keskpanga ennustuse kohaselt võiks 2013. aastal siiski SKT kasvada 1,4%
kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Välksõda- Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta. 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga
Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle) Sõjategevus 1940-1941 · 16.07.1940 õhurünnakud Suubritannia vastu - "lahing Inglismaa pärast" kuni sept. 1940 · apr. 1940 Balkani vallutamine
langes , puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel sõda-Caesarist ainuvalitseja. Caesar tapeti. Nüüd tõusid esile Antonius ja Octavianus-läksid tülli , Antoniust toestas Kleopatra...Octavainus sa võimule, tema valitsemisaega loetakse Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik: Octavianus=Augustus..järjekindel , tasakaalukas valitseja, kui ta suri, pidas enamik roomlasi ainuvalitsust normaalseks. Rooma impeerium jõudis tippu Traianuse valitsusajal., riik hõlmas Belgiat, Prantsusmaad, Austriat jne..kehtis nn Rooma rahu-Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli leegion, koosnes 5000 mehest. Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist. Roomlased panid aluse õigusteadusele. Rooma provintsid:Idaprovintsid -Kreeka , Väike-Aasia, arenenud majandusega maad. Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid.
23.08.1939 MRP sõlmimine, 01.09.1939 08.05.1945 / (Euroopa: Kesk- ja Ida-Euroopa jäid Moskva meele alla, Saksamaa jagamine okupatsioonideks, Berliini vallutamine Punaarmee poolt) 02.09.1945 (Aasia: tuumapommid Nagasakile (09.08.1945) ja Hiroshimale (06.08.1945), mis murdis Jaapani vastupanu) Teine maailmasõda, 1941 1944 Saksa okupatsioon, 01.09.1939 Saksa kallaletung Poolale, 17.09.1939 NSV Liit tungis Poolale kallale, 10.05.1940 Saksamaa ründas Hollandit ja Belgiat, 22.06.1940 Compiehne´i vaherahu Prantsus- ja Saksamaavahel, 14.06.1940 NSV Liidu ultimaatum Leedule ning 16.06.1940 Lätile ja Eestile, et Punaarmee saaks sissetuua täiendavaid üksus ja täitva valitsuse moodustamist, 22.06.1941 Saksa kallaletung NSV Liidule (Punaarmee vastuhakk 6.12.1941). 07.12.1941 Jaapani rünnak Pearl Harborile, 21.08.1942 02.02.1943 (19.11.1942 NSV Liidu pealetung) Stalingradi lahing Saksa ja NSV Liidu vahel, 3.09.1943
.............................................4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes................................5 Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem.................................................................................6 2 Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal ajal laiem hõlmates lisaks alasid Põhja-Prantsusmaalt ja -Saksamaalt. Sellel maa on olnud mitmete eri valitsejate võimu all, selle pärast on pidevalt sõdu peetud. Kõigele vaatamata olid Madalmaade linnad - näiteks Brügge, Gent, Antverpen jt. keskaja jooksul kujunenud rahvarohketeks kaubalinnadeks ja käsitöökeskusteks, mis oma arengutasemelt sugugi Itaaliast maha ei jäänud.
kompressorjaam. Gaasijuhtme kasutuskestuseks on kavandatud 50 aastat. GAASIJUHTME KASULIKKUS Majanduslikult on kõnealuse gaasijuhtme rajamine kasulik nii Venemaale kui ka Lääne- Euroopa riikidele, keda Venemaa gaasiga varustama hakkab. Projekti vastu on huvi tundnud ka prantslaste ettevõte Gaz de France. Nord Stream ei hakka gaasiga varustama mitte ainult Saksamaad, vaid ka paljusid teisi riike, näiteks Taanit, Tsehhit, Hollandit, Belgiat, Suurbritanniat ja Prantsusmaad. Sõlmitud on pikaajalised lepingud. Gaasijuhtmeid on vaja Euroopa Liidul ka selleks, et täita oma energiajulgeoleku- ja keskkonnakaitse- 3 alaseid eesmärke. Nord Streami ehitamiseks on valitud turvaline ja keskkonna-aspektist mõistlik tee.1 Venemaale on Nord Streami rajamine väga kasulik nii majandulikult kui ka poliitiliselt. Venemaa gaasi eksport tõuseb kordades ning paljud Euroopa riigid jäävad Venemaast energeetiliselt sõltuvusse
-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940... · september 1939 mai 1940 ,,kummaline sõda" Prantsusmaa ja Saksa vahel. Mõlemad pooled kindlustatud (Maginot` ja Siegfriedi kaitseliinid), vähe sõjategevust. · Saksamaa okupeerib Taani ja Norra. Norras ametisse kollaboratsionistid (vaenlasega koostöötaja), peaministriks Quisling kvisling on püüdlik kollaboratsionist. · Saksa plaan Blitzkrieg (välksõda): rünnata Belgiat ja Hollandit, kohale tulevad Inglismaa ja Prantsusmaa ning sõda hoopis nendega. Saksa vallutab Belgia, Luksemburgi ja Hollandi, liitlasväed saavad Dunkerque lahingus lüüa. · Juunis hõivatakse Prantsusmaa, appi tuleb Itaalia. Saksa ja Prantsuse sõlmivad (2.korda) Compiegne`i vaherahu 22.juuni 1940. · Prantsusmaa jagatakse 2ks: Vichy vabariik lõunas (2/3) ja okupeeritud tsoon põhjas (1/3). Vichy`s valitsevad kollaboratsionistid, juht Petain.
· 6. 08 USA heitis Jaapanile Hiroshimasse tuumapommi. · 9.08 USA tuumapomm Nagasakile, mille tagajärjel Jaapani vastupanu murdus. · 2. sept USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimustega kapitulatsiooni aktile alla kirjutamine. LÄÄNE RINNE: 1940: · 9.04 S. armee hõivab vastupanuta Taani, ründab Norrat, kuningapere lahkub norrast. P- Norras Inglise-Pr. Dessant, 1940. a suvel Norra lõplik alistamine. · 10.05 S edukalt ründab Belgiat ja Hollandit. · 22.06 Compiegne'i vaherahu Saksamaa ja Pr. Vahel. · 16.07 Hitler annab käsu S. Br Lutwaffe jõududega alistada, mis Luftwaffe suurte kaotuste tõttu edasi lükatakse ning oli tõsiseim tagasilöök S.le · okt Itaalia ründab Kreekat, kuid sai lüüa. Saksamaa sundis endaga ühinema Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia, et oma liitlastele appi minna, kuid aprilli lõpuks oli Kreeka vallutatud.. 1941: · 6
paigas. 7. II ms algus 1939 – 1941 Teine maailmasõda algab 1. septembril 1939. aastal, mil Saksamaa ründas Poolat. Kaks päeva hiljem kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, aga sõjategevust ei alustatud. 2 nädalat hiljem tungib NSVL Poola ning 5 päeva hiljem on Poola valltatud Saksamaa ja NSVL poolt. Aprillis 1940 vallutab Saksamaa Taani ning juunis juba Norra. Blitzkrieg ehk välksõda: 10. mail ründab Saksamaa Belgiat ja Hollandit, sealt edasi Prantsusmaale. 22. juunil 1940 sõlmib Prantsusmaa ja Saksamaa Compiegne’i vaherahu. 8. Baaside leping 18.09.1939 Orzeli juhutm, kus Poola allveelaev ilmub Tallinna külje alla ning kaob sealt ilma, et Eesti märkaks. 28.09.1939 kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile ehk baasidelepingule alla, millega lubati Eesti aladele 25000 NSVL sõdurit. 9. Soome talvesõda 1939. aastal 30
4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale –> Saksamaa ründas Belgiat –> Inglismaa oli sunnitud sõtta astuma 3. Suurriikide sõjaplaanid Saksamaa – (Schlieffeni plaan) Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede kiire paiskamine itta Venemaa vastu Prantsusmaa – (plaan 17) hõivata Elsass ja Lotring ning sissetung Saksamaale, vältida katastroofilisi kaotusi ja hoogne pealetung, Pratsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuse süsteem Inglismaa – kindel iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis Prantsuse vägesid toetama
annekteerimise ning litis need enda koosseidu. 1939-1940 kummaline sõda Pr-Sks piiril Maginot ja Siegfriedi kaitseliin, kumbki pool erilist aktiivsuse ei ilmutanud. Aktiivsem sõda merel, Sks üritas läbi lõigata Ingl varustusteid (Sks sai tõsiseid kaotusi). 1940, 9.nov hõivas Sks armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat (kuningapere sai põgeneda, enamik maad hõivati kiiresti). 1940 võttis NSVL Rumeenialt ära Bessaraabia 1940, 10.mai ründasid skslased Belgiat ja Hollandit (Välksõja plaan), kasutati langevarjuüksusi, ootamatu löök. Soomusjõudude edasiliikumist toetas lennuvägi. 1940, 12.-13.mai ületasid skslased mitmes lõigus Maasi jõe, mis avas tee märkamatult üle Ardennide liikunud tankidiviisile, mis pr kaitse läbi murdsid ja nende tagalasse tungisid. Soomusüksuste edasitungi toetasid lennuvägi, eriti sööstpommitajad Stukad. Inglastel õnnestus suure vaevaga enamiku vägedest Dunkerque'i kaudu Pr-le
26. Miks ei kuulutanud lääneriigid sõda NSVLile? Loodeti NSVLi toetusele võitluses Saksamaaga. 27. Mis muutus maadejaotuses 1939. a. 28. septembri Saksa-NSVLi ``sõprus- ja piirilepinguga``? NSVL sai Leedu,Saksamaa sai aga rohkem Poolat. 28. Mis riike ründas Saksamaa 1940. a. 9. aprillil? Taanit,Norrat 29. Miks Saksamaa nimetatud maid ründas? Et garanteerida rauamaagi toomist rootsist. 30. Mis riike ründas Saksamaa 1940. a. 10. mail? Hollandit,Belgiat,Luksemburgi,Prantsusmaad. 31. Millal sõlmiti Prantsusmaa-Saksamaa vaherahu? 22 juuni 1940 32. Millised olid Prantsuse-Saksa vaherahu tingimused? 2/3 Prantsusmaast saab Saksamaa endale. 33. Kuidas alandasid sakslased seda vaherahu sõlmides prantslasi? Prantslasi sunniti rahulepingule samas kohas alla kirjutama,kus Saksamaa oli seda teinud 1. maailmasõja ajal Antandile alistudes. 34. Mis oli Vichy Prantsusmaa? Peale vaherahu alles jäänud Prantsusmaa. 35. Kes juhtis Vichy Prantsusmaad? Petain
Poola riik lakkas olemast. 8. Välksõda läänes Hitleri väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luxemburgi, tungima mööda Maginot’ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha, et need ühe hoobiga purustada. 10.mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades kõikki erinevaid jõude. See toimis igati, 12.-13.mail purustasid sakslased kogu prantslaste põhiväe. Inglased suutsid suure vaevaga evakueerida oma väed, kahjuks aga pidi loobuma varustusest. Varsti astus sellesse sõtta ka Itaalia sakslaste poolelt. Prantslaste vastupanu ei andnud ikkagi tulemust ja 22.juuni 1940 sõlmiti Compoegne’i metsas Prantsusmaa ja Saksamaa vahel rahuleping. 2/3 Prantsusmaast läks saksa okupatsiooni alla. Chales
Tema ja Vitry panid aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil. Senises rütmisüsteemis jagati vältusi kolmeks- nüüd hakati jagama neid ka kaheks. See uuendus võimaldas kasutada erinevaid taktimõõte. Madalmaade muusika 15.-16. Sajandil · Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt. Geograafiliselt hõlmab see tänast Belgiat, Põhja-Prantsusmaad ja Hollandit, mida 15. sajandil ühendas Burgundia hertsogiriik. Seal õitses rikas linnakultuur, mis ühendas jooni eri maadelt. · polüfoonia - mitmehäälne kirjaviis, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega · Guillaume Dufay (u 1440-1474) - uue stiili alusepanija. Muusikas ühendas prantsuse rütmika, inglise kooskõla ja itaalia laulva meloodia. · 15
Pidi arvestama sõdimisega kahel rindel : A-U ja Saksamaa, kuid panustas rohkem Saksmaa vastu. Inglismaa algselt lootis panustada rikkusele, toetades rahalisel teel oma liitlasi, kuid Belgia iseseisvuse ohustamisel 1915 sekkus samuti sõtta, kuid saatis siiski vähe mehi. Sündmused 1914 14. juuli A-U ultimaatum süüdistati Serbiat - 28. juuli kuulutas sõja Vene mobilisatsioon 1. aug Sks kuulutab sõja Venemaale 2. aug Sks ründab Luksemburgi ja seejärel Belgiat 5.- 9. sept Marne lahing Pr ja In Sks vägesid taganema läänerindel algab positsioonisõda Idarindel toimub A-U slaavlaste deserveerumislaine Vene poolele üle minek Serbia võitlus A-U vastu edukas, väikerahvaste suveräänsuse laine 1915 Sõtta astuvad Bulgaaria ja Itaalia - kes oli algselt keskriikide poolel. Sõtta astub ka Bulgaaria Serbia vastu. Serbia saab Bulg vägede käest lüüa ja sõdalased taanduvad. Sks asumaade kaotamine, ei olnud
17.03 teatas Chamberlain avalikult, et kui järgneb veel kallaletunge väikeriikidele, astub Suurbrit. sellele vastu ,,kogu oma käsutuses oleva jõuga", selge hoiatus, et nüüd riskib H. sõjaga. H. ei uskunud või ei kartnud seda ähvardust. Jaanuarist saadik oli H. ähvardanud ka Poolat, kellele kuulus suurem osa endise Saksamaa osi. Poolakaid julgustas teadmine, et Suurbrit. ja Prantsusm. valmist. neile julgeolekugarantiid. 8Päeva pärast teadaannet, et nad kaitsevad Belgiat, Hollandit või Sveitsi kallaletungi eest, avaldasidki Pr. ja Suurbrit. ühisdeklarats., mis garanteeris Poola sõltumatuse. Üha kasvava kriisi keskmes oli siiski Poola, ning Pr. ja Suurbrit. lootsid olukorda kõige paremini lahendada, tõmmates kaitsekokkuleppes osalema ka Nõukogude Liidu, ehhki nad teadsid, et poolakad ei taha tradits. vaenlaselt mingisugust abi vastu võtta. Prantslased ja inglased suhtusid ka ise skeptiliselt nõugulastesse(tunne oli vastastikune)
8)Imperialism- suurriigid püüavad domineerida, püütakse naabrite arvelt võimalikult palju oma territooriume suurendama 3. Sõjaajend ja sõjakuulutused LK36-38 -1914 tapetaks A-U troonipärija Franz Ferdinand-tapja serbialane Gavrilo Princip -28.07.1914 kuulutas A-U sõja Serbiale -1 aug 1914 kuulkutas sõja saksamaa Venemaale -3. 08. 1914 Saksamaa sõja Prantsusmaale -4 aug suurbritannia kuulutas sõja saksamaale kuna saksamaa kavatses rünnata neutraalset belgiat -4aug venemaa kuulutas sõja Austria ungarile Schlieffeni sõjaplaan LK 39-40 saksama sõjaplaan - plaani sisu- lühikeses sõjas kiire võidu saavutamine Pantsusmaa pidi vallutatama 39 päevaga tegi sõjaplaani üle 20-e aasta suri enne sõda ei näinud oma plaani toimist Sõjategevus 1914 1 Läänerinne Augusti alguses tungisid sakslased luksemburghi ja belgiasse -Marne' Lahing - Saklaste eesmärk vallutada Pariis Prantsuse endiste vägede rünnakutega tõrjuti Sakslased tagasi
regulaarselt. Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid Aasia ja Aafrika jõekallastele. Niiluse jõe kuulus üleujutus toimus igal aastal ja jättis ümberkaudse pinna viljakaks, nii toimus see kuni Assuani tamme ehitamiseni. Euroopas toimuvad suured üleujutused iga kümne aasta tagant. Näiteks mõjutasid veetõusud 1994-1995 aastal Itaaliat, Saksamaad, Belgiat, Prantsusmaad ning Hollandit. 1997. aasta suvel hakkas Oderi jõgi üle kallaste ajama, tekitades nii suuri kahjusid Kesk-Euroopas. Alles äsja, 2002. aasta suvel, tekitasid Elbe ja Vltava jõed miljardite eurode väärtuses kahju Saksamaale ja Tsehhile. Meteoroloogid ja hüdroloogid kasutavad 5 aasta, 10 aasta, 100 aasta ja 1000 aasta üleujutusarvestust, et ette ennustada ajavahemikke järgmiste üleujutuste saabumiseks.
- Partisanisõda- - Kõrbesõda- - kummaline sõda-1939-1940 saksamaa saatis väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantuse-saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool aktiivsust ei näidanud. Merel üritas saksa laevastikläbi lõigata Inglismaa varustusteid. - Välksõda- – Saksamaa väed pidid esiteks ründama Belgiat ja Hollandit, et nii meelitama Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui Schlieffeni plaani matkivat pealelööki - vastupanuliikumine- on riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile. - Koonduslaagrid-on kinnipeetud isikute ajutine kompaktne
Sisuks armastus ja karjuseidüllid. Selle keerukam vorm on caccia, kus kolmas hääl on tavaliselt instrument. Varase trecento tähtsaim helilooja oli Jacopo da Bologna, samuti Giovanni da Cascia, kes kirjutasid peamiselt madrigale. Suurkujuks oli pime muusik Francesco Landino, kes ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost ning kes oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja jne. Peamised teosed ballata'd. Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaade all mõisteti Belgiat, Põhja-Prantsusmaad, Hollandit. · Renessansiajastut mõjutas inglise muusika · John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija, suurim muusika mõjutaja, tal oli heakõlaline stiil Uued zanrid 15.-16. saj muusikas: Esiplaanile tõusis jälle kirikumuusika. · missa(tsüklid), ka paroodiamissa (aluseks polüfooniline teos, jäljendav) · motett, mis on nüüd ladinakeelne polüfooniline laul, elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut
Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati Hollandit ja Belgiat. 15.mail kapituleerus Holland, 28.mai Belgia Prantsusmaa- 10.mail algas Saksamaa pealetung, 15.juunil sisenesid lahinguteta Pariisi. 22.juuni 1940 kapituleerus Prantsusmaa Saksamaa ees. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka 2. Atlandi harta Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist.
varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat, eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes: Hitler oli viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Sx. väejuhatuse plaan oli anda lööl Belgia ja Hollandi pihta; meelitada Prant. ja Ingl. põhijõud Belgiasse. 10. mail 1940 ründasadki sakslased Belgiat ja Hollandit. Sx. liikusid edukalt edasi lennuväge ja soomusväge kasutades. Prant. ja Briti armeed polnud 1940. a suvel veel sõjaks valmis. 12.-13. mai ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe. Suure vaevaga suutsid ingl. juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque'i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. Prantsuse sõjajõudude vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Sx. ja Prant. vahel
Selles lahingus said kokku Vene keiser Aleksander I, Prantsusmaa keiser Napoleon I ja Austria keiser Franz II. Lahingu tegevus toimus väga lühikest aega, ligilähedale 9 tundi. Prantslastele tuli sellest lahingust suurim võit, mida Napoleon saavutanud oli. Kindel võit tuli suurest arvulisest vähemusest. Selle lahingu tulemusena lakkas olemast SRPR ehk Saksarahvusepüharooma. Võimsusetipp Napoleon I saavutas oma võimsuse tipu 1810.aastal. Nendel aastatel valitses ta otseselt Belgiat, Hollandit, Põhja-Itaaliat, Loode-Saksamaad ja sisuliselt ka Vatikani. Napoleonil oli ka väga palju vasalle ehk läänimaid. Nendeks olid Hispaania, endine SRPR, Itaalia, Sveits jt. Prantsusmaal oli sel ajal ka palju liitlasi, näiteks Venemaa, Austria, Preisimaa ning Taani. Sõjakäik Venemaale Napoleon I-le ei meeldinud ültse, et ka Venemaal on valitsejaks keiser. Napoleoni eesmärgiks oli saada ainukeseks keisriks Euroopas ja seetõttu alustas ta sõjakäiku Venemaale 1812.aastal.
eraomanduse kaitsel, utopistid aga mõistsid hukka kapitalistliku ühiskonna. 9) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. Vabakaubandus olevat kasuks ainult Suurbritanniale, kelle konkurendiks võis pidada Belgiat. List pidas riigi jõukuse allikaks suurtööstust. Valitsuse tähtsaim ülesanne seisnes tema järgi industrialiseerimise toetamises. Soovitas kaitsetolle. Eristas riigi majanduslikus arengus viit staadiumit:1) metslus või jahindus 2)karjakasvatus, 3)põllumajandus ning manufaktuur, 4) põllundus, 5) põllumajandus, manufaktuur ja kaubandus. Kui kõik riigid on kõrgeimal arengutasemel, see tähendab, et neis on võrdselt arenenud
Riikide majanduselu hakati tugrvalt reglementeerima ja kontrollima. Riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. uued relvaliigid ja taktikad tekkis kaeviku e. positsioonisõda. Tekkisid uued väeliigid: lennu, tanki, õhukaitsesuurtükivägi. Leiutati tsepeliin, millega tehti esimesed õhurünnakud. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks. Sõja ajal suurenes autode tootmine. Läänerinne: 1914Saksamaa ründab Belgiat ja luksenburgi. Piirilahing, jõuti Pariisi lähedale. Marnie lahing.1915Saksa välksõja plaan kukkus läbi, algas positsioonisõda. Sakslased kasutasid aprillis Ipresi linnas mürgigaasi. 1916Verdun sakslased püüdsid vallutada Verduni kindlust. Lahingus hukkus u. miljon meest ja seda hakati kutsuma Verduni Hakklihamasinaks. Sommei lahing. Juulinovember. Inglise prantsuse pealetung. Kasutati lennukeid ja tanke. Hukkus 1,3 milj. 1917 USA astus sõtta Antandi poolel. Reimsi linna
Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti armee polnud 1940. aasta suvel veel sõjaks valmis, ning langes Hitleri ülesseatud lõksu. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi väikeseks. Prantsusmaa sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nad ei saanud enam väga hakkama. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sh Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla.
Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus kiiresti. Norras 04/09 Taani ja Norra kestsid lahingud 10.juunini. Norrakad osutasid sakslastele /1940 okupeerimine ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus Sakslastel küllaltki kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. 10.mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades 05/10 Belgia ja Hollandi selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga /1940 okupeerimine vallutasid piirikindlused. 10. mai 1940 operatsioon ''Fall Gelb'', eesmärgiks purustada 05/10 Prantsusmaa Prantsusmaa. 22.juuni 1940 Prantsusmaa alistus, Compiegne'i /1940 okupeerimine metsas sõlmiti vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaast läks
Sõjategevus soikus,algas nn kummaline sõda e kumbki pool aktiivsust ei näidanud.Merel üritas S laevastik läbi lõigata inglise varustusteid(ei õnnestunud).Et laevastikul oleks rohkem vabadust hõivas S Taani ja ründas Norrat(N võitles vastu, kuid S sai kiirelt enamiku N)Põhja-N maabus Ingl-Pran dessant, mistõttu jätkus äge lahing 1940ni suveni,kuid lõpuks N alistuti(kui dessantlased evakueeriti) 6. Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940: 10.mai 1940 ründas S Belgiat ja Hollandit(kasutas langevarju üksusi,soomusjõude toetas lennuvägi. Prant ja UK polnud1940 suveks sõjaks valmis(soomusjõud,lenuvägi nõrk).12-13 mai ületas S Maasi jõe ja murti prantslaste kaitsest läbi.Inglased said enamiku vägedest Prants välja, aga varustus jäi sakslastele. 22.jun 1940 sõlmiti ttas Compiegne’i metsas S ja Pran vahel rahu.2/3 Prants sattus S okupatsiooni alla.Vastupanu jätkas UK.16
valmistamisel enda kanda. Just nendelt Euroopa rahvastelt olemegi pärinud kunagi kasutusel olnud rahad ja vääringud. 4 2.3 Ühisrahad ajaloo vältel Enne eurot oli Euroopas katsetatud teisigi ühisraha kasutavaid rahaliite. 1873. aastal loodud Ladina rahaliit ühendas peagi Prantsusmaad, Belgiat, Šveitsi, Bulgaariat ja Kreekat kasutama ühiseid kuld- ja hõbemünte. Skandinaavia rahaliit, mis asutati samuti 1873 ühendas aga Rootsit ja Taanit. Mõlemad rahaliidud kahjuks ebaõnnestusid, sest kulla ja hõbeda suhteline hind kõikus pidevalt. Edukaks osutus aga Saksa Konföderatsiooni rahaliit. Tolliliidu moodustamine viidi lõpule 1834. aastal ning valuutakursid fikseeriti.
nimekamaid Euroopa ülikoole austasid Hedini audoktoriks valimisega. Reisi teaduslike tulemustena valmis 12-köiteline teos ,,Southern Tibet". [1,3] Maailmasõja ajal ei saanud Hedin ette võtta kaugemaid uurimisreise. Ometigi ei püsinud ta ka kodus, vaid rändas sõjategevuse piirkonnis, eriti keskriikide poolel, külastades lääne- ja idafronti ning Palestiinat, Süüriat ja Mesopotaamiat, kuid ka Belgiat, Prantsusmaad, Saksamaad ja Luksemburgi. [7] Hedin oli maailmasõja ajal äge keskriikide pooldaja ning avaldas rea poliitilisei brosüüre, milles hoiatas eriti Rootsit Venemaa eest. [1,3] 1923. aastal sooritas Hedin ümbermaailmareisi läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi, mille kohta on avaldatud teosed ,,Pekingist Moskvasse" ja ,,Grand Canyon". 1927- 1935 korraldas ta ulatuslikumad Kesk-Aasia uurimissed Hiina, Mongoolia, Lääne-Tiibeti ja
annaabi.ee 
