Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "„Hope I Die Before I Get Old: Mispredicting Happiness Across the Adult Lifespan“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nooremad, vanadus, õnnelikumairi, laur, uuringus, vananedes, ootavad, happinessäesolev, paraneb, suurenemist, pete, vanaduses, hinnangut, teooriale, osalejate, arvavad, ebatavaline, hope, before, across, adult, lacey, dylan, journal, studiesalduvus, tähelepanuta, vanaks, vanadusega, täiskasvanuiga, naaseb, teemaga, viidud, uuringuid, noortesttervise, töötamise ja pensionile siirdumise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti liitus SHARE- uuringutega 2010. aastal uuringu neljandas laines, mille tulemustel käesolev töö põhinebki. Käesolevas töös ei ole kasutatud uuringu tulemusi tervikuna, vaid on keskendutud moodulitele, mis sisaldavad andmeid peamiselt vanemaealiste tööhõive kohta. Vähemal määral on kasutatud ka tervishoiualaseid alapunkte uuringus (vt täpsemat infot: www.share-project.org). 4 Selle uurimistöö eesmärk seisneb sellest, et jõuda SHARE-uuringu tulemuste põhjal järeldusteni vanemaealise tööjõu võimekuse ja võimaluste kohta tegutsemaks Eesti tööturul (vanemaealistena käsitletakse käesolevas töös SHARE-uuringu püstitusest tulenevalt inimesi vanuses 50 eluaastat ja üle selle). Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad uurimisülesanded:
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
põlevkivi kasutuse kõrgperiood, kus aluselise ja toitainete rikka saaste kogused olid suured. Peale 1990 aastat on puude aastane juurdekasv üldjoontes püsinud stabiilsena ja kahanevana. Tulenevalt näiteks rabade kaugusest saasteallikatest, puude vanusest, kuivendustest olid ka juurdekasvu suurenemised saasteperioodil erinevad. Otsene seos on puude vanuse ja juurdekasvu vahel, mida omakorda võimendab toitainete ja happelist rabavett neutraliseeriva aluselise saaste sisse kanne. Nooremad puud on saastele tunduvalt vastuvõtlikumad ja juurdekasv suureneb kordades rohkem kui seda vanemate puude puhul. Märksõnad: rabamänd, rabakooslus, kasvu suurenemine, aluseline õhusaaste, toitained, puude vanus 2 Estonian University of Life Sciences Abstract of Master's Theses Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Kristo Tikk Specialty: Landscape management
- Laiemas tähenduses on õnnelikkus elukvaliteedi ja heaolu sünonüüm. - Veenhoveni (2004) väitel defineeris õnnelikkust kui valu ja meeldivuse summat (“the sum of the pleasure and pain”) Jeremy Bentham (1789). - Uuringutest on selgunud, et abielus inimesed on õnnelikumad, eluga rohkem rahul ning nende tervis on parem ja eluiga pikem, ka läbipõetud haiguste järel - Cantrili (1965) arvates on õnnelikkus eduka vananemise indikaator. *Vanemad inimesed on õnnelikumad • vananedes õpitakse oma tunnetega paremini toime tulema. • vanemad pööravad tähelepanu pigem positiivsele kui negatiivsele infole • kuigi eakatel on noortest märksa väiksem sotsiaalne võrgustik, veedavad nad kvaliteetaega nende seltsis, kellest nad lugu peavad. Richard Stevens – ÕNNEMANIFEST:
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norral
Just sel põhjusel vaatamata individuaalsete riskitegurite suurenemisele sünnitavad just vanemad kui 35-aastased naised ainult kolmandiku Downi sündroomiga lastest. Seega kujutab laialt levinud seisukoht, nagu sünniksid Downi sündroomiga lapsed üksnes vanematele naistele, endast väärarvamust. Tegelikult sünnib kaks kolmandikku kõigist Downi sündroomiga lastest alla 35 aasta vanustele emadele järeltulijatena, kusjuures 20 protsenti lastest toovad ilmale emad, kes on nooremad kui 25 aastat. Iseloomulikud tunnused Minevikus omistati paljudele sündroomile seonduvatele tühistele tunnusjoontele suurt tähtsust. Põhjuseks oli asjaolu, et enne 1959. aastat polnud uuringut, mille abil sajaprotsendilise kindlusega tuvastada, kas lapsel on sündroom voi mitte. Seega kirjeldati paljusid tunnuseid ning neist mõningaid - naiteks sõrmejalgi - uuriti väga põhjalikult. Tanapaeval puudub selleks vajadus.
operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus
tööstusriikidest. Nii mõnelgi juhul on see, et tegelik sissevool hoiab kogurahvastikku vähenemast. Ilmselt enamik Lääne-ja Põhja-Euroopa riikidest näevad oma rahvastikku kasvamas immigratsiooni tulemusena, sageli enam kui 20 immigranti 1000 elaniku kohta aastas. Nagu selle vastu majandusülemineku riigid kipuvad kaotama rahvastikku mõnikord nii läbi emigratsiooni ja selle tõttu, et suremus on suurem sündimusest. Niipea kui Kesk-ja Ida- Euroopa majanduslik olukord paraneb, muutub see kohe ka atraktiivseks rahvusvaheliste immigrantide jaoks (näiteks Sloveenia). Lisaks sellele, lubadus parematest aegadest, võib olla piisav, et anda elanikele idee, et on targem jääda paigale veel natukene kauemaks. Emigratsioon langeb, immigratsioon suureneb. Ja niimoodi nagu USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa jätkuvalt taluvad immigrante, Jaapan näib kujutavat endast erandit kõrgeltarenenud industriaalühiskondade seas üle maailma, kuna seda ei ole eriti ränne
täiskasvanu sest on abielus mingil positsioonil olev mees vana mees või naine sugulusliinis juhtiva isiku tähenduses Määratlusi erinevates ühiskondades: füüsilis-funktsionaalsus (peamiselt korilusühiskondades) ea- ja põlvkonnaklassid positsioon reproduktiivsüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi) seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv) Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui
Rinnakasvu algusega isegi siis kui rinna nibu tuleb välja esimeses staadiumist, tüdruku rinnakorvist. Kui juba koonilise rinnaga on tegu , kui rinnad hakkavad arenema siis tüdrukud võivad keelduda ja poisid ka , kui nad mures on kas see läheb normaalse arengu alla. Sest mõlemad need nii prim ja sekund.on välja ulatuvad kehaosad, tuleneb noorukiealiste mõtlemise iseärasustega, see kujutelm et kõik inimesed vaatavad neid kriitiliselt. Märgatakse väliste suguorganite suurenemist ja vistrike jne, keelduvad sportlikust tegevusest , sotsiaalsest tegevusest. Tüdrukutel esimese kahe rinna staadiumiga on tüdrukutel tõsine mure. Ta mõtleb teistmoodi , kõik vaatavad tema kehalist arengut ja kõik näevad ta vigu ja puudujääke. Võivad peita oma keha laiade riiete alla, välditakse liibuvaid riideid. Seoses sekund sugutunnustega on muret murdeealisel veelgi. Enamik poisse muretseb selelpärast et
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud. Arengupsühholoogia rakendamisvõimalused
) LAHUTAMISKARTUS Vanusegrupp 4-9-a . Esinemissagedus 3,5-5,4%, P=T . Diagnostiline kui kartus intensiivne, kaasnevad ärevus, suhtlemisraskused, somaatilised kaebused Noorem täiskasvanuiga, keskiga. Väga palju sõltub tervisest, eluviisist 20-30 varane täisiga e noorem täiskasvanuiga; 40-50 keskmine täisiga; 60- ... hiline täisiga e vanadus Noorus- autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: Nt iseseisvus otsustustes (psühho sotsiaalne) + majanduslik(isegi kui finantseerivad, ise otsustad kuidas kuulutada) iseseisvus : 18.-34. a. Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel: tehakse ja jõutakse palju. Lihasjõud: tipp 20.-30.a. vahel, seejärel umbes 10% kadu 30.-60.a. Enam "kannatavad" selja- ja jalalihased(kõige rohkem osalevad aktiivsuses)
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõh
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
l'hedast suhet, mida näitab nende läbikäimine või psõhholoogiline kiindumus ja usaldus. Sõprussuhe seostub sotsiaalse osalusega ja sotsiomeetrilise staatusega, kuid see ei ole sama asi. · SÕPRUSSUHTE KÄSITLUS VIISID tehti uurimus 6-14 aastaste laste seal. Nad pidid kirjutama oma parimast sõbrast essee. Mõlemad osapooled tegid seda. Tulemused olid mõlema puhul sarnased. Nooremad lapsed mainisid ühistetegevuste tegemist, abisaamist ja lähedal elamist. Vanemad lasped soovivid, et kaaslane nimetaks ja aksepteeriks neid. Veel vanemad mainisid lojaalsust, pühendumust, ehtsust ja potentsiaali läheduseks. · SÕPRUSSUHETE KVALITEET tähtis on mõelda, kes su sõber on: näiteks kas neil on eakaaslaste grupis madal või kõrge staatus ja milline on sõprussuhete kvaliteet.
mõjul kujuneda kurjategijaks kui teisel. Kas sellised eeludsed tegelikkus realieeruvad, sõltub omakorda keskkonnamõjutustest, mis ühel juhul niisuguseid eelsoodumusi võimendavad ja teisel juhul edukalt neutraliseerivad. Näiteks väikelaste uuringutega on näidatud, et omandamisest keskkonna mõjul, iseloomustab agressiivsus lapsi juba varases eas. Kõige kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse aktiivsuse näitajad. (Tremblay, 2000, lk 19-24) Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt aktseptreeritud esinemise vormid omandatakse alles hiljem. Täisealisena on destruktiivselt
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
SOTSIAALNE MÕJU •Teiste inimeste ja keskkonna mõju üksikindiviidile •teatud gruppide mõju teistele gruppidele •üksikindiviidi mõju gruppidele Sotsiaalne soodustamine •Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus •enamasti positiivne (sooritus paraneb) • vahel ka negatiivne (sooritus kehvem) •R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
piirangud, kui kaua tohib väljas olla, kui palju peab õppima jne psühholoogiline kontroll - vanemate käitumine, mis takistab lapse psühholoogilist arengut, sest ei vasta tema emotsionaalsetele vajadustele õpetajate arust on koolis poistel rohkem probleeme, samal ajal tajuvad poisid õpetajaid tõrjuvamate ja kontrollivamatena kui tüdrukud 24.11 & 1.12 Kaia Kastepõld-Tõrs– Noorem täiskasvanuiga. Keskiga. Vanadus ◦ 20-30-aastane – varane täisiga ◦ 40-50- aastane – keskmine täisiga ◦ 60- ... - hiline täisiga ◦ tegelikult ei saa kindlalt määrata ◦ noorem täiskasvanuiga ▪ küpsus – psühholoogiline valmisolek, nt vastutamine, vastuoludega toimetulek ▪ autonoomsus, iseseisvus – majanduslik, ise otsustamine ▪ täiskasvanuks saadakse 18-34-aastaselt ▪ füüsiliste võimete tipp, nt tippsportlaste vanus 19-26
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
gete vaimsete võimetega, nagu ka väga tugeva vaimse alaarenguga inimesi (IQ tulemused jaotuvad normaaljaotuse ehk Gaussi kõvera kohaselt). Eesti laste vaimsete võimete kohta on tehtud mitu ulatuslikku uurin- gut. Esimese, 1933. aastal alanud ja üle 12 000 Eesti koolilapse vaimsete võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab
lapse kooliea Tundeelu- ja käitumishäired Puudub riiklik tugi enneaegse lapsega perele Perekeskse ravi mõju lapsele Soodustab rinnapiimaga toitmist. Parem kaaluiive. Parem uni, vähem valuaistinguid. Vähem haiglainfektsioone. Lüheneb haiglaravi kestvus. Paraneb lapse kognitiivne ja sotsiaal-emotsionaalne areng. Väheneb laste tundeelu- ja käitumishäirete osakaal. Perekeskse ravi mõju perele Väheneb: Vanemate stress ja äng Ebaõnnestumis- ja süütunne Depressioon Paraneb: Perede psühhosotsiaalne toimetulek Perede (eriti isade) mõistvus ja lähedussuhe lastega Takistused perekesksele ravile Meditsiinipoolsed tegurid: Pere tähtsuse eiramine Sotsiaalsed tegurid:
enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate hinnangute vahel. Tutvuse pikkus ja konsensus- isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1) Usuline kogemus on spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel. Selle tulemusena o
muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks, lihaste taandareng, muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku toitumise, eluviisi muutuse ja hoolitsemise läbi 3. Sotsiaalne iga (Sotsiaalsed suhted nõrgenevad raha paneb piirid peale, suremus suureneb. Oluline oleks leida uus tutvusringkond ja väljund 4. Psüühiline iga (mälu vananeb) Vananedes tuleb selgeks teha iseendale neli aspekti 1. vahekord ajaga 2. vahekord toimetulekuga 3. vahekord tervisega 4. vahekord iseendaga Vananemine toimub läbi kolme protsessi 1. bioloogilis- füsioloogiline eluvõime langus 2. psühholoogilise adaptsioonivõime vähenemine 3. sotsiaalse võimekahanemine Vananemine on protsess, mis puudutab kõiki ühiskonna liikmeid. Vananemistempo on erinev.
mängukohtutes ning selles,kas kasutatakse nn mõistliku kahtlemise klauslit.Teatavaid näotüüpe seostatakse hindajate poolt reeglina kõrgema sisendatavusega kui teisi.Siiski on nende uuringute tulemused sagely vastuolulised.Vandekohtunikel kujuneb arvamus süüdistatava kohta pikaajalise,sagely nädalaid või rohkem ,mil süüdistatavat korduvalt jälgitakse ja kuulatakse.Teises uuringus jõuti järeldusele,et vandekohtunike ideoloogia ja vastutuse hindamise eelistus seletab ainult 10%kohtuotsuse varieeruvusest. 20.sajandi algusest on teada esimesed psühholoogid,kes leidsid rakendamist kriminaal-justiitssüsteemis Ameerikas. 3.küsimus Eeldteaduslik,filosoofiline ja teaduslik etapp õiguspsühholoogia ajaloos Psühholoogia arenguloos võib eristada kolme erinevat perioodi: eelteaduslikku,filosoofilist ja teaduslikku.Igale neist vastavad
Nt omadussõnu elukogenud, väärikas, kibestunud, nõder kasutatakse vanemate inimeste puhul, aga armsake, üleannetu, vallatu väikeste laste kohta. On ka selliseid omadussõnu, mida kasutatakse mõlema vanusegrupi kohta, nt väike, armas, põikpäine, rumal, tujukas, rahutu jne. Vanade inimeste kohta öeldakse ka, et neil on teine lapsepõlv. Nagu väikeste lastegi eest, nii hoolitsevad ka vanainimeste eest nooremad. Lapsepõlve ja vanadust vaadatakse kui problemaatilisi ja haavatavaid elujärke, mis vajavad ülejäänud ühiskonna tähelepanu ja abi. Inglise k on olemas mõisted paediatrician ‘pediaater, lastearst’ ja geriatrician ‘geriaater, vanu inimesi raviv arst’. Puudub eraldi sõna 20–60aastaseid raviva arsti kohta. Sageli on ühiskonnas käivitatud ka programme, mis aitaks lapsi ja vanu inimesi, kuid teiste täiskasvanute aitamiseks pole programme käivitatud
Oli homoseksuaal. Hästi produktiivne kirjutaja. Ilmutas paksu raamatu "Homoseksuaalsus meeste ja naiste hulgas" 1000 lk. Esimest korda ütles, et homoseksuaalsus pole patoloogia, see ei ole ebanormaalne. Arvas, et homoseksuaalsus on kolmas sugu. Esimene seksuaalsust puudtav ajakiri(?). Tema peamine teene oli, et mõjutas seksuaalvallas homoseksuaalsuse kajastamist. Hukati koonduslaagris. - Morton Hunt sotsioloogilised uuringus seksuoloogia vallas. "Seksuaalkäitumine seitsmekümnendatel aastatel". Esimest korda representatiivne valik: 20000 meest ja naist juhuvaliku (telefoniraamat) alusel. Küsimustikule vastas vaid 1/5. Nendele, kes vastasid koostati 1000 küsimusest koosnev küsimustik. Neid inimesi kasutati ka hiljem longituuduurimuste käigus. - S.Hite lähtus feministlikust printsiibist. Fokuseeris tähelepanu seksuaalsusele naiste elus
annaabi.ee 
