II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
· Katariina kirik. Eesti rikkalikuim ja stiilipuhtaim baroki stiilis kirik ehitati Venemaa keisrinna, Katariina II se käsul aastatel 1764 1768. Kirik on inspireerinud kogu apostliku ortodoksi kirikliku arhitektuuri arengut Baltimaades. · Maamõisatest on parimas seisundis Palmse mõis ja selle park Lääne Virumaal · Kuni Teise maailmasõjani oli Narva kuulus oma barokse vanalinna tõttu. Hiljem, kui Narva laienes ja ehitati aktiivselt eeslinnasid, hakati Narva vanalinna nimetama VanaNarvaks. · 17. sajandi 60ndate aastate lõpus ehitatud Narva raekoda oli barokse Narva kõige esinduslikum ühiskondlik hoone. Raekoja ehitamiseks andis linnavõimudele käsu Rootsi kuningas Karl XI, hoone aluseks võeti Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekt. · AITÄH! Kasutatud kirjandus. · http://www.paideyg
Barokkiaja maalikunst XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis
ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. · Santa Susanna kirik Roomas (üleval 2 pilti) · Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, roomas. Hispaania arhitektuur Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Prantsusmaa arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistlikuilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on · Versailles´/versai/ loss
● Majad olid voolujoonelised ning majadel olid ka ovaalsed aknad. ● Majade sees olid kõrged, maalitud laed ning maja seinade kaunistamisel kasutati palju kulda. ● Barokkset arhitektuuri kirjeldavad sümmeetria ,paraadlikus ,eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. ● Eestis näiteks Palmse mõis ja Kadrioru loss. Palmse mõis Kadrioru loss Schönbrunni loss Versailles loss Maalikunst ● Barokse maalikunsti eesmärk oli viia usulised teemad vahetult ja emotsionaalselt rahvani. ● Kujutati piiblisündmusi, kasutades jõulisi värve ,dramaatilist valgust ja liialdatud tundeid. ● "Õuedaamid" kujutab Velazquezi ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas. Valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi tagaseinas peeglis. Esiplaanil on väike infanta Margarita Teresa, keda
(Keskaegsed mõisad olid väikesed ja lihtsad) Suuremaid ja uhkemaid mõisaid hakati ehitama juba 17. sajandil, kuid need ehitati hiljem ümber. Mõisaid hävitas Põhjasõda. Põhjasõja järel kerkinud mõisad olid esialgu tagasihoidlikud. Selline on näiteks 18. sajandi keskel rajatud Keskvere mõis Läänemaal (ühekorruseline, puust, kõrge kelpkatusega). Barokne mõis oli enamasti terve hoonete ansambel. Peahoone ees paiknes paraadõu, taga park. Barokse ilme on säilitanud ja tänaseks kenasti restaureeritud ja eksponeeritud Palmse, Sagadi ja Maardu mõisad. Baroki viimane aste oli rokokoo, mis valitses 18. sajandi keskel (u. 1730- 1780) See rohkem peene õukonnaelu ja aadlikega seotud kunstistiil kodunes Eestis vähe. Rohkem avaldus rokokoo interjööris ja tarbekunstis. Eesti parim rokokoo interjöör oli Põltsamaa lossis (mis ehitati ümber keskaegsest linnusest). Interjöör hävis Teises maailmasõjas. III Skulptuur
müstitsistlikud suunad. Kõrgete kirikutegelaste seas levis püüdlus aidata läbi isikliku täiustumise kaasa kiriku tervenemisele. Dominikaani taustaga paavst Pius V püüdis parandada kiriku avalikku moraali ning propageerida vagadust ja kasinat elu. Ta toetas jesuiitide tegevust ja inkvisitsiooni. Paavst Sixtus V ei keskendunud mitte niivõrd surveabinõudele kui katoliku maailma atraktiivsuse suurendamisele võeti ette barokse Rooma kui maailmapealinna uuendamine, kaunistati kirikuid ning toetati värvikate usuliste pidustuste korraldamist. Vastureformatsiooni käigus tekkisid uued vaimulikud ordud kaputsiinid, ursuliinid, teatiinid, barnabiidid ja jesuiidid. Nad avaldasid suurt mõju eeskätt maapiirkondade kogudustele. Suuresti tänu jesuiitide tegevusele ei juurdunud protestantlus lõplikult Poolas, Prantsusmaal ja Lõuna-Saksamaal.
Raeaepteek Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud. Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda, mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda. Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa
1. BAROKK (17.SAJAND) 3. Barokk jaguneb: · barokk · baroklik klassitsism · baroklik realism 4. Mõiste barokk on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit. 6. Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tark, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. 9. Barokse arhitektuuri välisilme iseloomustavateks detailideks on: · kuppel · läänefassaad · voluudid · poolsambad, pilastrid, viilud · staatuad 13. Milliseid motiive eelistasid barokiajastu skulptorid? 2. BAROKK (Video: Rembrandt Harmensz van Tijn "Autoportreed) 2. Millal sai portreest iseseisev kunstizanr? 16.sajandil. 3. Kui vanalt on ta ennast portreeteerinud? 20.a - 63.a. 6. Mitmendal sajandil sai peeglist tavaline tarbeese? 16.sajandil. 7
kaudu Vene arhitektuuris levima barokkstiili elemendid. Tekkis oma prane vanavene ja barokki segastiil. Bartolomeo Rastrelli (1700-1771) Ta on vene baroki Click to edit Master text styles suurmeister aga Second level Third level itaallane. Fourth level Fifth level Rastrelli kuulsamad ehitised,barokse mustern idised on Versailles lossi eeskuju kaudselt jäljendavad Tsarskoje Selo ja Peterhofi ansambel. Küsimused Mis oli kõige tähtsam arhitektuur? (Vene või Rootsi) Kes hakkas arendema Tallinna ja Paldiskit? Mis stiilis on Kadrioru loss? Mis riigid hakkasid levima barokkistiili elemendid Venemaal? Aitäh tähelepanu eest!
kaudu Vene arhitektuuris levima barokkstiili elemendid. Tekkis oma prane vanavene ja barokki segastiil. Bartolomeo Rastrelli (1700-1771) Ta on vene baroki Click to edit Master text styles suurmeister aga Second level Third level itaallane. Fourth level Fifth level Rastrelli kuulsamad ehitised,barokse mustern idised on Versailles lossi eeskuju kaudselt jäljendavad Tsarskoje Selo ja Peterhofi ansambel. Küsimused Mis oli kõige tähtsam arhitektuur? (Vene või Rootsi) Kes hakkas arendema Tallinna ja Paldiskit? Mis stiilis on Kadrioru loss? Mis riigid hakkasid levima barokkistiili elemendid Venemaal? Aitäh tähelepanu eest!
galerii) Alumine aed ja tiik (praegu Luigetiik) 3. Lossiansambli kavandas Peeter I teenistusse kutsutud itaalia arhitekt Niccolo (Nicola) Michetti . Michettit abistas ja tööd lõpetas tema abiline vene arhitekt Mihhail Zemtsov, 1729. aastal. 4. Planeeriti itaaliapärane kolmetasandiline ansambel, kus lossiesine alumine aed paikneb madalal platool, lossitagune ülemine aed paikneb juba kahel astangul. Esimesel astangul on broderiiparteritega lilleaed, teisel astangul barokse kujundusega Miraaži tiik. Alumine ja ülemine aed on barokse lossiansambli lahutamatuteks osadeks. Mõlemad aiad ja loss kavandati ühe peatelje suhtes sümmeetrilistena. Ülemises aias lõppeb peatelg kaskaadi ja Miraaži tiigiga (praegu ristkülikukujuliseks ümber kujundatud bassein Presidendi roosiaias), alumises aias aga kanalikaarega. Kadrioru regulaarpargi kujunduses näeme erinevatele Euroopa maadele omaseid
Kujunesid nn. parterre de borderie`d, kus kasutati rullis ja koolutatud mustreid. Enamgi veel, nendest said Prantsuse baroki tunnusmärgid. Hilisemal ajal muutusid nn. sõlmaiad (knot garden) , mis olid iseäranis mõjusad väikestel aladel, uuesti populaarseks. Üksteisega pandi põimuma ürtide ja pukspuude read. 15. Barokk Eestis: Kadrioru park 18. sajandil (iseseisvalt) 2. juulit 1718, mil algasid lossi rajamistööd, loetakse Kadrioru barokse lossiansambli sünnipäevaks. Sellesse ansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja tiibhoonetega, lossi ees paiknev alumine aed ja lossi taga asuv ülemine aed. Barokse ansambli suurim osa - alumine regulaaraed - ulatus umbes 280 m pikkusena lossi ette, oli ümbritsetud kanalist, pügatud puude ridadest, samuti pügatud seintest ja kaetud teedest. Aed ise on olnud suletum ja intiimsem kui kutsuv ja avatud lilleaed.
piduliku kauni terviku. Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Stukkdekoor kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Kartuss ehistahvel. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas - Peterpuri, Narva, Rooma 5.Barokkstiilis lossid ja kirikud Euroopas - Talvepalee, Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6.Peterburi rajas Peeter I Venemaale 1703. 7. Rastelli ehitised Talvepalee, Smolnõi kloostri peakirik, Rundale loss. 8.Barokis kasutati läbipaistvaid värve sinised, roosad, heledad toonid, (heletumedus) 9
Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466-1472. Paavstiks oli tollal Paulus II(1464-1461) Liivi sõja(1558-1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud Viljandi linnakirik. Koguduse tarbeks asuti taastama Viljandi kloostri juures paiknenud kirikut,mis oli 1560.aastal suletud ja sõjas purustatud. 17.sajandi esimestel kümnendeil ehitatud kirik pühitseti ristija Johannesele. Taas kannatas kirik Põhjasõjas. 18.sajandi teisel poolel sai kirik kõrge,vahe galeriiga barokse tornikiivri,mis põles 1811.aastal. 1815.aastal valmis tänaseni säilinud tornikiiver. Kirik suleti 1950.aastail ning muudeti kaubalaoks. 1989.aastal hakati mõtlema kiriku taastamise peale. 27.detsembri 1992.aastal jõuti kiriku sissepühitsemiseni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toimub Louvre lossi edasiehitus. Päikesekuningas Luuis 14s, lasi ehitada 40 km kaugusele Pariisist Versailles lossi.(580m) Kõige uhkem saal Peegligalerii. Losside juurde kuulus alati Prantsuse park- hoolitsetud sümeetriline park. Venemaal. Peeter I alustab Neeva jõe kaldale barokse linna ehitamist. ,,Peterhofi loss". B. Rastrelli ,,Talvepalee", ,,Tsarskoje Selos". Eesti 1630-1780 Narva linn oleks olnud barokne, kui tulekahi poleks seda hävitanud. Säilinud on Narva Rekoda. Peeter I laseb ehitada Tallinnasse suveresidentsi. Enamus Tallinna Vanalinna kirikuid on ehitatud gootiajal, kuid tornikiivrid on nüüdseks baroksed, v.a ,,oleviste kirik". Barokkskulptuur. Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. L.
Uue-Põltsamaa mõis 18. sajandil rajati Põltsamaa jõe kaldale, tänapäeval Põltsamaa linna Jõgeva maakonda, mõis, mis kuulus aastatel 1750-1919 Lilienfeldidele ning eraldus Vana-Põltsamaa linnusest. Mõisakompleks rajati tüüpilise barokse planeeringuga keskel peahoone ja kahel pool sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ka Uue-Põltsamaa mõis on barokk stiilis tellisseintega ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline. Fassaadil on näha lamedaid
Voluut: Spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Kartuss: kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad: trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas on Narva, Rooma ja Peterburg 5. Barokkstiilis lossid Euroopas on Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6. Peeter Esimene rajas Peterburgi Venemaale 1703 aastal. 7. Rastelli ehitas Peterburgi Talvepalee, Smolnõi kloostri peakiriku, Rundale lossi. 8. Barokk maalikunstis kasutati läbipaistvaid värve nagu näiteks sinine ja roosa. 9. Rubensi teaosed on väga mitme külgsed.Tal on teemasi võetud nii Piiblist,
kaetud tüdrukut. Pilt on humanistlike tagamõtetega. Nimelt taunib autor süütute laste väärkohtlemist ning nende füüsilist kui ka vaimset tapmist sõjategevuse läbi. Töö sunnib mõtlema igasuguste konfliktide tahtmatute kannatajate peale. Veri tüdruku peas on küll õõvastust tekitav, aga näoilme on see-eest marurahulik. Madalmaade tegevusküllaste maalide analüüsimine oli kahtlemata meeldejääv kogemus. Muidugi oli seda ka Kadrioru barokse lossi interjööriga tutvumine. Raul meele kunst oli väga erinev sellest, mida mina olen harjunud ette kujutama “kunst”'i mõiste all. Nimelt armastas kodanik Meel trükimasinaga komponeerida kirjamärkidest pilte ja sõnamänge, mida kõrvaltvaataja ei suudaks mõista pinnapealse vaatlemise puhul. Kunstnik Raul oleks justkui lähtunut motost “lihtsuses peitub ilu”, sest tööd pole silma jaoks keerukad, küll on nad seda aga mõistuse jaoks. Meeldejäävaim
Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja ning habemeajaja töötuba, alkeemiku töötuba, kus saad aimu keskaja inimese maailmapildist ja selle muutumisest ajas. 1. päev Edasi lähme jalutame Rakvere ajaloolisel Pikal tänaval ning külastame ka Rakvere Kolmainu kirikut. See omapärase kõrge saleda tornkiivriga hiliskeskaegne kirik on ehitatud XV saj., ümber ehitatud XVII saj. Kirikus köidavad pilku barokse puunikerduse meistriteosed. Suundume tagasi Puhkekeskusesse. Õhtusöök Vaba aeg Majutus: Okka külalistemaja Rakvere linnus Rakvere Kolmainu kirik 2. päev Hommikusöök on kell 8.00-11.00 Külastame Aqva Hotel & Spa vee- ja saunakeskust. Atraktsiooniderikkas veekeskuses leidub tegevust nii suurtele kui väikestele. Saunakeskuses ootavad Teid 7 erinevat suurepärast sauna kus igale maitsele leidub oma.
Maalil ,,Sauluse pöördumine" on huvitav kompositsioon, valgus ja rõhk oleks justkui hobusel ning inimesed on pigem varju jäetud, siin põimuvad ideaalselt Caravaggio valgusemäng ning inimemotsioonide esile tõstmine ilma, et inimene just esiplaanil oleks. Giovanni Lorenzo Bernini [Bramante] (1598 1680) meistriteos "Püha Theresa ekstaas" (1645 1652). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost. Itaalia arhitektuur iseloomusta Peetri kiriku ehituslugu alates 16.saj Põhilised baroklikud ehitusdetailid? Püha Peetri kirik Roomas, 324. a. alustati, siis oli 5 löövilne, 1452 lõpetati. Peetruse haua ehitis! Paavst Julius II lasi 15.sajandi lõpul selle hävitada. Uuesti alustati 1506.aastal. Donato Bramante (1444 1514 ) näeb ette
ja usuline müstika on läbinisti barokne. BAROKKIAJA MAALIKUNST XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis.
AJASTU 1) Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? Muusikalist barokki võib piiritleda aastatega 1600- 1750. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), levis sealt üle kogu Euroopa. Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Muusikastiilina võeti kasutusele 18/19 saj vahetusel. 2) Milline oli barokse kunsti eesmärk? Soov üllatada vaatajat. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujutada. Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine ja oli loomulik täiendus renessansile. 3) Kust tuleb baroki nimetus? Võeti kasutusele 19. sajand. Itaalia k. sõna barocco- kummaline, naljakas nähtus.
armastuskolmnurgad. See räägib inimese elust, konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Süzees on palju antifasismi ja see on poliitiliselt ebakorrektne, aga see-eest peab sisu paika. Väga huvitav oli selle ooperi lavastuslik pool, liikumine ja muusika. Ene-Liis Semper oli palju vaeva näinud. Laval võis näha palju erinevaid tegelasi saksa sõduritest Walt Disney Miki Hiireni. Lavadekoratsioonid olid samuti erilised. Mina olen ikka harjunud barokse interjööriga, nagu näiteks ,,Mina, Napoleonis", jäljendusega ja rong oli minu jaoks midagi uut. Muusika oli loomulikult tasemel. Hea oli kuulata ülemaailmse kuulsusega eesti autori head ooperit. Muusikas olid vaiksemad põnevust tekitavad kohad ja võimsad kooristseenid, mis lisasid sellele värvi ainult juurde. Muusika hoidis üleval pinge saalis, mis lõppes alles pärast eesriide sulgumist. Wallenbergi mängis Rauno Elp ja orkestrit juhatas Arvo Volmer. Rauno Elp mängis
Iseloomulikud on pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. Omane on külm, rahutu, ebaloomulik valgus. Külmad sinised, rohelised, kollased toonid. ,,Toledo äikeses" 24 Diego Velazquez /velaskes/ - on kuulus eelkõige portreemaalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda ,,Infant Balthasar Carlos" ,,Kojadaamid" (ehk ,,Õuedaamid") Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on 25 Versailles` /versai/ loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil elama Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsaim Peeglisaal (ühes seinas aknad, nende vastas peeglid). Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad. Holland Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik.
dekoratiivsed detailid/kaunistused sisearhitektuuris. Voluut- spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas,esineb joonia samba kapiteelidel,barokkfassaadidel.Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul. Kartušš- Kaunistus arhitektuuris,mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Balustraad- Balustritest (keskosas paisustatud profiiliga sambakestest) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. 1) Rooma 2) Peterburg 3) Narva 4) Riia Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10) 1) Belvedere loss 2) Austrias Skoklosteri loss 3) Rootsis Zizzle 4) Mafra National Palace 5) Portugalis Ludwigsburg Palace 6) Saksamaal Neuschwanstein loss 7) Versailles loss Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703 a asutas tsaar Peeter 1 soistele Narva jõe suudmealale ja
Need on kipsist kaunistused. *voluut- Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel. *kartuss- kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest *balustraad- Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. 5. Nimeta barokkstiilis losse Euroopas. Siracusa toomkirik Sitsiilias Santa Agnese kiriku fassad Roomas 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703.a asutas tsaar Peeter I soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburg). Üldlevinud legendi
Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeritud kujutlust armastusest. Barokse luule üks tunnusjooni on seegi, et armastustemaatikas tervikuna hakkas järjest enam maad võtma satiiriline hoiak, mis väljendas ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak. GONGORA (1561-1627) oli hispaania luuletaja, ametilt preester. Tema ideaaliks oli vaimne süvenemine ja kooskõla loodusega. Gongora sai kuulsaks eelkõige kui hämara mainega luuletaja. Seda stiili iseloomustab iseäranis kujundirikas ja keeruline väljendus
olevatest ruumidest. Santa Susannaga oli lõpliku kuju omandanud barokk kiriku fassaadi vorm: kahekorruseline, alumine korrus on laiem kui ülemine; ühtseks tervikuks ühendavad neid voluudid. Santa Maria della Vittoria Roomas, üks osa sellest Cornaro kabel seal asub Giovanni Lorenzo Bernini (1598 1680) meistriteos "Püha Theresa ekstaas" (1645 1652). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost. San Carlo alle Quattro Fontane (1665-67) Roomas, arhitekt Francesco Borromini (1599 1667) esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Armastab kõverat ja lainelist joont. Püha Agnese Agoonia kirik Borromini on autor. Maskaroon lõustmask, protoom kaelaga nägu. Kujud katusel tähendavad üldiselt barokki
siinses kiriklikus ja ilmalikus kunstis avalduvate stiilide ning rahvakunsti arengu vahel. Talurahvakultuuri jõudis barokne ornament erinevaid teid pidi, vahendaja rollis võib näha nii linna-, mõisa- kui ka kiriklikku kultuuri. Peamine osa on tekstiilide puhul täita mõisal, mõisakäsitöölistel ja levima hakanud mustriraamatutel ning ehete puhul kullassepameistritel. Eestis levinud ornamendilahendus on võrreldes Euroopa ülimalt toretseva ja lokkava barokse dekooriga tunduvalt tagasihoidlikum ja põhjamaiselt kargem, olles erinäoline võrreldes siinsete varasemate ja ka hilisemate vormikäsitlustega. Barokkkunstis puhkenud värviline lopsakas naturalistlik dekoor ei levinud mitte üksnes Põhja-Eesti tekstiilide tikandeis, vaid ka talupoegade hõbeesemeil. Tikandeis hakati kasutama uusi motiive, võõramaiseid stiliseeritud lilli - tulpe, nelke, roose, mida ühendab looklev taimeväät. Põhja-Eesti must ja nn. tulitanud
maastik. Kadrioru park oma mitmekihilisuses pakub aga teisigi seoseid ja näitusemõtteid kui seda on inglise maastikupargi melanhoolne kuldaeg. Asub siin ju president Pätsi eestvõtmisel algatatud ja läbini ideologiseeritud Rahvapark. Rahvuslikule ideoloogiale tuginesid nii Luigetiigi väljaku pseudo-baroksed rahvuslikust vöökirjast inspireeritud lilleparterite mustrid, kui ka Noortepark oma paviljoni ja basseinidega. Kadrioru Rahvapark ühendab barokse tugeva valitseja ideoloogia inglise maatikupargi motiivistikuga, mis 19. sajandi jooksul muutus linnaparkide rajamisel normiks. Näiteid, kus linnaparkide rajajaid inspireeris maastikupark, võib leida tervest Euroopast. Nii kujundas Ludwig von Sckell Müncheni linnapargi, mida tänaseni tuntakse Englische Garten nimetuse all ning John Nash Londonis St. Jamesi pargi. Kadrioru kolm erinevat maastikukujundust väljendavad erinevaid suhtumisi
kunst. Keerukad poosid väljendasid hoogsat liikumist, kirglikku võitlust ja tundepaatost. Maalis pidi seega kõik olema äärmuslik, viimse võimaluseni pingestatud see oli ideaal, mida katoliitlikud ideoloogid nõudsid kunstilt. Flaami kunst elas ilmselt Hispaania mõjul täiel sõõmul kaasa ajastu vaimuga. Kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk- kunsti esindajaid üldse on Peter Paul Rubens (1577- 1640). Tema enamasti suuremõõtmelistel maalidel on näha barokse maalikunsti kõige iseloomulikumad jooned: hoogne liikumine, rahutud poosid ning tugevad ja erksad värvid. Hollandis oli barokk- kunst teistsugune kui Flandrias. Kodanliku revolutsiooniga tekkinud vabariigis algas majanduslik ja kultuuriline õitseng. Kokkuhoidliku ja asjaliku loomuga kodanlane põlgas tarbetut luksust ning eelistas enda ümber näha kunsti, mis kajastas talle lähedast elulaadi. Hollandi kunstnikud andsid oma
kutsub Pariisi Ooperiks, on ooperimaja Place de l'Opera platsil Pariisis Prantsusmaal. Vaevalt väljendab ükski teine ehitis nii selgelt ühe ajastu esinduslikke ihaldusi kui aastatel 1860-1875 Charles Garnier'i (1825-1898) poolt rajatud Pariisi ooperimaja. Tollal veel tundmatu arhitekt Charles Garnier suutis oma kavandiga ületada rohkem kui 100 konkurenti, teiste seas kuulsat Viollet-le-Duci, ning lõi toretseva hoone, milles ühendas barokse lossiehituse elemendid ülimalt luksusliku dekoratsiooniga. See oli peamiseks koduks Pariisi ooperile aastatel 1875- 1989. Pärast tema valmimist 1875. aastal, nimetati ooperimaja ametlikult Académie Nationale de Musique - Théâtre de l'Opéra. Ta hoidis seda nime kuni 1978. aastani, mil uueks nimetuseks sai Théâtre National de l'Opéra de Paris. 1989. aastal, kui valmis Opera Bastille, valiti see
sisearhitektuuris, kus rokokoolik kergus asendus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Muutused leidsid aset dekoratsioonis: kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks said hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned. Sargvere mõis loodi eraldiseisva üksusena aastal 1772. Mõisa kahekorruseline barokne peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Tegemist on ilusaima ja väljapeetumava barokse mõisahoonega Eestimaa pinnal. Omanikke on mõisal olnud väga palju, kuid viimane teadaolev omanik oli Emmeline von Stackelberg, kes oli Karl Riesenkampffi tütar ning Emmeliine oli abielus Kiviloo paruniga. Võõrandamisjärgsete aastakümnete jooksul tegutses antud koolis raamatukogu, kuid ka kool. Kõrvalhoonetega on kehvad lood, sest säilinud on vaid mõisat ümbritsev suur park. Mõisat vaadates torkab koheselt silma fassaadi liigendat kolmnurkse frontooniga keskrisaliit
3 1. ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD Anija mõisat (saksa k Annia, varem ka Hannijöggi) on esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on mõis asutatud millalgi 1355 ja 1482. aasta vahelisel ajal. Keskajal oli mõis arvatavasti välja ehitatud kivist vasallilinnusena. (vt.foto1) 1671. aastal omandas mõisa Jacob Staël von Holstein, kes ehitas sinna barokse kahekorruselise peahoone. Arvatakse, et tollane Anija mõisahoone sai eeskujuks nii Maardu, Aa kui ka Palmse mõisahoonetele, mis kõik kerkisid seitsmeteistkümnendal sajandil. Praeguseni säilinud peahoone püstitas mõisa Matthias Staël von Holstein ühekateistkümnenda sajandi esimestel aastatel. 1843. aastal siirdus mõis von Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa valdusse. 1905. aasta mõisarüüste järel müüdi mõis Marie von Wahl'ile (sünd. von Lieven), kelle käest ta 1919
kujundeid. Siseruumides oli Peegligalerii. Mansart kavandas ka vanadekodu kasarmutaolise hooneterühma kõrvale Invaliidide kiriku. Kujutavas kunstis võttis De La Tour mõjutusi Caravaggiost natuke religioossed olustikupildid, valgusvihk. Louis Le Nain kujutas lihtrahvast, Callot oli karm realist (,,Sõjakoledused"). Asustati kunstiakadeemia, mis oli õppeasutus, hiljem maitsekohtunik ja normineerija (diktaator Charles Le Brun). Prantsuse barokse klassitsismi esindajad Poussin ja Lorrain. P. kujutas enamasti antiikaega. Vihjas ka surma.On maalinud ka nn ideaalmaastikke. Lorrain lõi uue kompositsiooni äärtes puud, majad; keskel vaade kaugusesse. Skulptuuris Puget, Girardon klassitsism, mis meenutab antiiki. Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. Sajandil. Prantsuse õukonnas tekkis rokokoo, mis kestis umbes 50 aastat. Sisekujundus oli kergepärasem õrn ornamentika, heledad värvid, intiimne ja mugav õhkkond
viilul · Kartuss- Kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest. · Balustraad- Balustritest ( keskosas paisutatud profiiliga sammbakestest ) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. zizzle 11 klass 2012 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Rooma, Peterburg, Narva, Riia. 5. Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10). · Belvedere loss, Austrias · Skoklosteri loss, Rootsis zizzle 11 klass 2012 · Mafra National Palace, Portugalis · Ludwigsburg Palace, Saksamaal · Neuschwanstein loss, Saksamaa
Pimevärav ise aga lammutati pärast 1875. aastat. Pargi rajamine kaitseehitistele polnud tegelikult midagi originaalset, sama tegid sellel ajal paljud Euroopa linnad (Würzburg, Viin, Augsburg, Mainz, aga ka näiteks Tallinn ja Tartu). On ehk iroonilinegi, et kõige karmim oli saatus Narva ja tema kaitseehitiste vastu 20. sajandi sõjas. Nõukogude lennurünnak 1944. aasta märtsis hävitas täielikult Narva barokse vanalinna, pidev kahurituli purustas Narva linnuse konvendihoone, Hermanni torni ja ka Lääne eelhoovis asunud rondeelid. Paremas seisukorras polnud ka Ivangorodi kindlus, mida omakorda tulistasid oma kahuritest sakslased. Narva linnuse renoveerimist alustati 50., Ivangrodi oma 60. aastatel ja tegelikult kestavad tööd veel seniajani mõlemas linnuses. Renoveeritud on ka bastioneid Victoria ja Pax. Täna teenivad Narva kunagised sõjalised objektid linna elanikke ja
planeedid tiirlevad ümber päikese. Newton inglise teadlane, kes suutis muuta tõsiselt senist maailmapilti. Ta leidis seletuse jõule, mis taevakeihi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja maa õiged mõõtmed ja seletas tõusu ja mõõna. Rubens 16.-17. Sajandi Flandria kuulsaim maalikuntsnik ja tuntumaid barokk-kunsti esindajaid üldse. Ta sai kiirelt jõukaks, tänu paljudele tellimustele. Põhiliselt tegi ta suuri maale ja neil on hästi näha barokse maalikunsti iselommulikud jooned. Rembrandt 17. Sajandi kuulsaim Hollandi kunstnik. Ta kasutas sooje kuldpruune toone ja peeni värvivarjendeid. Tema tööd olid piibliteemalised. Tema parimad tööd on tehtud ta eluaja lõpul üksinduses ja unustuses. Rembradti looming taasavastati alles 19. Sajandil. 3) Too näiteid riikidest, kus tegutsesid valgustatud monarhid. Rootsi Gustav II Adolf; Preisimaa Friedrich II; Austria Joseph II ja Maria Theresia; Venemaa Katariina II
sisuga teoseid Click to edit Master text styles Second level Andrea del Pazzo ( 1642-1709) Third level Fourth level Fifth level Ø Itaalia arhidekt, maalikunstnik, dekoraator, kunstiteoreetik Ø Barokse dekora- tiivmaali nimekaim meister Itaalias Ø Tema loodud on Sant´Ignazio kiriku laemaalid Roomas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sant´Ignazio kiriku laemaal (1685-1694) Jeesuse kirik Viinis ( 1703.a.) Pazzo "Ingel" (1685-1694)
barokkfassaadidel. kartušš - kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest. balustraad- Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. Leht 5 / 24 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Peterburg Venemaal. CARCASSONNE Prantsusmaal. Leht 6 / 24 Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 1657–1667. 5. Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10). Siracusa toomkirik Sitsiilias Leht 7 / 24 Santa Agnese kiriku fassad Roomas Versaille’i loss Louis XIV poolt
aastal. Projekteerimise usaldas Julius II kogenud arhitektile Bramantele, kes varasema viielöövilise basiilika asemele projekteeris kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitise. Peale Bramantet hakkas kirikut ehitama Raffael, viimase surma järel Michelangelo, kes kavandas ristkuppelkirikule 132 meetri kõrguse poolsfäärilise 42 m diameetriga kupli. Katedraali ehitus viidi lõpule barokiajastul, mil arhitekt C. Maderna lisas kirikule pikihoone ja barokse fassaadi. Donato Bramante. Püha Peetri kiriku plaan Vatikanis. Vana Püha Peetri kirik. Kompuuterrekonstruktsioon. Michelangelo Buanarrotti (1475-1564)- ta ei loonud mitte niivõrd ruume kuivõrd kujundas seinu ja pindu.Tegeles palju arhitektooniliste plaanidega Püha Peetri kiriku kuppel peateos. Linnaehituslikult tõi Michelangelo käiku esindusliku linnaväljaku Kapitooliumi künkale kavandas ta tähtsamaid riigiasutusi koondava, kolmest küljest
Keerukad poosid väljendasid hoogsat liikumist, kirglikku võitlust ja tundepaatost. Maalis pidi seega kõik olema äärmuslik, viimse võimaluseni pingestatud see oli ideaal, mida katoliitlikud ideoloogid nõudsid kunstilt. Flaami kunst elas ilmselt Hispaania mõjul täiel sõõmul kaasa ajastu vaimuga. Kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk- kunsti esindajaid üldse on Peter Paul Rubens (1577- 1640). Tema enamasti suuremõõtmelistel maalidel on näha barokse maalikunsti kõige iseloomulikumad jooned: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid. Hollandis oli barokk- kunst teistsugune kui Flandrias. Kodanliku revolutsiooniga tekkinud vabariigis algas majanduslik ja kultuuriline õitseng. Kokkuhoidliku ja asjaliku loomuga kodanlane põlgas tarbetut luksust ning eelistas enda ümber näha kunsti, mis kajastas talle lähedast elulaadi. Hollandi
eriti kuningast, kuninga pereliikmetest ja õukonnaelust.Tema kunstiteosed on väga sügavad ja tõepärased. D. Velazquez'i maal Peter Paul Rubens(15771640) oli väga tuntud kunstnik.Hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad erksad värvid, kõik barokse maalikunsti iseloomulikud jooned olid Rubensi maalidel.Ta sai väga palju tellimustöid.Tema töökojas oli palju abilisi. Rubensi maal 8. Rembrandt(16061669) oli kuulus hollandi kunstnik.Tema maalid on
Pallaadio teoseid uurimas. Chiswick House: meenutav väliselt La Rotondat, tiheda ruuduga termaken, aia pool veneetsia aknad. Väravas valvavad sfinksid, obeliskilaadsed korstnapiibud, exedra vormis sisekujundus. Uhke aed W. Kenti poolt Robert Adam: põlgas Palladio ja Burlingtoni töid, ent siiski oli mõjutatud antiikarhitektuurist. Võttis kasutusele liikuvuse arhitektuuris. Kedleston Hall 3. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate: Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, illustreerivad stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel
astmena ahenev kellatorn. Kolmest küljest sammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel laiub keskkuppel. Hoone kupleid kroonivad saledad nõeltipud annavad hoone siluetile barokse kerguse. Kellatornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rõhutatud
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline
20. sajandi alguse foto. Hoone lammutatud 1911, portaal hävinud, uks asub Peterburis paiknevas kunstimuuseumis Ermitaazhis 15. sajandi elamu Vanaturu kael 3 teravkaarportaal koos etikuga. Keskaegse elamu Pikk 71 teravkaarportaal (15. sajand) koos 1651. aastast pärineva barokse nikerduksega Elamu Dunkri 9 teravkaarportaal (15. sajandist) Keskaegse elamu Rüütli 2 teravkaarportaal (15. sajandist) Tallinna keskaegse elamu portaal koos barokse nikerduksega, viidi 19. sajandil üle Velise mõisa Linnamüür Tallinna all-linn oli arvatavasti juba 13
(kaari, saamaskäike jne). Seetõttu kipub tõeline ja illusoorne ruum vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud detaile. Kirikute seinu ja lagesid katsid usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Renessansi ajal olid kõik kunstiliigid eraldiseisvad. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias on ANDREA DEL POZZO (1642-1709). Tema loodud on Sant`Ignazio kiriku laemaalid Roomas. 17. sajandi maalis läks rahutu liikumise kujutamine erilise tähelepanu alla. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende
Kirik ehitati pae- ja telliskividest. Katedraal oli nii vaimuliku kui ka poliitilise elu keskuseks. Sinna on maetud Novgorodi vürste, peapiiskoppe ja rikkaid bojaare. Kiriku siseseintel on kohati säilinud vanade, 11. ja 12. saj seinamaalide fragmente. Peakuplil istub tuvi, kes legendi järgi oli peale 1570.a. linna rüüstamist verest punaseks värvunud Volhovi nägemist katedraali kupli otsas õudusest kivistunud. Peale 17. sajandi renoveerimist on katedraal 13 barokse kupli ja 6 tornikiivriga. Monument "Tuhat aastat Venemaad" Asub samuti Kremli põhjaosas. See on valmistatud pronksist. Monumendil on 129 figuuri ning see kaalub 100 tonni. Püstitatud Aleksander II valitsusajal Venemaa tuhandeaastase ajaloo tähistamiseks (862.a. Rjurik). Monumendi autoriks oli kubermangu külakaupmehe poeg Mihhail Mikesin, kes oli äsja lõpetanud Peterburi Kunstide Akadeemia. Kujult meenutab monument kiriku või veetsekella (veetse - rahvakoosolek)
annaabi.ee 
