Raeaepteek (0)

Raeaepteek
Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud.
Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda , mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda .
Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa
Fassaadi lõpetab väikese ärkliga osa, mis on endine Pühavaimu kiriku pastoraat.
Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendamine toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb fassaadi liigendamine sellest ajast. Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. a. toimunud suuremast remondist.
19. sajandist pärineb maokujutistega peauks .
Apteegihoone teine korrus oli kasutusel apteekri eluruumidena.
Raeapteegi hoone on üks väheseid profaanehitisi, mis on säilitanud oma algse otstarbe.
Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub , et 1422. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Mõned ajaloolased peavad asutamisaastaks 1415. aastat. 1422. aastal müüs keegi Johannes Malner apteegi edasi arst Hermannile. Uus omanik sattus rahalistesse raskustesse ja kui ta suri, ei jätkunud raha isegi tema matmiseks. Selleaegne magistraat kattis vaese apteegi matusekulud, võttes selle tasuks apteegi enda valdusesse
1579 ja 1581 vahel tuli Tallinnasse oma kodulinnast Pressburgist (tänapäeval Bratislava) ungarlane Johann Burchart Belavary de Sykava, kes võttis Raeapteegi magistraadilt rendile. 1582–1911 oli apteek kümme sugupõlve Burchardide perekonna omanduses: 106 aastat linna rentnikena ning üle 200 aasta perekonna pärisomandina, kuni viimase omaniku pärijad apteegi 1911. aastal maha müüsid.
Tallinna raeapteekrite Burchartite perekonnas valitsenud traditsiooni kohaselt sai vanim poeg alati nimeks Johann, see tingis ka nende järjekorranumbrid:
Esimene meditsiinilise haridusega apteeker oli alles viienda põlve Burchart, kes õppis Stockholmi ülikoolis. Räägitakse, et ta olevat olnud nii tuntud, et teda kutsuti isegi Peeter I surivoodi juurde, kuid tema abi olla jäänud liiga hiljaks .