Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Balti erikord, Venestamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jannsen, omavalitsus, hurt, jakobson, erikorra, masing, faehlmannreutzwald, reiman, postimees, rahvaluule, venestusaegoormisedeeleteadlane, autonoomiaoosseisus, aladele, baltisaksaaubavahetuses, luterlus, nekrutikohustus, sõjaväekohustus, restitutsioon, tagastamine, omavalitsused, linnavalitsus, positiivseks, jooneksiirema, ärkamisaegBalti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis,
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis
· Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses.
sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda. · 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. · 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. · 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. · 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. · 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. · 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts.
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik
Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts.
Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega. 2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused
millisesse impeeriumi paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta väljapoole kubermangu piile võis liikuda vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja riiklikku passi Hoogustus väljarändamine, lootes saada paremat maad kuskilt mujalt 1866. aastal toimus vallareform * tagajärjeks omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt * valdade ühendamine * omariikluse eelduste tekkimine Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Majandus ja linnad Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin Keskne majandusüksus mõis Viinatootmise tooraineks sai kartul Kasumajanduse juurutamine a) põllumajanduse areng kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, raharendi juurutamine b) tööstuse areng aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai
liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised Üliõpilased, töölised Problee-mid Eesti ühiskon- · Arendada rahvuslikku eneseteadvust · Esikohal majanduslik ja poliitiline võitlus · Nõuti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele
on". Need katsed olid ilmselgelt ajast veidi ees ja surid seeõttu välja. Arenes ka kirjakeel. Juba Rosenplänteri "Beiträgedes" propageeris uut kirjaviisi, kuid pöördeliseks kujunes Kuusalu pastori Eduard Ahrensi poolt koostatud ja 1843.a avaldatud grammatika, mis sätestas muu hulgas some eeskujul koostatud õigekirjareegleid, mida järgib ka meie tänane õigekiri: mitte "suhr" vaid "suur", mitte "karro" vaid "karu" jne. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllaltki tihe koolivõrk. 19.saj alguses sai Põhja-Eesti tugeva vastulöögi, mistõttu õpetati lapsi kodus. Kujunes välja selge süsteem: igas vallas pidi olema vallakool ja selle õppekava tuli omandada kõigil lastel(kas koolis v kodus). Teise astme moodustasid
Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad. 1849/1856 -- Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele. Kadus kümnisemaks. Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1866 -- talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1863 – uus passikorraldus seadus, andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud
· Jäi kehtima 1696. aasta majandusreglement kroonumõisate jaoks. · Kroonumõisate arv aga vähenes enamik neist anti tagasi endistele omanikele; · Paljud talupojad sattusid eramõisnike kätte neile ei kehtinud enam Rootsi-aegne talurahvakaitse; · Balti erikord vältis siinsete talupoegade langemist täieliku pärisorja tasemele, nagu seda oli vene talupoeg; · Balti erikorra tõttu ei kuulunud nad 18. sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla; Positiivsed määrused esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele: · Teokoormiste piiritlemine; · Talurahval omandiõigus vallasvarale; · Õigus kaevata mõisniku peale ka eramõisates. Pearahamaks - asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. · See tekitas arusaamatusi, tekitades arusaama, et nüüdsest, kui talupojad ise maksma
oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 3 kuuks 3 aastaks passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika, uus passikorraldus hoogustas rändamisliikumist Venemaale 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform?: Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber
Adrian Virginius) ● 1686 ja 1687 toimunud piiblikonverentsidel vaieldi selle üle, millist kirjaviisi kasutusele võtta. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei jõutud kokkuleppeni. ● 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. ● 1739 tõlgiti Piibel Põhja-Eesti keelde Ajaloo arvestuse 4.teema: Balti erikord 1) Balti erikorra kehtestamise põhjused Peeter I soovis muuta Venemaad läänelikumaks ja tugevdada oma riiki. Selleks oli tal vaja saada kohaliku baltisaksa aadli toetust. Aadli lojaalussega sai ta vältida mässe, ning nii oli kergem Eestimaa oma valduste hulka liita. 2) Balti erikorra olemus 1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana: ● asjaajamis keeleks jäi saksa keel
Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R
1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp. 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A.Hermann ja prst Tõnisson Pilet 3 Põhjasõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Põhjasõda (1700-1721)
Riigi tulud kasvasid märgatavalt ja sellega sai siinseid haridusolusid parandada. Siinne aadel oli selle vastu ja kuninga korraldusi hakati ignoreerima. Aadlipositsiooni juhiks sai Johann Reinhold Patkul, , kuid ta mõisteti koos kaaslastega mässu õhtuamise tõttu surma. Ta aga põgenes välismaale. Kättemaksuks saadeti 1694. a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ja allutati maapäev kindralkubernerile. Sellega peaaegu kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Vene aeg (1710-1762) Venemaa ei saanud olla kindel oma vallutuste püsivuses pärast Põhjasõda ja selle tõttu oli tähtis hoida häid suhteid aadlikega. Selleks alustati restitusiooni. Sellega sai aadel tagasi ka oma õigused talupoegade üle. Balti erikord sätestati 1721. Uusikaupunki rahuga. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitses luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 1730-40
Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida varasemasest ajast kasutada pole: 1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses,
grammatika. Johan Hornung - tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees 1686 anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament. See oli läbiniste eesti keelne raamat Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima ka kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule 4 teema: Balti erikord Balti erikorra kehtestamine põhjused balti erikord- Seaduste, normide kogum mille järgi korraldatakse elu Balti kubermangudest Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. Balti erikord oli kasulik: -aadlikele, sest nad said oma mõisad tagasi
Ühtset halduslikku tervikut eesti siiski ei moodustanud, aga jäi jagatuks Eestimaa jaa Liivimaa kubermangude vahel. l Eestimaa kubermang (Lääne maakond, Harju maakond) l Liivimaa kubermang l Saaremaa provints - omaette seisev haldusüksus. l Tallinn l Riia Riiklik võimuaparaat: Riiklik valitsemine, kõige tähtsam roll oli kubermangul. Seisuslik- Kõrgemad seisused valitsevad madalamaid seisuseid (Aadlid > Talupojad). Rüütelkondade (Seisuslik) omavalitsus. Rüütelkondade omavalitsus: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadli korporatsioon, mis täitis omavalitsus ülesandeid maa piirkondades hiljem ka linnades. Valitsemise kui ka kohtupidamisvõim. Kuulumise kriteeriumiks oli rüütlimõisa omamine, rüütlimõis on tavaline aadlimõis. Hiljem tehti kitsas ring, sest mitte aadlikud said rüütlimõisade omanikeks. Hakati
Suurbritanniast oli saanud Euroopa suurvõim ja tema ei olnud huvitatud sellest, et Venemaa jõuab Läänemereni. Huvi oli, et Eesti- ja Liivimaa ei jääks Venemaa kätte. Moodustus teatav liit. Turu rahuleping 1743- lõpetas järjekordse Rootsi-Vene sõja, lõpetas 1741-1743 kestnud sõja nende 2 vahel See leping omakorda kinnitas jälle balti eriõigusi. 4. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat. Haldusjaotus. Riiklik võimuaparaat. Rüütelkondade omavalitsus. Luterlikud territoriaalkirikud. Linnad. Õiguskorraldus. Kohtukorraldus. Kommunikatsioon Heinrich Claus von Fick- läks Rootsi võimu alt Vene poolele. Tegeles Vene keskasutussüsteemide loomisega- kollegiumidega- eri elu valdkondades. Saadeti Siberisse, siis sai uue võimu korral jälle tagasi (1743). Konglomeraatriik- Riigitüüp, mis hülmab erinevaid regioone, mis on riigi tuumalaga erinevates õiguslikes sidemetes. Vene keisririik oli ka konglomeraatriik. Samamoodi oli ka Rootsi 17
○ rahvaarv umbes 120 000 inimest. Vene aeg, Balti erikord: ● Restitutsioon- aadlike eesõiguste taastamine, neile maade tagasi andmine; ● Balti erikord: ○ senised seadused ja maksukorraldus; ○ luteri usk; ○ saksakeelne asjaajamine; ○ tollipiir Venemaaga. ● Halduskorraldus: ○ kindralkuberner; ○ rüütelkonnad, aadlimatriklid (aadlike suletud nimekirjad); ○ linnade omavalitsus. ● Majandus: ○ teraviljakaubandus: ■ vili-viin-praak (viina tootmisel tekkinud jäägid)-härjad-sõnnik-vili. ○ pärisorjus: ■ 1739. aastal Roseni deklaratsioon (eestlane on olnud, on ja jääb orjaks). ○ kaubandus: ■ välja: ● vili; ● puit; ● lina; ● kanep. ■ sisse:
“) Eestlaste organiseerumine algas kahe suurema aktsiooniga: Esimese eestikeelse keskkooli – Aleksandrikooli – asutamisega ja nn. Palvekirjade aktsiooniga, millega kaevati keisrile talupoegade raske elu üle ning lisaks sisaldas palvekiri mitmeid majanduslikke ja rahvuslikke nõudmisi. Need olid esimesed nn. rahvaalgatused Eestis –allkirjade kogumine. Mõlemaid sündmusi võib pidada ärkamisaja alguseks Eestis. Aktsioonidega said tuntuks mitmed kultuuritegelased sh Jakob Hurt. Oluliseks teetähiseks ärkamisajal oli esimese rahvusliku laulu- mängu seltsi Vanemuine asutamine, mis sai teoks Jannseni tütre Lydia Koidula eestvedamisel. Vanemuine sai Eesti rahvusliku liikumise südameks. Seal sai tuntuks ka Carl Robert Jakobson, kes pidas seal oma esimese isamaakõne. Ärkamisaja kõrghetkeks sai 1869.a. organiseeritud I üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise selts eesotsas papa Jannseni ja Lydia Koidulaga.
Rootsi kuningas Gustav Adolf, kelle järgi nimetati ülikool Academia Gustavianaks. (Eellugu: 1630.a Skytte asutas Tartu Akadeemilise Gümnaasiumi;1631 asutati gümnaasiumid ka Riias ja Tallinnas) . 1700-1721 Põhjasõda- Rootsi vastu sõdisid Taani, Venemaa ja Poola, kes olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. vt. TV lk 51 1721-Uusikaupunki rahu- Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra. MÕISTED Eestimaa kubermang-selle moodustasid juba Liivi sõja ajal Rootsi kätte langenud maakonnad (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) Keskuseks Tallinn. Liivimaa kubermang-selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia. Rüütelkonnad- koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi
kindralkubernerid. Nende ülesandeks oli sõjaväeosade ülalpidamine ja maksude laekumise jälgimine. Kuna neid tegelikkuses see ei huvitanud, viibisid nad sageli Peterburis ja nende tööd tegid kaks valitsusnõunikku. Aadli omavalitsust teostasid endiselt 3 rüütelkonda. 1730-40 koostati erilised nimekirjad aadlimatriklid. Ainult nimekirjas olevad aadlid said eesõigused, see pidi kaitsma põliseid aadlisuguvõsasid uustulnukate eest. Omavalitsus säilis ka linnadel. Õigusi ei omanud kõik linnaelanikud vaid ainult linnakodanikud. Kodanikuõigust määras raad, eestlasi see ei puudutanud. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist rolli viljakaubandus, peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viin. Viinaköögi praagaga nuumati härgi, mis samuti Vene turule läksid. Talurahvas otsis endiselt paremat elujärge, mindi toetust otsima ka Peterburi. Selgituse saamiseks pöördus riigivõim rüütelkondade poole
Ratsionalism levis pastorkonna hulgas, jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust Vene aeg (Põhjasõjast kuni 1917.a.) Balti erikord Erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse *Kehtestati, sest Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. *Sisu: Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks luterlus, saksakeelne asjaajamine, tollipiir. *Kõige kasulikum oli see mõisnikele, sest tagastati kõik Rootsi poolt rajatud mõisad, taastati kõik õigused talupoegade üle, säilisid saksa keel ja luteri usk *Positiivsed tagajärjed eestlaste jaoks: pääseti vene kolonisatsioonist ja venestamisest, säilis eesti keel ja kultuur, püsis seotus Lääne-Euroopaga. *Restitutsioon riigistatud maade tagastamine
aatsani on selge, et Venemaa eriti siinsetesse asjadesse ei sekku, kehtima jäävad varasemad õiguskorraldused, privileegid. Samal ajal Venemaa enda seadusandlus oli pidevalt muutuv ja arenev. Venemaal kehtivad seadused tegid selget vahet põhiterritooriumi ja Balti provintside vahel. Esimest korda selline selge sekkumine siinsetesse asjadesse toimub 1783. aastal. Püütakse küll varem neid samme astuda, aga edutult. Üks moment tekitas Balti erikorra kehtestamisel kohalikele peavalu, eelkõige Liivimaalastele. 1712. aastal võtab Peeter I ette paar aastat varem sõlmitud kapitulatsioonide kinnitamise. Liivimaalaste ehmatuseks läheb sisse selgitus, mille järgi ei tohtinud üleriigilised seadused kohalikega vastuollu minna, st ülemuslikud olid üleriigilised seadused. Hakkasid ,,röökima", kuni Peeter I tegi täiendava selgituse, et ta oli selle all mõelnud, et seadused on siiski teineteisest lahus ja mingid
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr,
o Dendrokroonoloogiline skaala ehk puude kasvuringide paksuste muutuste kajastaja. o Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke ja määravad nende põhjal omaagsete inimeste rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused. o Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega. o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg.
juturaamat" 1807 I, 1812 II. Kirjutas kõige algupärasemaid jutte. Oluline sest kui varasemad olid tõlked, laenud saksa kirjandusest, siis Saaremaa juturaamatus oli üle 40 loo Luce enda algupärased tekstid. Otto Reinhild von Holtz - temalt ilmus 1817 ,,Lugemised eestimaa talurahva mõistuse ja südame juhatuseks". Holtzi teos oli neist neljast kõige paremas eesti keeles, aga ometi ei levinud rahva seas nii nagu Willmann. Seda seetõttu, et see jääb aega, kus tegutses ka Otto Wilhelm Masing ja tema oli omal ajal parim eesti keele tundja ja Holtz ei konkureerinud enam nii väga temaga võrreldes. Kuulutati välja uus talurahvaseadus, mis lõpetas pärisorjuse ja Holtz oli mees, kes tõlkis selle seaduse eesti keelde 1816. Oli tuntud ka sellepoolest, et oli Keila kiriku pastor ja tema õpetas eesti keelt noorele Kreutzwaldile. Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi
põhimõte. Kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool. Kohustuslik koolisundus kehtestati 1854. aastal. Esimene eestikeelne ajaleht 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa näddaliLeht." Püsiv eestikeelne ajakirjandus 1857. Johann Voldemar Jannseni nädalaleht ,,Perno Postimees." Rahvuslik liikumine 1840.-50. aastale palvekirjade aktsioonid. Johann Voldemar Jannsen. Perno Postimees. Programmiks oli tal eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Tütar oli tal Lydia Koidula, temaga loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine." 1869. aastal oli esimene laulupidu. Jakob Hurt. Püstitas eestlastele üleasnde saada suureks vaimult. Eesti Kirjameeste Selts. 1872. loodi. Koondas haritlasi jms. Ülesandeks oli kooliõpikute väljaandmine. Seltsi esimene president oli Hurt. 1872. aastal mingi üle uue kirjaviisi kasutamisele. Senini kasutusel.
annaabi.ee 
