Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 1. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m ), ballastitankides on 500 m3 mereveest 3 ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB
VASTUS Tm 6,60 m mahtVV 17596 m³ massVV 18035 t Awp 2387 T 0,184 m süvmuut lastimisel uus T 6,784 m uus 18485 t T 0,189 m süvmuut roo muutumisel uus T 6,973 m T -0,126 m süvmuut varude kulumisel uus T 6,847 m uus 18185 t T -0,344 m süvmuut ballasti väljapumpamisel uus T 6,504 m uus 17365 t T -0,196 m süviste vahe -468,8 t vahele vastav kaal (lõpp vastus) Koostaja: Dmitri T. andmed B2-B13 lahtritesse
41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. 42. Paadiseade, otstarve, koostisosad. 43. Paadiseade, erinevat tüüpi paadi veeskamise vahendite töö kirjeldus. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. 46. Laeva süsteemid. Klassifikatsioon ja otstarve. 47. Laeva süsteemide elemendid: ühendused, ventiilid, armatuur, pumbad. 48. Laeva süsteemide põhiskeemid. 49. Trümmi-, ballasti-, õhutorude ja mõõtetorude süsteemid. Otstarve, kirjeldus. 50. Tuletõrje-, mikrokliima- ja sanitaarsüsteemid. Märkus: Igas piletis on kaks küsimust ja üks ülesanne. Koostanud Kapten Rein Raudsalu.
31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused 33. Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus 34. Sildumisseade, pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid 37. Laeva trümmisüsteemid: kuivendus-, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem. Pilsiveesüsteem 38. Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid 39. Laevade korrosioon ja selle tõrje
– Hakkliha, metslooma liha, lamba liha, ja ka loomade süda – Valge kalaliha; hõbeheik, mintai kindlasti kuumutatult, 1-2 x nädalas – Hapendatud piimatooted; hapukoor, hapupiim, keefir, maitsestamata jogurt, kodujuust – Vahel harva keedumuna. Väga hea ja kasulik kassi tervisele on täisväärtuslik kuivtoit, mis kindlasti tasub osta kas kliinikust või loomapoest ja mitte supermarketist. Kvaliteetkrõbinad erinevalt marketikrõbinatest ei sisalda nn ballasti, seega sööb kass neid tegelikult palju vähem. Lisaks sisaldavad nad aineid, mida kasside organismil vaja on. Kassidele võib toiduks anda ka konserve, mille valikus peab lähtuma nagu kuivtoidu puhul. Kassi vormis hoidmine on tubase looma puhul tavaliselt suurim probleem. Tavaliselt on steriliseeritud, soojas ja piiratud keskkonnas elaval kassil liikumiseks vähe võimalusi. Sellise passiivsema eluviisiga kassidel on oma kehavormi säilitamine palju raskem kui õues käival kassil.
infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1 m ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks. Vastupidist protsessi, kus mingi nähtus nõrgestab mehhanisme, mis teda taastoodavad, kutsutakse negatiivseks tagasisideks. Just tagasisidega protsessid teevad kliimamuutuste ennustamise
benseen, tolueen ja ksüleen. Nende täpne mõju organismile pole lõplikult selge, kuid pidev kokkupuude benseeniaurudega tekitab muutusi vere ja luuüdi koostises. Parimaks kaitseks mainitud aurude mõju eest on suletud laadimis-lossimissüsteemide kasutamine. 9 7.5. Tankerioperatsioonid Tankerioperatsiooni tsükkel koosneb lastimisest, lastis ülesõidust, lossimisest, ballasti pealevõtust, ballastreisist, tankide pesust, ballasti väljapumpamisest ja uuest lastimisest. Lastimine Lastimine toimub lastimisorderi järgi, milles on näidatud lasti kogus, lastitavad tankid ja tankide lastimise järjekord. Enne lastimise algust ja pärast lastimise lõppu tuleb määrata maatankide temperatuur, vee ja sette hulk. Kui ruumala määratakse elektroonilise mõõtesüsteemiga, kirjutatakse üles näidud iga tanki osa kohta
Laevasüsteemid. Laeva süsteemide all mõistetakse torustikke koos neid teenindavate mehhanismide, abiseadmete, armatuuri ja aparatuuriga, mis on vajalikud laeva normaalseks ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine: 1) Trümmisüsteemid (kuivendus- ballasti-, kreeni-, diferendi- ja veeärastussüsteemid); 2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega); 3) Elutarbesüsteemid (veevarustus-, reo- ja heitvee-, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid). Trümmisüsteemid Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse
infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1 m ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks.
Eriti võib see juhtuda õli laadivatel-lossivatel OBO laevadel ja "ainus põiktank- single tank across" kujundusega tankeritel. Neil laevatüüpidel peab täpselt järgima heakskiidetud lastioperatsiooniplaane. Kontrolli meetmed 1. Püstuvuse kontrolli suhtes lastioperatsioonide jooksul peab kompanii andma üldised juhised, mis sobivad antud laeva- ja lastitüübile ning käsitlevad: · Lastimise ja lossimise õige järjekorra planeerimist koos ballasti- ja punkerdusoperatsioonidega · Operatsioonide piisavat kontrolli, sealhulgas kaubamassi pealevõtu perioodilist jälgimist · Erinõuandeid selliste lastide laadimiseks-lossimiseks nagu raskelastid või vedellastid. 2. Kompanii instruktsioonid peavad nõudma asjakohaseid märkmeid ja sissekandeid kauba laadimis-lossimisoperatsioonide kohta. 3. Sadamapersonali ja laeva kapteni vahel peab olema hea side lastioperatsioonide kontrolli ja kokkulepitud vastutuse suhtes.
Ajaloost on teada võõrliigi sissetoomine biotõrjevahendiks; biotõrjevahendi eesmärk on vabaneda haigustekitajatest ja parasiitidest, tuues sisse tõrjutava liigi loodusliku vaenlase, et ohjata või hävitada tõrjutavat liiki; sellise 3 introdutsiooniga kaasnevad ka ohud haigustekitajate ja parasiitide kujul, millised tuleks siis omakorda võõrliikideks lugeda. [19] Elusorganismidel on võimalik reisida laeva sees ballasti- ja pilsivees ja väljaspool laeva – laeva kere ja konstruktsioonide küljes. Ballastivees ja pilsis võivad „reisida“ nii mikroorganismid, vetikad, mereselgrootud kui isegi kalad. Laeva ballastivee mahutites (ja pilsivees) transporditakse kogu maailmas ühest kohast teise igal aastal umbes 10-12 miljardit tonni vett.[4] Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine Veekeskkonna võõrliikidest on hakatud rääkima kui bioloogilisest reostusest, see on suur oht
2. Kompaktluminofoorlamp (säästupirn) Kompaktne luminofoorlamp (CFL), tuntud ka kui kompaktlamp või säästulamp. Kompaktluminofoorlampe hakati esmakordselt turustama 1980. aastatel ning need on tuntud pika tööea ja suure tõhususe poolest. On kahte tüüpi kompaktlampidest: integreeritud ja integreerimata lampidega. Kompaktlampidest on kaks peamist komponenti: gaasiga täidetud toru (nimetatakse ka sibulaks või põletiks) ja magnetilist või elektroonilist ballasti. Kompaktlampidest toodetakse nii vahelduvvoolule (AC) kui ka alalisvoolule (DC). Kompaktluminofoorlambid kasutavad võrreldes tavaliste hõõglampidega sama valgusvoo tekitamiseks 6580 % vähem energiat. Kompaktluminofoorlampe on saadaval ka koos väliskestaga, mis varjab gaasiga täidetud torusid ja muudab need veelgi sarnasemaks hõõglampidega. CFL-lampide tööiga on sõltuvalt lambi tüübist ja kasutamisest 6 00015 000 tundi. Hõõglampide tööiga on ainult ligikaudu 1 000 tundi
Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. (Joon. 9.14.) Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Joon. 9.15. Erinevate spetsialiseeritud laevade lastiruumide ristlõiked. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis
hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks. Ballast vett on tarvis laeva mere omaduste parandamiseks eriti tühi sõidul. Ballastitankidena kasutatakse topeltpõhja ruume ja piike. Tänapäeva laevadel kasutatakse ka parda ja teki aluseid ballastitanke. Põhjatankidesse võetakse vesi isevoolude ülejäänutesse pumpade abil. Vee eemaldamine toimub pumpade abil. mis kindlasti kuuleb veel ballasti süsteemi on õhutorud. Trimmisüsteem on ette nähtud ballastvee sisse võtmiseks ja eemaldamiseks aga ka ümberpaigutamiseks pikki laeva vajaliku trimmi saavitamiseks või olemasoleva trimmi muutmiseks. Kreenisüsteem- on vajalik kreeni kõrvaldamiseks spetsiaalsetel laevadel ( jäämurdjad ) kasutatakse seda süsteemi kreeni tekitamiseks ja kiireks muutmiseks. Selline kõigutamine kergendab jää läbimist ja vabanemisest jää pressist. Tule kaitse ja tuletõrjesüsteem.
Luugid on ülemisel või seltertekil e kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nim ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse, moodustavad lasiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati lastiruum, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Kahekordse e topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruume emasinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri lastiruumi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus
ajutiselt laevale paigutatav last. Pallast võib olla vedel (ballastvesi) või tahke (känkmalm, kivid, liiv km). Veolaevad võtavad tankidesse vett, kui sõidavad ilma lastita (sõidavad "ballastis"), et suurendada süvist see parandab laeva käiku ja juhitavust. Lastis, eriti tekilastiga laevadel, võimaldab põhjatankides olev ballastvesi suurendada püstivust. Suured purjekad pidid püstivuse tagamiseks tühisõitudel vedama kuiva ballasti. Nüüdisajal kasutavad mitteküllaldase püstivusega laevad alalist tahket (harva vedelat) ballasti. Ballastvee laevakeresse sisse- ja väljapumpamise abil sukelduvad ja tõusevad allveelaevad ning muudetakse ujuvdokkide süvist. Jäämurdjaid saab ballasti ühest pardatankist teise pumbates vabastada jäähaardest. 65. *Punkerdamine - ehk laeva tankimine.Keskkonna alaselt on vajaik võtta kütuselt proovid ja
(35000-50000t.),Handysize(10000-35000t.). Tanker laeval on täiesti teine lastiruumi seade. Laevatekk nafta tankris on tavaliselt jagatud vaheseintega, mis paiknevad laeva pikkuse perimeetril. Täite protsessil süstitakse tankid nende torustikkude läbi. Nad on paigutatud tekil. Tühisuse 8 protsessi käigus imetatakse ka torustikude läbi, mis paiknevad laeval. Selleks, et joondada kreeni, süstitakse ahtri tekil merevett. Kuna ballasti mahapanek avatud ookeanile või merele on keelatud, on vajalikud spetsiaalsed mahtid sadamates, kus võikstoimudasaastunudvesipuhastus(..1958). Esimene spetsiifiline grupp on gaasitankerid. Nii nagu gaasid veetakse vedel kujul, need laevad on ka tankerid. Kuid gaasitankerite seade erineb tankeritest. Peamisedlastidon:lähinaftagaas,maagaas,jaammoniaak. Teine grupp on metsalaevad. Nad tegelevad metsa lastide transporteerimisega.
ülesurve all, siis laeva staatika ülesannetes on see last nagu sama massiga tükilast. Kuid kui vedellast täidab ainult osa mahutist ja on vabapind, siis on laeva kreeni puhul võimalus ümber paigutuda. Selle tulemusena muutub mahutis 28 3. Laeva püstuvus oleva vedeliku ruumiline kuju, paigutub ümber laeva raskuskese, mis mõjutab püstuvust. Vedellasti (kütuse, pesu- ja joogivee, õlide, aga ka ballasti) vabapindade mõju on oluliselt negatiivsema mõjuga algpüstuvusele. Tabel 3.1 arvestab seda parandusmomendiga Mvp , mis avaldub valemiga: M = i , vp v x kus ix keskinertsimoment vedeliku vabapinnast mahuti x telje suhtes [m4] , v vedeliku tihedus mahutis [t/m3] . Püstuvus Informatsioonis on arvutatud kõigi varude ja ballasti mahutite keskinertsimomendid sõltuvalt vedeliku tihedusest (iga keskmahuti ja iga
f-vabaparda kõrgus ülemise tekini(määrab klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm( different)t=Tkf-Tka. AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks ikkagi piisav ujuvusvaru (määrab ära palju lasti, kütet, ballasti jne kokku võib peale võtta)peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud (vähendatud) lainetuses üleuhtumine. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikult ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes
enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1µm ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks. Vastupidist protsessi, kus mingi nähtus nõrgestab mehhanisme, mis teda taastoodavad, kutsutakse negatiivseks tagasisideks. 5
jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud; last paigutatakse laevapere hoolika järelvalve all, mis peab tagama merekindla stoovimise, usaldusväärse kinnituse, laeva õige trimmi, nõuetekohase püstuvuse, üldise ja kohaliku tugevuse;
Reisilaeval peab olema võimalik pumbata sõltumata kreeni olemasolust Laeva tühjaks pumpamise tarvis on vajalik paigutada kumbagi poordi pilsitorustik ja –kaevud Pilsi kaevus asub imitoru, mis on ümbritsetud kattega (strum box), kuhu on tehtud augud, mis peavad takistama prügi sattumise pilsisüsteemi. Kaubalaevadel on vähemalt kaks mootoriga pumpa ühendatud pilsi peamagistraaliga, reisilaevadel vähemalt kolm 30. Ballastisüsteem Ballasti kasutatakse tühjendamiseks ja ümberpumpamiseks laeva trimmi ja püstuvuse muutmise eesmärgil. Ballast on merevesi, mis pumbatakse vastavasse ballasttanki Ballastitankid võivad asua topeltpõhjas, vöör ja ahterpiigis. Ballastsüsteemi klapid peavad võimaldama voolu mõlemas suunas 31. Tankide mõõdutorud, -õhutorud Mõõdutorud on igal tankil ja ka ruumidel, kuhu ei ole kerge ligi pääseda, ning on paigutatud imitoru lähedusse, ehk tanki kõige madalamasse punkti
Kuidas inertgaasi saadakse? Plahvatus-ja tuleohu vältimiseks asendatakse hapnik tankide atmosfääris inertgaasiga, tavaliselt süsinikdioksiidiga (CO2) ja/või lämmastikuga. Lisaks aeglustab inertgaastankides nende korrosiooniprotsessi. Inertgaasisaadakse tankeritel katlasuitsust gaasi-või diiselkütuse põletamisel inertgaasigeneraatoris. Inertgaasi kasutatakse: tühjade tankide täitmiseks inertgaasiandmiseks tankidesse lossimise, ballasti väljapumpamise või toornaftaga pesemise ajal tankidest süsivesinikgaaside väljatõrjumiseks degaseerimisel ülerõhu tekitamiseks tankides veo ajal 45. Mis on tankide tühik (ullage)? See on vedellastiga konteineri täitmata ruum. Tühikute temperatuuri tuleb veo ajal regulaarselt kontrollida, sest tühikute suurused muutuvad koos temperatuuri muutumisega 46. Mis on vedelikpesur (scrubber)? Seade, kus gaasi pestakse mereveega
algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO- le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga.
Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga.
algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO- le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga.
14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. On laevakere kõige eespool paiknev ruum. Eest piirab teda vöörtääv ja tagapool on piiriks esimene veetihe vahesein põrkevahesein. Vöörpiiki kasutatakse ballastvee tsisternina. Selle ballasti hulgaga saab reguleerida laeva trimmi (diferentsi). Vöörpiigis puudub topeltpõhi. Joon. 3.32. Vöörpiik, pakk, ketikast ja põrkevahesein. Ketikast, (chain locker, cable locker, ) Tavaliselt vöörpiiki ehitatud ruum ankruketi mahutamiseks. Ketikastis kinnitub kett laevakere külge lahtiandmist võimaldava seadme abil. Pakk, (forecastel, , ) Vööris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab vöörtäävist ja võib ulatuda
vähendamaks lastile mõjuvaid jõude. Kui laeval tekib normaalse varude kulutamise juures külgkalle, võivad selle põhjused olla järgmised: · lasti nihkumine · vee tungimine trümmidesse. Suurem lasti nihkumine tekil on kohe märgatav. Tekilast võib nihkuda ka vähemärgatavalt. Külgkalde võib põhjustada ka lasti nihkumine trümmis. Külgkalde tekkimisel on vaja leida tekkepõhjus ja alles 19 siis võtta kasutusele abinõud olukorra parandamiseks. Ballasti või kütuse ümberpumpamist laeva õgvendamiseks tuleb vältida, sest enamikul juhtudel külgkalle mitte ei vähene, vaid suureneb ja soodustab veelgi lasti nihkumist. Ka tekilasti üle poordi heitmine ei ole parim lahendus, sest lasti nihkumine toimub tormise ilmaga ja saata inimesed lasti soringuid lahti päästma on ohtlik. Harilikult ei õnnestu kogu tekilastist korraga vabaneda ja pardale jäänud tekilasti jäänused võivad külgkallet veelgi suurendada.
Laevas on järgmised tüüpi tulekahju andurid: Suitsuandurid 27 Temperatuuriandurid Leegiandurid Temperatuuri/suitsuandurid Suitsu- ja temperatuuri/suitsuandureid kasutatakse elu- ja teenindusruumides, masinaruumis. Temperatuuri- ja leegiandureid kasutatakse masinaruumis. Ballast-, kuivendus- ja eluotstarbesüsteemid Ballastsüsteem Laeva peal on ballasti süsteem mis koosneb 12 tangidest need tangid tasakaalustavd laeva ja nende abil laadimise ajal hoiab parema püstuvust, tangid on vaja et vältida suure kreeni ja suure trimmi . Tangid saab mõõta mõõdulindiga. Et vältida suurt kreeni, selle süsteemi jaoks on spetsialselt eraldatut 5 tanki. Kuivendussüsteem Igal autitekil ja välistekil on pillsi kaevud. Pillsi kaevudest liigub veis pillsitanki, kust pärast vesi pääseb merre. Süsteem koosneb kogumiskaevudest, torustikest, pumbast,
Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane. Kui aga kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris muutuvad, mõjutab see otseselt väga palju elu Maal. Kõrgemate temperatuuride tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. 4 Põhilistest kasvuhoonegaasidest: H2O veeaur Veeaur on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%
sellest võiks toota näiteks, insektitsiidi, Na 2SiF6. Küll teket, jahutatakse kolonni alumist osa külma veega kuni aga kasutatakse kütusena ära eralduvat CO. 28-30°C-ni. Erinevalt ammonisatsiooni kolonnist on Ahju põhjast eraldatud slakki (räbu) kasutatakse ära karbonisatsiooni kolonn lahuse suurema viibimisaja ballasti või täiteainena. tagamiseks uputatud. NaHCO3 suspensioon antakse Elektriahjust eraldunud auruline fosfor puhastatakse vaakuumfiltrile, sealt läheb niiske sool kaltsineerimisahju tolmust elektrofiltris, mida köetakse suitsugaasidega, et ja filtraat (NH 4Cl) destillatsioonikolonni, mille ülemisse
36. Air bottle x 2pc. (250l) 37. Box cooler ME LT x 2pc. (Bloksma K8-86/2P- L; 764 kW) 38. Box cooler ME LT (Bloksma K6-86/2P- L; 1425 kW) 39. Box cooler air conditiong (Bloksma K6-86/4P- L; 115 kW) 10 40. Box cooler Aux.Engine x 2pc. (K 25- 2P-L; 142 kW) 41. Main switch board 42. ECR control box 43. Oil sludge pump (Behrens Pumpen Type: B-EL 375) 44. Central heating boiler (COMPACT CA 350) 45.CPP unit (KaMeWa) 1.2.6 Ballastisüsteem Ballasti tankide mahtuvus: 1731,3 m3 BBP Bilge/ ballast pump ( 135 m3/h; 2,0 bar; 1450 rpm) 11 1.2.7 Kuivendus- ja tuletõrjesüsteem FFP- Tuletõrjepump (70 m3/h; 5,2 bar) BEP- Bilge ejector feedpump (70 m3/h; 5,2 bar) BE (aft)- Bilge ejector (62 m3/h; 5,2 bar) BE (fore)- Bilge ejector (5 m3/h) 12 1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem BS- Oily water separator ( 2,5 m3/h)
Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Jooniselt on näha, et l0>l. Siit järeldub, et vedellast, vaba pinna olemasolu korral, halvendab laeva püstuvust. Negatiivne mõju on väiksem kui vaba pind saab jagatud osadeks pikivaheseintega (Joon. 3.20.). Nii ei ole laevas ühtegi tsisterni vedela lasti või ballasti jaoks, mis ulatuksid pardast pardani. Enamatel juhtudel on tsistern jagatud kaheks osaks pikivaheseinaga. Sageli jagatakse tsistern veelgi enamate pikivaheseintega, näiteks kolme pikivaheseinaga neljaks osaks. Samuti püütakse ekspluatatsiooni käigus vältida vaba vedelikupinna tekkimist mitmes tsisternis. Joon. 3. 19. Joon. 3.20. 3.2.3 Kreenikatse on operatsioon ehitatud või rekonstrueeritud tühja laeva raskuskeskme kõrguse leidmiseks
Laadimise alguseks peab kontrollib seda kaldaesindaja. Mõned tankid kodeeritud. Koodi gruppidele peab eelnema - vastaja: "minu aluse nimi", siin "kutsutava trümmi temp olema 2-3 kraadi madalam kui võivad jääda tühjaks(laeva keskosas). Puhta signaal YU. Iga sõna või grupi vastuvõtmine alse nimi", kanal X, kuuldel sõiduks vajalik. Külmutuslaevas peetakse ballasti väljapumpamisega samal ajal kinnitatakse tähega T. Pärast kanalil X vajaliku info vahetamist: spetsiaalset logi. Kaubaruumide valmisolekut ühendatakse vastavad kaldavoolikud laeva Lõpetamine seisneb lõpusignaalist AR, millele - väljakutsuja: side lõpp laadimiseks kontrollib komisjon, kuhu kuulub manifoldi
messingit ja pronksi, vabiiti, tina, tsinki, niklit, titaani-sulamitena. Väliskatteplaadistus, tekikate ja kahekordse põhjakate on nendeks põhiseosteks, mis kindlustavad laevakorpuse üldise pikitugevuse. Samaaaegselt nad moodustavad laeva veekindla korpuse, mis kindlustab laeva ujuvuse ning tagav laeva uppumatuse põhja või väliskatte vigastamisel. Peale selle moodustab kahekordse põhja kate põhjadevahelise ruumi, milles asetsevad tankid, kütuse, joogive ja ballasti paigutamiseks. Tekkideks nimetatakse horisontaalselt plaadistust, mis katab laeva kogu laiuses ja pikkuses. Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nimetatakse peatekiks. Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormiks(masinaruumis). Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki- tvintekki. Väga suurel reisilaeval võib olla kuni 17 vahetekki. Tekki nummerdamist alustatakse laevapõhjast.
väävel (sulfaat), mis tekitab põlemisel tuhka. Väävli sisaldumine kütuses on ebasoovitav, kuna põlemisel tekkib vääveldioksiid SO2 ( terava lõhnaga värvuseta gaas). Vääveldioksiidi reageerides heitgaasides sisalduva veega (niiskusega) ja hapnikuga tekib väävelhape H2SO4 mis suhteliselt madala temperatuuri juures (40-60 oC) põhjustab ökonomaiseri ja väljalasketrakti intensiivse korrosiooni. Tuhk ja vesi kütuses moodustavad ballasti, mis vähendavad kütuse kütteväärtust. Kütuse põhiomadused. Kütuse tihedus (ρ) on– kütuse füüsiline karakteristik, näitab kütuse massi ruumala ühikus. Tiheduse ühik SI süsteemis on kilogramm kuupmeetri kohta (kg/m3). Kütuse tihedus kasvab rõhu suureneρmisel ja väheneb temperatuuri tõustes. Kütuse tihedus määratakse 20 oC juures. Diiselkütuse tihedused on vahemikus 830-890 kg/m3 (0,83 – 0.89 g/cm3); Masuutide tihedused on vahemikus 900-1000 kg/m3 (0,9 – 1 g/cm3);
lahendust edasi lükata. Paljud stseenid peaksid näidendi teemat peegeldama või mitmekülgsemalt selgitama. Hamletis on palju monolooge, mis peavad toimunut selgitama. Mis on stseenide asetamise eesmärk? Kas stseenidel on lisatähendusi? Draamateosed on kas suletud või avatud vormiga. Suletud vormiga teose tunnused: · Endasse suletud lugu. Kui lavastus lõpeb, on lugu lahendatud; · Aja-, koha ja tegevuse ühtsus. Üks sündmus käivitab teise. Ballasti pole. Kronoloogiline järjestus. Tegevuskoha muutumist märgitakse selgelt; · Mitu tegevusliini on põimitud, kusjuures kõrvalliinid on allutatud pealiinile; · Funktsionaalsus. Üleliigne on kõrvaldatud. Kitzberg ja Vilde; 59 · Sündmustiku areng tõusvas-kahanevas pinges. Freytagi püramiid.
sisalduv kaup. Transpordi käigus võib kaubaga kokku puutuda erinevaid inimesi, seepärast pole välistatud ka kuritegeliku käitumise võimalus. Kui vastuvõtmisel loetakse üle pakkeüksused ja nenditakse, et saabunud kauba kogustega on kõik korras, ei tähenda see veel, et ka tegelikult nii on. Hilisema kaubakäsitsemise käigus võib selguda, et mõni kallihinnalise kauba pakenditest on tühi või sisal- dab toote asemel "ballasti". Seetõttu on soovitav väärtuslike kaupade puhul kontrollida pakendite suletust ja veenduda, et need pole pärast tootjatehasest väljastamist avatud. Kui kõik toote paken- did on ühtmoodi suletud ja kaaluvad võrdselt, pole tavaliselt alust kahelda nende sisu vastavuses tegelikkusele. Juhul kui lattu on võetud vastu kaupa mittesisaldavad pakendid, on hiljem raske või isegi võimatu tõestada, et kaubad pole kadunud laos.
saab kõik vajalikud andmed selleks, kuidas valmida tähtajaks mida sul vaja on. Sellel momendil süttib seemne sees valgus ja hakkab voolama väljapoole helenduva niidina, mis ühendub Maatriksiga. Nii algab protsess. A: Mis juhtub taimega siis, kui sa oled viljad ära korjanud? D: Ta jääb, kuid tulevasi vilju kasutatakse ainult kui seemneid. Hiljem see kuivab ja sa palud, et ta laguneks kiiresti algelementideks, millest loodud oli, et mitte tekitada ballasti planeedile. A: Tuleb välja, et neil ei ole prügi? D: Peaaegu mitte. Neil pole prügi, sest pole pakendeid ja majapidamisjäätmeid. Kui on midagi vaja ära visata, siis viiakse see vastavasse kohta, kus töötavad inuakid, kes aitavad selle algosakesteks lammutada. Seepärast polegi seal prügimägesid või ära- visatud asju. A: Hästi, aga kui keegi loobub viimast prügi selleks ettenähtud kohta ja lihtsalt viskab selle teele? D: Miks peaks keegi nii tegema? Ma pole kunagi taolist kuulnud
kontrollida, kas kahjustada pole saanud ka pakendis sisalduv kaup. Kuna transpordi käigus võib puutuda kaubaga kokku erinevaid inimesi, pole välistatud ka kuritegeliku käitumise võimalus. Kui vastuvõtmisel loetakse üle pakkeüksused ja nenditakse, et kauba kogustega on kõik korras, ei tähenda see veel, et ka tegelikult nii on. Hilisema kaubakäsitlemise käigus võib selguda, et mõni kallihinnalise kauba pakenditest on tühi, või sisaldab toote asemel "ballasti". Seetõttu on soovitav kallihinnaliste kaupade puhul kontrollida pakendite suletust ja veenduda, et need pole pärast tootjatehasest väljastamist avatud ning uuesti suletud. Kui kõik toote pakendid on suletud ühtemoodi ja kaaluvad võrdselt, pole tavaliselt alust kahelda nende sisu tegelikkusele vastavuses. Juhul kui lattu on võetud vastu kaupa mittesisaldavad pakendid, on hiljem raske või isegi võimatu tõestada, et kaupade kadumine pole juhtunud laos.
pole saanud ka pakendis sisalduv kaup. Kuna transpordi käigus võib puutuda kaubaga kokku erinevaid inimesi, pole välistatud ka kuritegeliku käitumise võimalus. Kui vastuvõtmisel loetakse üle pakkeüksused ja nenditakse, et kauba kogustega on kõik korras, ei tähenda see veel, et ka tegelikult nii on. Hilisema kaubakäsitlemise käigus võib selguda, et mõni kallihinnalise kauba pakenditest on tühi, või sisaldab toote asemel ”ballasti”. Seetõttu on soovitav kallihinnaliste kaupade puhul kontrollida pakendite suletust ja veenduda, et need pole pärast tootjatehasest väljastamist avatud ning uuesti suletud. Kui kõik toote pakendid on suletud ühtemoodi ja kaaluvad võrdselt, pole tavaliselt alust kahelda nende sisu tegelikkusele vastavuses. Juhul kui lattu on võetud vastu kaupa mittesisaldavad pakendid, on hiljem raske või isegi võimatu tõestada, et kaupade kadumine pole juhtunud laos.
määrast, mis on omane kõige mahajäänumatele indiviididele nende hulgast, kellele ta peab mõju avaldama. Mida suurema arvu inimeste poole on propaganda pööratud, seda elementaarsem peab olema ta ideeline tase. Aga kuna jutt on juba propagandast sõjaajal, millesse on tõmmatud sõna otseses mõttes kogu rahvas, siis on selge, et propaganda peab olema maksimaalselt lihtne. Mida vähem on meie propagandas niinimetatud teaduslikku ballasti, seda enam vahetumalt pöördub ta rahvahulga tunnete poole, seda suurem saab olema edu. Ent ainult eduga võibki antud juhul mõõta antud propagandakorralduse õigsust või ebaõigsust. Ja igal juhul mitte sellega, kuivõrd on rahuldatud propagandakorraldusest üksikud teadlased või üksikud noored inimesed, kes on saanud "esteetilise" kasvatuse. Propagandakunst seisneb selles, et õigesti mõista laia massi tundemaailma, ainult see annab
eriotstarbelised vagunid • kallurvagunid (4- ja 6-teljelised) • punkervagunid ehk hopperid (4-teljelised) Spetsiaalvagunid on kohandatud kitsa kaubagrupi tarbeks. Need on näiteks tsemendihop- perid, ballasti doseerhopperid killustiku veoks, külmutusvagunid liha ja kala veoks, treilervagunid sõidukite veoks, konteinerite veo platvormid, happeveo tsisternvagunid jne. Vagunite tühikaalud on enamasti vahemikus 20–30 t. Aastate jooksul on kasvanud vagu- nite pikkus. Kui eelmise sajandi algul ehitati enamasti 8 m pikkuseid vaguneid, siis praegu ulatub
annaabi.ee 
