..0,9199 0,000633 0,7800...0,7899 0,000792 0,9100...0,9299 0,000620 0,7900...0,7999 0,000778 0,9200...0,9399 0,000607 0,8000...0,8099 0,000765 0,9300...0,9499 0,000594 0,8100...0,8199 0,000752 0,9400...0,9599 0,000581 0,8200...0,8299 0,000738 0.9500...0,9599 0,000567 13 Lahendame eelmise ülesande tiheduse parandite tabeli abil: t = 0 0,7779 + (15 5,8 t) 0,000805 0 0,785306, m =3650 × 0,7853 = 2866,345 t. Sihtsadamasse saabunud tankeri last lossitakse kaldaterminali mahutitesse või ujuvmahutitesse. Tagamaks tühjakslossitud tankerile vastuvõetavaid meresõiduomadusi ja püstuvust, tuleb reeglina tankidesse võtta teatud hulk merevett, mida nimetatakse ballastiks. Lastitankide täitmist mereveega aga nimetatakse ballastimiseks. Ballasti kogus sõltub eeldatavatest
............................................................... 176 5.4. Sünkroonmootoriga servoajamid............................................................................... 17685 5.5. Alalisvooluajamid........................................................................................................... 189 6. Rakenduste näiteid ..................................................................................................195 6.1. Tööstusvõrgu toitega elektriajamite arvutus .................................................................. 196 6.2. Akutoitega elektriajamite arvutus .................................................................................. 207 6.3. Pinget tõstvate muundurite arvutus ............................................................................... 213 6.4. Pinget madaldavate muundurite arvutus ....................................................................... 217 Lisad. Lülitusskeemide spetsifikatsioonid .......
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
Kõik kommentaarid