Rahaalbum (0)

Rahaalbum
1 kroon- Kristjan Raud sündis aastal 1865 22. oktoobril,peagi möödub tema sünnist 141 aastat. Ta kogus tuntust oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning hiljem illustreeris rahvuseepost „Kalevipoeg”. Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias ,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas.
2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), mis on uurimus eestlaste haigustest . Aastal 1976 ilmus see Ülo Torpatsi poolt eesti keelde tõlgituna. 1817. aastal asus ta professori kohale Königsbergi Ülikoolis,1834. aastal Baer Peterburi ja samal aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liimeks. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president , samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. Baeri huvide nimerkiti on pikk,näiteks kuulusid sinna: embrüoloogia, anatoomia, ihtüoloogia, entomoloogia,geograafia jne. Viimased eluaastad (1867-1876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Tart Toomemäel asub ka Baeri mälestuskuju.
5 krooni-Paul Keres sündis aastal 1916 7. jaanuaril Narvas. Ta oli NSV liidu üks parimaid malemändijaid,tema saavutuste hulka kuulusid maleolümpia pronksmedal (1939) eesti võistkonnaga, kolmekordne NSV maletšempion (1947,1950,1951), ning kuulus seitse korda NSV liidu võistkonda,mis võitis maleolümpia (1952,1954,1956,1958,1960,1962,1964). Tema mängustiili kirjeldati: „erakordselt mitmekesine ” ,mis aitasid koos tema isiksuse ja saavutustega propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal. Keres käis koolis Pärnus ning hiljem õppis Tartu Ülikoolid matemaatikat. Ta on ka kirjutanud maleraamatuid,sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Paul Kerese 75. sünniaastapäeval anti NSV Liidu postiagentuuri poolt välja Kerest kujutav postmark (1991) ja Tallinnas Tõnismäele on püstitatud Paul Kerese pronkskuju. Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas,Tartus ja Narvas. Tallinnaa tegtutseb ka Paul Kerese Malemaja. Keres suri aastal 1975 5. oktoobril Helsingis .
10 krooni-Jakob Hurt sündis aastal 1839 22. juulil Himmaste külas. Ta oli Eesti rahvaluule - ja keele teadlane ning ühiskonnategelne. Hurt alustas oma haridusteed Himmaste küla- ja Põlva kihelkonna koolis, 1853 -1855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859 -1864 Tartu Ülikoolus usuteadust,aastal 1886 sai Hurt Helsingi ülikoolid dr. phil. kraadi. Jakob Hurt koostas paljusid rahvaluule kogumikke ja muid teaduslikke raamatuid. Ta abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis selle 2. täiendatud trüki välja aastal 1893. Hurda kogumistööd pälvisid nii ulatuselt kui metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurdi teaduskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartust. Temast on kirjutatud ka kolm raamatut: Rudolf Põldmäe „Noor Jakob Hurt” (1988), Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre „Jakob Hurt 1839-1907” (album,1989) ja Mart Laar „Raamat Jakob Hurdast” (1995). Jakob Hurt suri aastal 1907 13. jaanuaril Peterburis.
25 krooni-Anton Hansen Tammsaare sündis aastal 1878 30. jaanuaril Albu vallas. Tammsaare alustas õpinguid Sääsküla koolis,ning hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli ei avanenud tal võimalust edasi õppida,tehes aasta tööd kodus sai ta lõpuks isalt loa,et minna õppima Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Juristidiplom aga jäi Hansenil saamata kuna ta haigestus tuberkuloosi. Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist „ Juudit ” (1921) ja romaanist „Kõrboja Peremees ” (1922). Üks tuntumaid on kindlasti 5-köiteline romaan „Tõde ja Õigus” (1926-1933),mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendesit 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde ja 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum ning Tallinnas on tema nimeline tänav. Tammsaare suri aastal 1940 1. märtsil Tallinnas.
50 krooni-Rudolf Tobias sündis aastal 1873 29 mail Hiiumaal Käinas. Tobias oli Eesti helilooja , koorijuht ja organist,kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilunud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Tobias alustas õpinguid aastal 1885 Haapsalu Kreiskoolis,aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi,1893 astus ta Peterburi Konservatooriumi. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Aastatel 1898 – 1904 töötas Tobias Peterburi Eesti koguduses organisti ja koorijuhine, kandes ette seal mitmeid enda helitöid. Tänu finantsolukorra raskenemisele asus Tobias elama läände, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid oma heliteoseid. 1910 asus Tobias elama Berliini kus ta töötas ka ajakirjanikuna,aastal 1914 sai ta Saksa kodakontsuse. Rudolf Tobias suri aastal 1918 29. oktoobril kopsupõletikku,ta maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. Aastal 1992 toodi Tobiase põrm Eestisse ja maeti ümber tema kodukohta Kullamaale.
100 krooni-Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen ) sündis aastal 1843 24. detsembril Vana-Vändras. Koidula oli Eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas Pärnu tütarlastekooli ja peale seda abistas isa ajalehetöös. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia oli üks esimestest neist naistest,kes soovisid pääseda meeste võimu alt,et eksisteeriks võrdõiguslikkus. Sellega on tema sööbinud Eesti ajalukku. Aastal 1873 19. veebrualil abiellus Lydia Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga ning asusid elama Kroonlinna. 1874 sündis Lydiale esimene laps Hans Voldemar, 1876 sünnitas Lydia Tallinnas tütre Hedvig ja aastal 1878 tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Koidula suri aastal 1886 11. augustil rinnavähki Kroonlinnas. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Lydia Koidula kirjutas elujooksul 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse .
500 krooni-Carl Robert Jakobson (pseudonüüm: Linnutaja) sündis aastal 1841 26. juulil Tartus. Ta oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist ,kirjanik ja pedagoog . Alghariduse sai Jakobson oma isalt ja kihelkonnakoolist, aastatel 1856 -1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris .
Jakobson püüdis paaril korral asutada eesti keelset ajalehte, 1868 jäi rahuldamata tema taotlus asutada Peterburis eesti keelne ajalhet ja 1871 ei saanud ta Tallinnas õigust asutada eesti keelne ajaleht. Aastal 1881 valiti Carl Robert Jakobson Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu. Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Jakobson suri aastal 1882 19. märtsil Kurgjal . Aastal 1948 avati tema talus kodumuuseum Kurgjal. 1957. aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde ja 1993. aastal avati monument ka Viljandis . Jakobsonist on tehtud film ka "Carl Robert Jakobsoni bibliograafia 1863-1980" (1991,Herbert Laidvee).