Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avaliku sektori roll majanudses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksud, välismõju, turg, välismõjud, hüved, käibemaksonopolid, ümberjaotamine, programmid, aktsiisid, õiglus, erasektoronopolide, järelvalve, kuludega, toetuste, välistulu, võtnud, töötu, sissetulekust, inflatsioon, tarbimisele, hinnapoliitika, stabiliseerimineajandusteooria, teisisõnu, isereguleeruvõningaid, abita, suurendamineMAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama
Oluliseimad teemad: Kulutused: missuguseid kaupu ja teenuseid peaks valitsus pakkuma? Maksud: kuidas valitsus peaks kasutama oma raha? Millal peaks valitsus majandusee sekkuma: Tavaliselt suudavad konkureerivad eraturud kindlustada majanduse efektiivse toimimise, seljuhul ei ole võimalik õigustada valitsuse sekkumist majandusse. Valitsuse sekkumine on õigustatud kui: esinevad turutõrked ja ressursside jaotus on ebaõiglane.Turutõrked: Kaupu toodetakse liiga vähe või liiga palju. Turg on tasakaalust väljas ja nõuab valitsuse sekkumist. Ümberjaotamine: ressurss suunatakse ühelt ügrupilt teisele. Muudab isikute käitumist, ning omab kulusid maksude kogumise näol. Kuidas sekkub valitsus: Hinnamehhanismi muutmine maksude abil. Regulatsioonide kehtestamine, mis sunnib tarbimaja tootma teatuid kaupu ja teenuseid. Valitsus pakub ise teatuid kaupu ja teenuseid või rahastab eratootjaid, et nad seda teeks. Sekkumise tagajärjed: Otsesed efketid- tegevus andis soovitud tulemuse
Avatud või suletud majandus? - Avatud majandused ei tee piiranguid ei kaupadele, kapitali ega tööjõu vabale liikumisele. - Täiesti avatud või suletud majandusi on vähe. Ülesanded, mida Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse valitsused on enda Turusüsteemi kaitse peale võtnud eeldades, Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja et turg ei ole selleks negatiivsete kõrvalmõjude piiramine suuteline Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine Omandiõiguse Inimesed maksavad makse ja riik pakub selle eest kindlaksmääramine ja seadusi, kohtuid, politseid, sõjaväge ja teisi nende kaitse teenuseid, mis kaitsevad eraomandit.
Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole.
Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul 2. Diferentseeritud toodang tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. 4 Oligopol tekib: 1. mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu
huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalsest huvist (kasust). Smith väitis, et vabalt toimides ei saa turg viia kaoseni. Rikkuse allikad (tootmistegurid) on töö ja maa. Rahva heaolu määravad rahvastiku hõivatus ja töö tegemise oskused. Smith soovitas riigikulude kokkuhoidu ja madalaid makse. Tema ettepanekud panid aluse maksusüsteemide arengule. 2. Mida väidab Wagneri seadus? Millised on erinevad selgitused sellele protsessile? Kasvavate riigikulude seadus. Wagneri seaduse järgi kasvab riigikulude osatähtsus rahvatulus koos üldise majandusarenguga.
Käsimajanduses teeb seda aga riik, sest käsumajanduses on majandus riigi kontrolli all. 7. Mis on konkurents? Kas see mõjutab majandust (turumajanduse tingimustes) positiivselt või negatiivselt? Kuidas? Ettevõtete vaheline võitlus suurema kasumi pärast. Mõneti positiivselt, sest nii on tarbijal rohkem valikuid. Negatiivselt sest nii ei pruugi hinnad stabiilsed püsida. §4.2 Turumajandus 1. Mis on turumajandus (selgitus, näit)? Turg? Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhete tulemusena. Turumajandust esineb demokraatlikes ja arenenud riikides, nagu näiteks Eestis. Turg on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. 2. Kuidas seonduvad ,,turumajandusega" mõisted nõudmine, pakkumine, hind, konkurents? Mis on turunõudlus?
majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks.
sündimus, suremus ja migratsioon. korraldatud, et saavutada suurimat hüvede sellised infrastruktuuri teenused, mis on Netohind on brutomakse ja keskmise Pensionikorralduse seisukohalt on hulka ning sotsiaalset õiglust. Seda teooriat loomulikud monopolid (gaasitrassid väljamakse vahe ja leitakse: vanadussõltuvusmäärast olulisem nn kasutatakse eristamaks olukordi, kus turg gaasivarustuses, teed, raudteed) = pL. süsteemsõltuvusmäär, mis näitab, kui palju toimib hästi nendest olukordadest, kus turg ei mõned sotsiaalkindlustuse teenused (töötu SOTSIAALKAITSESÜSTEEM EESTIS on töötajaid sotsiaalmaksu tasujaid tule oma ülesannetega toime
3. Turumajandus, kus ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Ettevõtted teevad otsuseid turult saadud hinnasignaalide põhjal, et mida toota jne. Klassikaline turumajandus eeldab täieliku valikuvabadust ja eraomandit. 4. Segamajandus, kui me puutume kokku reaalse maailmaga, siis näeme, et kuskil maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme ning enamasti saab rääkida segamajandusest. Turg ei võimalda alati kõiki valikuid üksikindiviideide seisukohalt parimal viisil lahendada. Nt. enamikus riikides on haridussüsteem riiklikult reguleeritud. Riik finantseerib ka politseid ja sõjaväge. Lisaks on riigis alati inimesi, kes ei tule iseendaga toime ja vajavad sotsiaalset kaitset. Sellist majandust nimetatakse ka sotsiaalseks turumajanduseks. Ehedad näited on Rootsi ja Taani. Teaduslikud meetodid majandusteaduses
tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. Valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted. Turumajandus määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid. (vabaturumajandus vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid). Tootja jälgib alati tarbija soove ehk nõudlust. Nõudlus ja pakkumine peavad olema taasakaalus. Turg kaupade ja teenuste vahetamine raha vahendusel. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks.
Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.........................................................................
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
8. Turuhäire on olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Turuhäire peamisteks põhjuseks on turu ebatäiuslikkus, välis mõjud ja ühiskondlikud kaubad. Riigi ülesandeks on turuhäirete ära hoidmine ja likvideerimine. 9. Vaesus Vaesus on olukord, kus indiviid või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. 10. Väliskulu- on negatiivne välismõju, mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole. 11. Välistulu- on positiivne välismõju, mida kogeb kolmas osapool, kes selle tulu eest ise ei maksa. Kui firma loob välistulu selle eest tasu saamata, pole firmal huvi tootmist laiendada, kuigi ühiskonnale oleks see väga kasulik. Samas pole väliskulu tekitajal, kui ta ise selle kulu eest ei maksa, mingit stiimulit kulu minimeerida. Sobivaks valitsuse
üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Kogu majandus on mitme aasta peale ette plaanitud, kusjuures plaanid on jäigad ega ole muudetavad. Ka reklaami käsitletakse võimuna. Võim pole siin üksnes oma tahte pealesurumine, vaid ka info valdamine ja eelistuste mõjutamine / muutmine. Turumajandus Turumajandus ehk vaba turu konkurents on süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ning majandusprotsesse määrab turg, kusjuures peamine kriteerium on efektiivsus. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamiseks. Neoklassikute väitel on see ainuke dimensioon, mis määrab kogu majandussfääri olemuse. Segamajandus Segamajandus on majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ning kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist segamajandusega. Segamajanduses otsustab turg
Üheks silmapaistvamaks kriitikuks oli Voltaire (1694-1778), kes naeruvääristas oma töödes füsiokraatide ideid. Füsiokraatide vastu astus välja ka itaalia majandusteadlane F. Galiani (1728-1787), kelle arvates määrab asjade väärtuse kasulikkus. 1.2.4. Liberalism Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkonna üks tähtsamaid esindajaid oli Adam Smith (1723-1790). Majandusteaduse, rahandusteaduse isa. Oma teos "Rahvaste rikkus" (1776) toob ta välja, et turg on nagu nähtamatu käsi, mis juhib majandustegevust (kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurenemisele) ja riik on kui öövaht, kes ainult valvab turgu. Ühiskond on kui üks suur pere ja riigi osa seisneb ainult: · -ühiskonnakaitses, (riigikaitse); · -ühiskonna liikme kaitses (seaduste ja korra tagamine riigis); · -mõnede avalike funktsioonide ülalpidamises. Daivid Ricardo (1772-1823)
kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju.
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused Turul osalejate konkurentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on HIND. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooniv ostjatele ja
teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
Riigi ülesandeks on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid kõrvaldada. Seega majanduses on riigi üheks väga tähtsaks funktsiooniks konkurentsi tagamine ja monopolide tegevuse reguleerimine. konkreetsete turgude toime tagamist: kui need ei toimi piisavalt hästi; turu tulemuste korrigeerimist: kui turulahendit, st turulnõudluse- ja pakkumise tulemusena kujunevat hinda ja kogust ei peeta mingil põhjusel otstarbekaks. Turutõrked välismõjud ja avalikud hüvised; infoprobleemid; kohandumisprobleemid. Riik saab siin lahenduseks pakkuda eelkõige järgmisi meetmeid: infokohustus müüjatele pakutava kauba olulisemate parameetrite suhtes; garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest; tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt; miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine. 5. Majanduse koguprodukt, selle liigid (sisemajanduse koguprodukt ja
Me tahame reisida, haridust, mugavust. (sotsiaalteadus ühiskonnateadus) Majanduses luuakse, jaotatkse ja tarbitakse rikkusi. SEGAMAJANDUS · Tänapäeva arenenud riikides domineerib segamajanuds, kus majanduses tegelevad niihästi eraettevõtjad kui ka riik ja kojalik omavalitsus (alati on kaupu ja teenuseid, mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus) · Seamajanduse vundamendiks on eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Segamajanduses otsustab turg majanduse põhiküsimused ainultosaliselt · Riik tegutseb majandus valdkondades, kus a) Eraettevõtlus tegutseda ei taha (keskkonnakaitse(see ei ole tulus)) b) Ei tohi (riigikaitse, transport) c) Ei tule toime Millest sõltub Euroopa energia? Venemaa gaasist. Ukrainast ja Valgevenest tulevad gaasi ja naftajuhtmed läbi. Ühiskondade võrdlus tööstusühiskond Postindustriaalne ühiskond
( Adam Smith) Segamajandus Segamajanduseks peetakse majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Konkurentsivormid Monopol – ainuvalitseja Oligopol – turul valitsevad üksikud suured ettevõtted Täielik konkurents – ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada Monopolistlik konkurents – ettevõtjad müüvad eristatavat toodangut Turu tasakaal Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi. Tasakaaluhind on turuhind, millise korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Tasakaalukogus on kogus, mida pakutakse ja tarbitakse tasakaaluhinna korral. Üle- ja puudujääk Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat ja turul tekib ülejääk.
Nozick on deklareerinud, et maksustamine on vargus (juhul kui korjab inimestelt legitiimselt so toga või pärandusena saadud raha) ning orjus, kuna paneb inimesed osa nende ajast tööle valitsuse heaks. Nozicku ideaalne "heaoluriik" on öövahirolliga minimaalne riik, mis täidab kolme funktsiooni: kaitseb indiviidi ja tema omandit, valvab lepingutest kinnipidamist ning vajadusel "korrigeerib ümberjaotuse läbi mineviku vigu". Viimane tähendab, et rikkuse ümberjaotamine tuleb kõnealla ainult ning ainult siis kui see on saadud ebaseaduslikult, ebaõiglaselt. Empiirilise suunitlusega turuliberaalide lipulaevaks on olnud nn Austria koolkond juhituna L. von Misese ja F. Hayeki poolt. Nendega väga saranaseid seisukohti heaoluriigi küsimustes on omanud aga ka normatiivse avaliku valiku teooria esindajad. 3 Hayeki meelest on sotsiaalne õiglus fiktsioon, sest vabas ühiskonnas ei eksisteerivat mingeid üldisi
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kujuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit.
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
maksude abil seda vajavatele inimestele. Pendionieas tarbime väärtusi, mida oleme kogunud säästude või kinnisvara näol ja mida ühiskond eraldab riiklike toetuste ja pensionide näol. Sellega tagatakse rahvastiku ja tööjõu taastootmine ühiskonnas. Sotsiaalpoliitika ülesandeks on tagada ühiskonna areng ehk jagada väärtusi neile, kes seda ei tooda (lapsed, vanurid, haiged jt). Eristatakse kolme tüüpi riiklikku sotsiaalpoliitikat: 1. Konservatiivne - palgad suhteliselt suured, maksud ja toetused väikesed. Palgapoliitika soodustab meeste töölkäimist. Naine sageli kodune. Riik toetab perekonda. Perekond kannab hoolt nõrgemate liikmete eest. (Saksamaa) 2. Liberaalne - tugevam jääb ellu. Inimene ise vastutab oma heaolu ja õnne eest, riigi toetus on minimaalne. Maksud ja toetused väikesed. (Eesti) 3. Sotsiaal - demokraatlik - maksud suhteliselt suured, toetusrahad samuti. Riik vastutab inimese heaolu eest. Sageli on otstrabekam elada toetusrahast kui tööl käia
2. Sotsiaalne reguleerimine – valitsuse sekkumine ettevõtete käitumise kontrollimiseks eraagentide sotsiaalsete õiguste kaitse eesmärgil. Reguleerib kaupade ja teenuste tootmise ning müügi tingimusi, hõlmates riskide vähendamise, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, töölepinguliste suhete ja võrdsete võimaluste küsimusi. 3. Administratiivne (protsessi) reguleerimine – kontroll valitsuse tulude kogumise üle, juhtimine ning ümberjaotamine, et suurendada administratiivset efektiivsust, samuti avaliku ja erasektori rolli ja vastutuse defineerimine. Hõlmab maksukogumist, eelarvet puudutavaid regulatsioone, tervishoiu administreerimist, kontrolli legaliseerimist varimajanduse üle. 2 4. Vabaturumajanduse põhjendamine Turumajanduses lahendatakse majanduse põhiküsimused turu vahendusel, so
Sellele reeglile pole keegi suutnud vastu vaielda. · Tootmist tuleb jätkata ka kahjumiga seni, kuni kahjum on tootmiskuludest väiksem. C MC = MR MC = VC + FC VC FC q0 Q · AC keskmine kulu. AC= C / q · Ühiskond on huvitatud, et keskmine kulu oleks minimaalne. ACmin. · Turg ei tee kunagi parimat ühiskonna jaoks. C MC MR AC q0 Q · Ettevõte valib qo, ühiskond soovib q1 · - kasum · = R C = p * q + q * AC · Turupakkumine = individuaalsete pakkumiste summa P tulu on kulust suurem = KASUM MC
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks. Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu
peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja
pole turule sisenemise/väljumise takistusi (ajalisi, ruumilisi) ideaalsed asenduskaubad turuosalistel on täielik info o Tagatud on tootmisefektiivsus o Võrreldes monopoliga toodetakse rohkem ja madalama hinnaga. Müügimahu suurenemine ei mõjuta turuhinda. o Täiusliku konkurentsi tagajärg „nähtamatu käsi“-turg kehtestab hinna, turg kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust o Kujuneb välja polüpoli korral. o Ettevõte maksimeerib kasumit, kui piirkulu ei ületa piirtulu. Väärtpaberturg, seegi ei vasta 100% tingimustele (turule pääsemine ei ole vaba). Praktikas ei eksisteeri. Müüjatel pole põhjust müüa turuhinnast madalama hinnaga. Positiivsed jooned: Kaup ilmub turule madalaima võimaliku kuluga (ressursside paigutusefektiivsus)
Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha! Ettevõtte kogutulu- kauba hind x müüdud kogus Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne) Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol, tubakas, elekter) on mitteelastse nõudlusega. Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll! Hinnaelastsuse liigid: Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin). Nõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline. Mitteelastne- Lühiperioodil asenduskaubad puuduvad, kindlatest asjadest loobuda ei saa Ühikuelastne- põhineb täielikult asenduskaupadel
annaabi.ee 
