toimi ühiskonna huvides? Ei toimi. Ressursid ei jaotu optimaalselt turutõrgete korral, nagu näiteks loomulikud monopolid, info asümmeetria või avalikud hüvised. Täiusliku konkurentsi eeldus ei ole kunagi täidetud. 4. Selgitage I heaoluteoreemi sisu? I heaoluteoreem defineerib Pareto-efektiivse jaotuse olemust. Ressursid on Pareto- efektiivselt jaotatud vaid siis kui enam ei ole võimalik kellegi olukorda parandada, ilma, et kellegi teise olukord sellest halveneks. (Rudolf: teoreem on tulemus, see siin on ühe mõiste definitsioon) I heaoluteoreem: konkurentsiturgudel tekib täiusliku konkurentsi tingimustes Pareto- efektiivne ressursside jaotus. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? 1 II heaoluteoreem selgitab Pareto-efektiivse jaotuse tekkimist. Teoreem väidab, et Pareto- efektiivne jaotus saadakse mittetsentraalses turumehhanismis ehk üksikute indiviidide omavahelistes ressursside jaotamise toimingutes.
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus
heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku koolkondade vahel. Vastuolu seisneb selles, et heaoluökonoomika läheneb avalikule sektorile üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist, ühiskondliku valiku ökonoomika võtab lähtepunktiks aga indiviidi ja tema omakasu poole pürgiva loomuse. Samuti on alternatiivseteks lähenemisteks poliitökonoomika ja lepinguteoreetiline lähenemine. 35.Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana? Maksud kujutavad endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest selles mõttes, et seda ei ole mõttekas pakkuda, kui indiviid peab selle eest makstavat hinda liiga kõrgeks. Maksud on kui kodanikkonna poolt makstav hind ühiste vajaduste rahuldamise eest, mille optimaalse taseme saavutamiseks tuleb arendada demokraatlikke otsustusmehhanisme. Maksude
pooldan sotsiaalset õiglust. Kõigepealt tuleks toetusi jagada neile, kes saavad kõige vähem hakkama ja seejärel abistada neid, kes vajavad vähem riigi abi. Üldiselt arvan, et vaesuse vähendamise vastu on parim meetod keskenduda vaesut põhjustavatele probleemidele ja seejärel invensteerimine inimkapitali, et likvideerida need põhjused. Nüüd võtaks vaatluse alla riigi maksupoliitika. Selge on see, et mida rohkem on riik võtnud endale ülesandeid, seda kõrgemad peavad olema ka maksud. Näiteks on Skandinaavimaades Eestiga võrreldes tunduvalt kõrgemad maksud, aga selle eest pakutakse neile ka rohkem avalikke teenuseid, näiteks tasuta haridust ja meditsiiniabi. Eestis kehtivad maksud on mitmesugused ja üsnagi mõistlikud. Näiteks väheneb meil tulumaks aastast aastale ja hetkel on see jõudnud 21%-ni sissetulekust. Kuid hiljuti tõusid aktsiisimaksud, mis on minu arvates äärmiselt vajalik samm. Aktsiiside tõstmine ei too tulu ainult valitsusele vaid säästab ka eesti
- intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti: Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad,
kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused)
arusaamale õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ja mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c) stabiliseerimisfunktsioon – eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. St.et riik tegutseb eesmärgiga saavutada kiire majanduskasv, madal inflatsioon ja kõrge tööhõive. 6. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse tegevus, mis puudutab kaupade ja teenuste riigile ostmist ja muude kulude tegemist ühiskondlike fondide (riigieelarve, kohalikud eelarved, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus jt.) kaudu; maksude ja muude riiklike koormiste suurust ja tüüpi ning nende mõju majanduse arengule. 7. Riigirahandus Riigirahandus keskendub riigi fiskaalpoliitika teostamisele. Fiskaalpoliitikat nimetatakse teisiti veel riigikassa poliitikaks (lad. fiscus – riigikassa). 8
majandustegevust (kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurenemisele) ja riik on kui öövaht, kes ainult valvab turgu. Ühiskond on kui üks suur pere ja riigi osa seisneb ainult: · -ühiskonnakaitses, (riigikaitse); · -ühiskonna liikme kaitses (seaduste ja korra tagamine riigis); · -mõnede avalike funktsioonide ülalpidamises. Daivid Ricardo (1772-1823). Teos "Poliitiline ökonoomia ja maksustamise põhimõtted" (1817). Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum
probleem. Moraalirisk: motivatsioonipuudus ma vara säilitamiseks kulutusi teha. (kindlustus) Avaliku sektori tegevused: kohustuslikud kindlustused, karistused. 4. Loeng Ühiskonna heaolu konseptsioon Heaoluökonoomika põhiteoreem: Pareto-efektiivsus, täielik konkurents, keegi ei saa kasu, ilma, et keegi saaks kahju! Pareto-efektiivsus ütleb, et ühiskonnas ei raisata ressursse, kuid ei ütle, et ressurside jaotus oleks õiglane. Heoluteooria teine teoreem: kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest. Korrigeerimine toimub läbi ümberjaotuses valitsus kehtestab maksud ja annab toetusi) Parim ja õiglaseim jaotus sõltub riigi poliitikast. Selleks, et saavutada rohkem õiglust tuleb osa efektiivsusest ohevarada! Põhjused, miks sissetulekud isikute vahel erinevad: 1. Erinevused jõukuses – need isikud,
Kasutage vastamisel argumentidena kindlasti ka statistilisi andmeid. Riik pakub oma kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust, et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-
võib saavutada teise isiku konkreetse kasulikkusetaseme juures. Põhiteoreemi kohaselt viib viib turu konkurents teatud tingimustes majanduse olukorda, mis vastab mõnele punktile kasuvõimalikkuse kõveral. Otusesed, mida ja kui palju toota ning kes kui palju saab, keskenduvad ühe asutuse, keskse planeerimisameti, või ühe isiku kätte, keda nimetatakse keskseks planeerijaks. Tsentraliseeritud jaotismehhanism. 4. Mida väidab teine heaoluteoreem? Selgita selle sisu. Heaolu teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsituru loodud sissetulekute (rikkuse, kasude) jaotus, pole see veel põhjus turumehhanismi hülgamiseks. Esialgne jõukus tuleb ümber jaotada ja edasine jätta turumehhanismi hooleks. Heaoluteooria teisest teoreemist tuleneb, et konkureerivad firmad, püüdes oma kasumeid suurendada, saavutavad sama ja valdavalt isegi parema tulemuse kui keskne planeerija.
6. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi pigem edu kui probleeme? 7. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne.. 88. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida te arvate väitest "kapitalil pole rahvust"? 9. Eesti maksupoliitika, kas mõistlik on astmeline või proportsionaalne tulumaks, kas otsene või kaudne maksustamine? 10. Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised probleemid on tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga? 11. Mida 11 Mid täh tähendab d b majanduse j d "ül "ülekuumenemine" k i " jja miks ik analüütikud selle eest Eestit hoiatavad?
suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. Kogupakkumine AS rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P.
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg
Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurene-mist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudlus-kõver paremale, nõudluse vähe-nedes aga vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid: · tarbijate sissetulek erinevus normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike) hüviste puhul.
amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma , mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju tuleb igal aastal vähemalt uut toodangut juurde toota, et majanduse kapitalikogus jääks endiseks, et ta ei väheneks. Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali tarbimiskuluks ja sellega mõõdetakse amortisatsiooni. Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. Eestis on olulisemateks käibe- ja aktsiisimaks. Kaudsed maksud ei kuulu eelnimetatud tulunäitaja koostisse. Nad lisatakse sissetulekutele SKP õige koguväärtuse arvestamise eesmärgil. Samas subsiidiumid lahutatakse, kuna nad on osa sissetulekutest, kuid mitte osa toodangu väärusest. 18 3.3.Tootmismeetod
Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehknõudluskõver on negatiivse tõusuga. Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost. Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel. Majandusteadlased põhjendavad pöördvõrdelist seost järgmiste asjaoludega: tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teistekaupade hindade suhtes ehk asendusefekt sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langusvastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalsetsissetulekut. Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine Tarbija individuaalse maitse muutumine Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine Tarbijate tulevikuootuste muutumine Tarbijate arvu muutumine Teiste kaupade hindade muutumine asenduskaupade puhul
d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoidused jms) · Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud.
Engeli kõverad illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1. kaupade ja teenuste ostmine 2. maksuülekanded 3. intressimaksed Klassikalise majandusteooria pooldajad: · avaliku sektori kulutuste madal tase · efektiivne maksude kogumine · madalad maksumäärad kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis omakorda pidurdab majanduskasvu Pehme majanduspoliitika pooldajad: · suuremad avaliku sektori kulutused · kõrgem maksukoormus 5 on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus.
Selle põhjuseks on, et nende tootmine pole majanduslikult kasulik. Paljude kaupade puhul puudub turg ja ei saa hinda määrata. See tähendab, et tarbimine on kollektiivne. Ühishüvede ebapiisav pakkumine on seotud: 1)hüvede loomine on seotud kulutustega 2)paljude hüvede puhul puudub otsene ostja või pakkuja 3)ühishüvesid tarbitakse kollektiivselt ja ilma turu vahenduseta. Ühishüvesid pakutakse valitsuse tegevuse tulemusena, maksumaksja raha eest, kõigile turuosalejatele võrdselt. Haridus, keskkond, riigikaitse, politsei, tuletõrje, arstiabi , kultuur jne. Valitsuse osa majanduses. Valitsus on kogu avalik sektor, mis koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ja riigiettevõtetest. Valitsuse majanduslikud ülesanded demokraatlikus ühiskonnas: 1) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2) vaba konkurentsi tagamine turul
mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6. maksud ja subsiidiumid. PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutust põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. TURU ÜLEJÄÄK on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. TURU PUUDUJÄÄK on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks
Sõltumata sellest, kas me peame valitsuse poolt tehtud kulutusi õigustatuteks või mitte, peame me arvestama sellega, et raha nende kulutuste tegemiseks tuleb ikkagi maksumaksjalt. Eesti valitsus kogus 2001. aastal 32, 1 miljardit krooni maksudena, mis moodustas 87 protsenti kõigist tuludest. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Mitte kõik inimesed ei leia, et kehtestatud maksud oleksid õiglased. Maksusüsteemi hindamisel on oluline õigluse printsiip. Hindamaks maksusüsteemi õiglust peame kõigepealt tegema otsuse kas horisontaalse või vertikaalse õigluse kasuks. Horisontaalne maksusüsteem on selline, kus kõiki oluliste omaduste poolest võrdseid inimesi maksustatakse võrdselt. Sellisel juhul maksavad sarnase sissetuleku ja jõukusega inimesed ühepalju makse. Siinkohal tuleb muidugi tähele panna seda, et sissetulek ja jõukus ainuüksi ei määra seda
· ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde · asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks
Turu areng Konkurentsis püsimise - Firma professionaalsus neli eeldust - Efektiivne teenindus - Õigete tehnoloogiate valik - Müügi- ja hooldusvõrgu rajamine Ettevõtte Ainuomaniku firma ehk sooloettevõte organisatsioonivormid Partnerettevõte Aktsiaseltsid Ainuomaniku firma ehk + Kasumid sooloettevõtte eelised ja + Maksud puudused + Isiklikud saavutused - Piiramatu vastutus - Piiratud fondid - Piiratud potentsiaal Partnerettevõtte eelised + Lisafondid ja puudused + Võimed + Organisatsioon - Piiramatu vastutus - Piiratud eluiga - Piiratud fondid
Kirjeldage iga teguri puhul ka mõju suunda. Hüviste hinnad ja sissetulek- seega, nõudluse põhilised mõjutajad on ehk tegelikult needsamad muutujad, mis määravad eelarvejoone asukoha. Sissetulek kasvab, suureneb tarbimiseelarve ja eelarvejoon nihkub nullpunktist kaugemale. Sissetulek väheneb, eelarvejoone joon nihkub allapoole, tarbmisvõimalused vähenevad ning esialgne komplekt ei ole enam kättesaadav, seega tarbija kasulikkus väheneb. 21. Mis on asendusefekt ja sissetulekuefekt? Mille poolest need erinevad? Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks- seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt. Kui hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt. Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui
Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks
rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik,
kasutusalade vahel. Kaubaturud- kaubeldakse kaupade ja teenustega. Tööjõuturud müüakse ja ostetakse tööjõuteenust. Kapitaliturud kaubeldakse investeerimiskaupadega. Rahaturud kaubeldakse rahaga ehk finantskapitaliga. Valitsusel suur osatähtsus on võtnud endale turu osalise rolli. Pakkudes ise mitmesuguseid kaupu ja teenuseid ja majandust korrigeermiva rolli läbi maksustamise ja seadusloome. · Keskpank võib sekkuda turgudele peamiselt rahaturgudele (Eesti pank) · rakendades pankadele kehtivaid seadusi ja mõjutades intresse ning raha hulka majanduses. · Läbi maksebilanis oleme seotud välisturgudega · Majandusmuutused mõjutavad nii maailma kauba- kui rahaturgudel meid oluliselt. Seda, · Kui palju resursse turule pakkuda · Kui palju kaupu osta ja
1 Kasutatakse ka mõisteid uus poliitiline ökonoomia ja poliitika majanduslik teooria (vt. Sepp, 1998) 2 Vabaleturumajanduseleoniseloomulikriigiminimaalnesekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele lisandub võib-olla ka mõne avaliku hüvise tootmine. Sellist turumajandust võib nimetada ka laissez-faire-turumajanduseks. Sotsiaalset turumajandust iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad interventsioonid ja tulusiirded. Teiseks keskseks eesmärgiks on konkurentsivabaduse kindlustamine. Sotsiaalne turumajandus püüab ühendada turu produktiivsust maksimaalse sotsiaalse õiglusega. Selle suuna äärmuslikuks näiteks on heaolumajandus. See on majandussüsteem, kus poliitilised ja administratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas: garanteerida indiviididele ja peredele minimaalselt vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende vara