PRAKTILINE OSA Katse 1 Anioonide segu analüüs Analüüsiks on õppejõult saadud anioonide lahus, mis sisaldab katioonidest ainult NH4+, Na+ või K+- ioone. Anioonidest võivad esineda SO42-, [Fe(CN)6]4-, [Fe(CN)6]3-, Br -, (COO)22-, CO32-, I -, CrO42-ja Cl- -ioonid. Ülesanne: a) määrata oksüdeerivate või redutseerivate anioonide olemasolu lahuses Tabelisse teha märkusi. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi. Eelkatsed Märkused, tähelepanekud Millised anioonid võivad esineda 1.) Analüüsitava lahuse pH pH=6 määramine universaalse indikaatorpaberiga 2.) Lahuse värvus värvitu 3.) Oksüdeerivate omadustega tolueeni kiht värvus Cl, PO43- , CO32- , SO42 F-,
Viimasena tuli identifitseerida tundmatu tahke sool. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk, pipett, tsentrifuug, filterpaber, elektripliit, keeduklaas Kemikaalid: analüüsitav lahus, H2SO4, HCl, CH3CH2OH, FeSO4, FeCl3, BaCl2, CaCl2, tolueen, Cl2 + H2O, AgNO3, NH3H2O, KI, KMnO4, HNO3, CH3COO--ioon. Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. Anioonide segu analüüs Analüüsitava lahuse number: 8. Eelkatsed: a) Analüüsitava lahuse pH määramine Tilgutasin klaaspulgaga analüüsitavat lahust filterpaberile ning määrasin skaala järgi lahuse pH, mis osutus neutraalseks või siis väga vähesel määral aluseliseks. Lahus tundus lõhnatuna, kuid igaks juhuks ei välistanud ma S 2-, SO32- ning NO2--ioonide esinemist lahuses ning viisin läbi ka nende tõestusreaktsioonid. b) Lahuse värvus
segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja segatakse käsitsi veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. 1.5.4. Katsed tehakse võrdsel segu töödeldavusel - orienteeruvalt 135±5 mm (pärast 10 lööki standardsel raputuslaual). Et tagada etteantud töödeldavus tehakse eelkatsed segude veevajaduse (vajaliku vesitsementteguri) hindamiseks. 1.5.5. Mõlema liivaga valmistatakse segud vahekorras 1:3 ja 1:5. Etteantud töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsement-teguri leidmiseks tehakse eelkatsed, mille käigus muutes vee hulka segudes leitakse vesitsementteguri väärtused, mis võimaldavad etteantud töödeldavusega segude (125±5 mm) valmistamist. 1.6. Katsetulemused Proovikehad valmistati: 13.03.2012
Anioonide kvalitatiivne analüüs. Anioonide analüüs on teostatav suvalises järjekorras (ositianalüüs).Vaid mõne aniooni puhul on soovitatav kinni pidada kindlast järjekorrast.Anioone on võimalik jagada rühmadesse ühiste sadestusreaktsioonide (BaCl2 ja AgNO3 abil) või redoksreaktsioonide alusel.Kuna käesolevas juhendis on toodud vaid tähtsamate anioonide (SO4-2,CO3-2,SO3-2,PO4-3,SiO3-2,S- 2 ,Cl-,Br-,I-,NO2-,NO3-) määramine, siis anioonide rühmadeksjaotamist ei käsitleta. Eelkatsed anioonide analüüsil. 1. Määra lahuse pH.Kui lahus on happeline ja lõhnata, siis ei esine S-2, SO3-2 ja NO2-. 2. Kui lahus on neutraalne, siis vii läbi gaaside eraldumise katse.Selleks auruta veidi lahust kuivaks (NB! Väldi kuivjäägi kuumutamist!) Seejärel lisa 1M H2SO4.Kui eraldub värvuseta lõhnata gaas, siis esinebCO3-2.Kui eraldub mädamunalõhnaga gaas, siis esineb S-2.Kui eraldub põleva tikupea lõhnaga gaas, siis esineb SO3-2.Kui eraldub
KATIOONIDE III RÜHM Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+ P3.1 Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu
Õppejõ teostat ud: ud: .......................................................................... ................ Protoko .......................................................................... ................ ll ................ esitatud : Protokoll arvestatud: KATIOONIDE III RÜHM Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+ P 3.1 Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. (Antud lahuses puudusid Fe2+ -ioonid). Võtsin lahuse nr 16 (roosakas), pH = 2 III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline
PRAKTILINE OSA Laboratoorse töö protokollis: ° kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused, ° kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid ° vastata katsete juures toodud küsimustele. Abimaterjalina kasutamiseks: Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend, koost. H. Arro, R. Ott, H. Vilbok, Tln.1982 Katse 1 I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH ja värvus: läbipaistev pH määrata universaalindikaatorpaberiga. I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 mL analüüsitavat lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega
Inimese geeniteraapias on rakendatud rida piiravaid reegleid. USA Rahvusliku Terviseinstituudi (ingl. National Institute of Health e. NIH) nõuded on järgmised: - Sisseviidav geen on isoleeritud ja geneetiliselt hästi iseloomustatud - On olemas usaldusväärne metoodika geeni viimiseks õigetesse rakkudesse ja kudedesse - On tehtud riskianalüüs - Haigust pole võimalik ravida teiste meetoditega - Eelkatsed mudelorganismidel ja inimese rakukultuurides on andnud positiivseid tulemusi Lk 152 ül 1-8 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Mis tähtsus on Mendeli töödel? Kuigi Gregor Mendeli töö eesmärgiks oli välja selgitada taimede pärilikkuse
Inimese geeniteraapias on rakendatud rida piiravaid reegleid. USA Rahvusliku Terviseinstituudi (ingl. National Institute of Health e. NIH) nõuded on järgmised: - Sisseviidav geen on isoleeritud ja geneetiliselt hästi iseloomustatud - On olemas usaldusväärne metoodika geeni viimiseks õigetesse rakkudesse ja kudedesse - On tehtud riskianalüüs - Haigust pole võimalik ravida teiste meetoditega - Eelkatsed mudelorganismidel ja inimese rakukultuurides on andnud positiivseid tulemusi Lk 152 ül 1-8 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Mis tähtsus on Mendeli töödel? Kuigi Gregor Mendeli töö eesmärgiks oli välja selgitada taimede pärilikkuse
prantsuse ajaleht " Le Velocipede " , sõit pidi toimuma distantsil Pariis - Versailles, kuid kuna starti ilmus ainult üks osavõtja, jäi võistlus ära. Esimene rahvusvaheline võidusõit, milles osalesid peale auruautode ka bensiinimootoriga sõidukid, korraldati 1894. aastal Prantsusmaal. Võistluse eesmärk oli välja selgitada kõige perekondlikum iseliikur, mis sobiv väljasõitudeks, ohutu ja kerge käsitseda. Võidusõidule registreeris 102 masinat, aga kuna toimusid ka eelkatsed, jäi teeäärde 81 iseliikurit. Seega pääses lõppvõistlusele ainult 21 sõidukit, millest 14 olid bensiiniautot ja 7 auruautot. Peale seda võidusõitu hakati autode võistlusi järjest rohkem korraldama ning hakkasid tekkima ka kiiruserekordid. Esimene autode kiiruserekord pärineb 1898.aasta detsembrist, mil prantsuse ajakirjanik ja Automibile Club de France´i üks asutajaid Paul Meyan ületas seni jalgratturite valduses olnud maismaasõidukite kiiruserekordi
annaabi.ee 
