Sepistuspressid Raskete sepiste (üle 2..3 tonni) tootmisel kasutatakse pressidel sepistamist. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse e. hüdraulilisi presse. Mehaanilisi presse, nt väntpresse kasutatakse vormstantsimisel. Hüdropresside põhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Hüdropressid on jõupiiranguga seadmed, s.o. nende maksimaalne survejõud on põhiliseks kasutamist limiteerivaks karakteristikuks. Vasaratest erinevalt toimub tooriku deformeerimine staatilise survejõu toimel, mitte löögiga. Seetõttu hüdropressid ei vaja rasket alasit ega vundamenti. Pressidel sepistamisel deformeerub metall tooriku kogu mahus ühtlasemalt kui vasaratel sepistamisel. Negatiivseks asjaoluks on tööriista märksa pikemaajalisem kontakt toorikuga,
abitööriistadeks. Põhitööriistu kasutatakse otseselt metalli deformeerimiseks. Abitööriistu kasutatakse tooriku kinnihoidmiseks ja toorikuga manipuleerimiseks. Abitööriistade hulka kuuluvad käsitsi sepistamisel sepapihid e. sepatangid. Suurte toorikutega manipuleerimiseks kasutatakse manipulaatoreid. Sepistusseadmed Tehnoloogilisest võimekusest lähtuvalt liigitatakse sepistus-, samuti vormstantsimisseadmed järgmiselt: 1. JÕUPIIRANGUGA SEADMED (nt hüdropressid), mille põhikarakteristikuks on survejõud. 2. ENERGIAPIIRANGUGA SEADMED (vasarad, kruvipressid), mille põhikarakte- ristikuks seadme valikul on maksimaalne löögienergia, samuti langevate osade mass. 3. KÄIGUPIIRANGUGA SEADMED (mehaanilised pressid, nt väntpressid), mille üheks põhikarakteristikuks on survejõu kõrval käigu ulatus. - Sepistusvasarad Sepistamine sepistusvasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige enam kasutamist. Erinevat
Sisukord auto hoolduse põhimõtted Regulaarse hoolduse vajalikkus Autode tööiga, seda mõjutavad tegurid Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid Töökojaseadmed, nende kasutamine, ohutustehnika Töökohad, stendid Tähtsamate sõlmede ja süsteemide üldtööpõhimõtted Kanalid Kraanad talid (telfrid) garaažitõstukid hüdropressid määrdepritsid kompressorid õlivahetusseadmed heitgaaside ärastusseadmed rehvide montaažipingid rataste tasakaalustamispingid rattasuunangustendid diagnostika seadmed auto pesu HOOLDUSE PÕHIMÕTETEST Auto koosneb paljudest sõlmedest. Sõidutingimustest sõltuvalt mõjuvad autole mitmesugused jõud. Seepärast on tarvilik ka oma abimees aeg-ajalt üle vaadata. Ideaalne oleks seda teha muidugi lausa iga päev. Aga kuidas oleks optimaalne
1. Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode tehnohoolduse- ja remondisüsteemist ning garaaziseadmete kasutamisest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. AUTODE TEHNOHOOLDUS. Autode töökindlus. Autode tööiga. Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid. Hoolduse perioodsust mõjutavad tegurid. 3.2. TÖÖKOHAD JA TÖÖPOSTID. Kanalid. Garaazitõstukid. Kraanad. Talid (telfrid). Hüdropressid. Määrdepritsid. Õlivahetusseadmed. Kompressorid. Heitgaaside ärastusseadmed. Rehvide montaazistend. Rataste tasakaalustamisstend. Rataste seadenurkade kontrollstendid (rattasuunangustendid). Diagnostikaseadmed (diagnoosiseadmed). Pesuseadmed. 3.3. TUTVUMINE TÖÖKESKKONNAGA. Õppeeksursioonid 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · tehnohoolde põhimõisteid; · tehnohoolde perioodsust; · töökohtadel ja tööpostidel kasutatavaid garaaziseadmeid
annaabi.ee 
