Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlusega võib täheldada Lääne-Eestist, kus
eelistada tsiviliseeritud moraalsust julmale moraalsusele." (C. S. Lewis) Me kõik usume, et teatud põhimõtted on õiged ja teised mitte. Üha kiireneva elutempoga ühiskonnas ei suuda paljud leida aega, et enda jaoks lahti mõtestada elu sügavamat poolt. Ometi on see äärmiselt oluline, sest need põhitõed, mida me väärtustame, kujundavad meie elu. Saksa filosoofi Immanuel Kandi hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Selleks, et teada, kuidas õigesti käituda, ei pea olema teoloog ega filosoof. Iga inimene on sündinud teadmisega heast ja kurjast, õigest ja valest. Me ei saa sellest elu jooksul vabaneda. Võime ainult valida, kas allume inimloomuse seadusele või mitte. Tänapäeval võib märgata üha
meie viimaste aastakümnete väärtegude tagajärgedele. Kuuleme igapäevaselt erinevate meediakanalite kaudu uudiseid, kus arutatakse globaalse soojenemise tõsidusest, prügi üleküllusest ja loomaliikide väljasuremisohust. Mõned on altid probleeme endale teadvustama, teised on aga valmis pöörama selja. Eestlased on juba vanast ajast tuntud kui loodusrahvas. Tuhandeid aastaid tagasi suhtusid meie maa inimesed loodusesse äärmise aukartusega. Meie jaoks oli loodus nagu kristlastele Jeesus pühak, keda tuleb austada. Uskusime, et puudel on tervendav energia ja emakese looduse väljavihastamise eest saab karistada äkki võikski tänavust kliimasoojenemist tõlgendada kui planeedi pahameelt inimsoo väärtegude üle. Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk
· Veendumus, et üksikindiviidi heaolu säilib kõige paremini siis, kui paljud üksikindiviidid toimivad ka üldise hüve heaks on ennast olelusvõitluses kogemuse kaudu maksma pannud. · Eetika on solidaarsus vaba mõtlemise alusel, mida pealegi ei tunta sama liigi indiviididega, vaid kõige elavaga üldse. (See on vastuväiteks darvinismile) · Schweitzer: Eetika seisneb selles, et ma kogen sundi suhtuda igasugusesse elutahtesse samasuguse aukartusega elu ees nagu enda elutahtesse. Mõtlemisparatamatu põhiprintsiip: hea on elu säilitada ja edendada, halb on elu hävitada ja takistada. Me peame alluma paratamatusele elu kahjustada (putukad metsateel, hiired majas, pesemine kui massimõrv bakterite tapmise näol, sööme teisi organisme). Elu võib kahjustada vaid siis, kui see on paratamatu: talumees niidab lehmatoiduks 100 lille, hiljem koju jalutades pole aga enam õigustatud suvalisele lillele jalaga virutamine.
sellest pole siiski kasu, sest kui inimene selle lihtsalt ära ja ei investeeri seda targalt. Aga kui nutika mõtlemisega inimene endale kuskilt natuke raha ,siis ta oskab sellega rattad käima panna ja sellest uut raha toota. Eestis oleks ka sellest kasu, kui aidataks rohkem ettevõtlikke inimesi, kellel pole endal võib olla võimalust teha, aga kellel on geniaalsed mõtted. Raha on meist, meie isadest ja isegi ka nende isadest veel vanem, rahasse tuleb suhtuda aukartusega, ja rahaga ei ei tohi hooletult ümber käia. Rahaga hooletult ümberkäimine võib viia halvemal juhul selleni, et rahaga halvasti ümberkäimine tõstab sind su enda majast tänavale. Kui raha pole, siis tundub, et raha on vaenlane. Aga kui on, siis justkui poleks vaenlane. Kas raha on või mitte, sõltub väga paljudel juhtudel siiski ka iseendast. Kui ise ei pinguta, siis ongi nii, et sa ei vääri raha olemasolu ja sellega kaasnevad luksused on ka siis liiast. Raha
Nad palvetavad viis korda päevas püha linna Meka poole. See näidab nende usku jumalasse ja lugupidamist Muhamedi vastu. Usuliste jaoks on keegi kõik võimas olemas, kes saab mõjutada inimeste elu. Nad ei tunnegi võib-olla kartust elu kui võrd oma usu ees. Samas on usk see, mis aitab neid elus edasi, arvatakse ju et tänu uskumisele on neil elu ka pärast surma. See, kas nad on oma usus ka õnnelikud, jääb nende enda otsustada. Järelikult võib aukartust usu ees võrdsustada ka aukartusega elu ja surma ees. Elu võib olla püha, kuid see on igaühe enda otsustada. See, kas elu austatakse või mitte, saab olla vaid igaühe enda asi. Mõni austab elu uskudes midagi või kedagi kõrgemat, mõni jälle ei austa seda üldse. Mõistavad ju erinevad inimesed aukartustki erinevalt. Kes tänab iga päeva eest Jumalat, kes on surmani täiskarsklane, kes tormab iga köhahoo puhul haiglasse, kes laseb riigi kindlustamiseks erifondi luua. Ei aukartus ega põlgamine ole üheselt mõistetavad
... Kaheksa korda jalutas ta seal edasi-tagasi, igal aastaajal." Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Tsitaat: ,,Siis, kui ma oleksin vajanud naist, ei olnud ma võimeline teda toitma; aga siis, kui ma olin võimeline teda toitma, ei vajanud ma teda enam." Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Tähtsamad tööd 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria. 1736 Füüsiline monadoloogia. 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. 1775 Inimese erinevatest rassidest. 1781 Puhta möistuse kriitika. 1783 Sissejuhatus tulevasse metafüüsikasse, mis võib teadusena esile astuda, /s.o. tema õpetuse lihtsustatud kokkuvõte/.
Kuulsaimad Teosed: · ,,Taevane ja maine armastus" (1512 1516) · ,,Mees kindaga" · ,,Madonna Pesaro perekonnaga" (lõpetas 1526 Frari kirikule) · ,,Maarja templisse minek" (15341538) · ,,Urbino Veenus" (1538) · ,,Neiu puuviljavaagnaga" (1555; modelliks oli tema tütar Lavinia) · ,,Kristuse kroonimine" · ,,Venus ja Adonis" · ,,Danae" Sir Ernst Hans Josef Gombrich'i arvamus ,,Tema varased biograafid on aukartusega kirjeldanud, kuidas isegi suur keiser Karl V oli Tizianile austust avaldanud, tõstes maast pintsli, mille too oli maha pillanud. Hetkel ei tundu see seik võib-olla märkimisväärsena, aga kui arvestada tolleaegseid rangeid õukonnareegleid, siis võib mõista, et ilmaliku võimu ülim kehastus alandus sümboolselt geeniuse majesteetlikkuse ees, " ütleb Sir Ernst Hans Josef Gombrich (tuntud kunstiajaloolane). Gombrichi arvamus: "On peaaegu võimatu uskuda - need unistavad silmad pole
oma õe jaoks ette ja taha kõik ära tegema. Laura lonkas ka vasakut jalga, kuid Piibeleht jumaldas teda sellest hoolimata. Matilde- Ülbe, kuulsusehimuline,soovis et ta meest tunnustataks ta raamatu eest ja kuulutas seda üle linna veel enne raamatu ilmumistki, raha väärtustav, ometi oli ta ka vahel siiras ja tundeline. Ta käsutas tihti Laurat ja Sandrit nign suhtus teistesse üleolevalt, teised temasse aga aukartusega ning allaheitlikult. Ta välimus oli peen, kandis kübarat ja loori. Talle olid olulised seltskonnaelu ja kuulsus. 4. Karakterikoomika Ludvig Sander kehastab luuserlikuse sümbolit Vestmann oli range ja jäärapäine mees. Ütles: " Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda, aga enne loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte
Ta kontrollis 344 patsienti, keda oli haiglas defibrilleeritud (elustamisvõte südamefibrillatsiooni ehk südamelihase kiudude ebakorrapärase kokkutõmbumise korral). Rääkides nendega pärast elustamist, avastas van Lommel, et ei anesteesia ega ka ravimid polnud nende kogemust mõjutanud. Kõige rohkem imestab ta siiski teadete üle teadvuse olemasolust ajutegevuse puudumise ajal. Ja aastaid hiljemgi täidab see paradoks teda aukartusega: "Sel hetkel on need inimesed mitte ainult teadvusel, vaid nende teadvus on avaram kui iial enne. Nad suudavad äärmiselt selgelt mõtelda, neil on mälestused, mis ulatuvad tagasi isegi väga varasesse lapsepõlve, ja nad kogevad tugevat ühendust kõige ja kõigiga enda ümber. Ja siiski ei ilmuta aju mingit elutegevust!"" Kuidas koidab surmajärgne elu? Suremise protsessi kujutatakse raamatus "Elu pärast surma" järgnevalt: 1) Füüsiline keha lõpetab funktsioneerimise
Madis Kõiv oli Alliksaare suu sõber aga kui ta jõudis 1961 aasta sügisel Tartusse ,siis oli luuleuuendus läbi teinud palavikulise faasi.Olid sündinud klassikalised lood nagu „Kiigelaul“ „Noorkuu“ „Prelüüd rüütlirüüs“ „Kes mängib masti“ ja veel mõned teised : need olid need , millest ikka hurdumusega räägiti ja peeti märketeosteks , millese suhtuti peaaegu nagu püadesse tekstidesse. Rein Sepp oli tema õpetaja.Temast rääkis Alliksaar alati väga suure aukartusega ja kui lähemalt vaadata tema tekste ja võrrelda neid Rein Sepa tekstidega , siis on näha , kui palju ta on Rein Sepa käest võtnud : isegi keel ja sõnavara on tugevalt Rein Sepa oma.Mingil hetkel tekkis Alliksaarel loominguline kriis.Näiteks „Sarapuusaludes“,ta ütles ,et ta ei saa panna neid oma järgmisesse kogusse,muidu on need järgmised kogud eelmiste kõrval nõrgad ja see oleks piinlik.Luuletus „Nukuhukk“ ,kui ta neid luges ,siis ta luges neid alati ette
Ükskord esines ta halvemini kui tavaliselt ning tunnistas pärast, et keskendumist olevat seganud otse tema ees istunud tudeng, kelle kuuel puudus üks nööp. Tema kui lektori ainus puudus oli nõrk hääl aga tudengid arvetasid seda ning istusid vaikselt. Kanti päev algas hommikul kell viis ja lõppes õhtul kell kümme (Meos 1999). Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". 4 2. KÕLBLUS JA USK NING TUNNETUSTEOORIA Moraalifilosoofid ei ole uute kõlblusideede apostlid. Nad ei piirdu kirjeldamise ja analüüsimisega. Neile on oluline vaadete järjekindlus. Kant polnud erand. Ta väitis, et tema
geeniused aitavad ennast ise.`` Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk, väga nõrga tervisega. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Kanti filosoofia Teadmised Teadmine väljendub otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta, mis sisaldab seda, mille kohta väidetakse ja seda, mida väidetakse. Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2
põdur. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega; königsberglased võisid nende akna alt oma igapäevasel jalutuskaigul mööduva Kanti järgi kelli seada. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks.Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". 9 Prantsusmaa valgustamine Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi
Louis XIV piiramatust võimust. Looduse allutamine, selle üle domineerimine, väljendub kuninga käsus tuua tuhandeid juba täiskasvanud puid metsadest ja keerates neid ebaloomulikesse asendutesse; aeda toodi loomi üle maailma muutes pargi justkui kuninga enda Noalaevaks.2 Majanduslikud prioriteedid peegelduvad maakasutuses: uute maade avastamine ning teaduse arengule järgnenud paremat arusaamist universumist ja Looja tööst. Loodus, millesse senini suhtuti pigem aukartusega, oli täielikult allutatud inimese, siinkohal Päikesekuninga tahtele.3 Krahv de Saint-Simon on iseloomustanud seda kui looduse türanniseerimist.4 Alguses oli Versailles’ loss Louis XIII jahiloss, ka tema poeg Louis XIV kasutas lossi esialgu lõbustuste korraldamiseks, milleks sai eeskuju Katariina di Medicilt, Henri II 1 Toman, Rolf. Barokk: arhitektuur, skulptuur, maalikunst. Tallinn, Koolibri, 2008, lk 152. 2 Pigeat, Jean-Paul
Nooruses oli Kant kirglik piljardimängija. Juba enne kuulsaks saamist oli ta linnas üks kutsutumaid külalisi. Sageli lahutas ta lõunasöögi ajal sõprade meelt; see oli talle oodatud puhkusest. Kõige rohkem nautis ta kaupmeeste ja ärimeeste seltskonda. Kant suri 1804. aastal 76 aasta ja 10 kuu vanuses oma kodulinnas haigusesse, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Saksa luuletaja Heinrich Heine on kirjutanud, et Kanti elulugu on raske kirjutada, kuna tal polnud ei elu ega lugu. Kanti Filosoofia Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti (see, mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsustuste
Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja soovist saavutada õnne. aukartusega, üha sagedamini Moraalset käitumist ajendab ja tungivamalt pöördub mu kohusetunne, mitte omahuvi. mõte nende juurde tagasi: Moraal tähendab meie enda vastutust.
Minu ainus õde Auguste-Marie vanem õde suri rinnalapsena (Ida-Marie 12.VI 3.VII 1869) on minust 8 aastat noorem. Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunenud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaanisid, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ning sepapajaga, milles suure punase habemega tahmane sepp hobuseraudu tagus, kuna mina teda ukse vahelt aukartusega vaatlesin, ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad otsatud metsad, kus meie marjul käisime ja mis mule igakord saladuslik-magusa õudusega hinge peale rõhusid". Õe Auguste Landbergi vahendatud kirjeldused muugast on hoopiski ulatuslikumad: "Muuga mõisa "alt-tuba oli hall, värvimata maja mõisapargi ääres. "Alt-toas" oli kaks ruumikate tubade ja köögiga korterit: ühes elasime meie ja teises mõisa aedniku perekond
mõistmiseks. Kõlblus oli Kanti arust võimalik alus religioonile, mida mõistuse ega teaduse argumentidega ,,tõestada" ei saa. [2] 1755. aastal sai ta kohalikus ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kant suri oma kodulinnas Königsbergis 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". [6] 5) Johann Wolfgang Goethe(1749-1832)oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Ta sündis õigusteaduse doktori pojana ning sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja
tappa ühtki looma, kui loom ei rünnanud. Igal õhtul pidid nad kontrollima oma südametunnistust ja olid kohustatud kuuldust vaikima. Eleaadid Xenophanes Oli luuletaja ja laulja, ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni, naeruvääristas inimlikke kujutlusi jumalaist(antropomorfseid). KÕIGI NÄHTUSTE MITMEKESIDUSE TAGA ON MUUTUMATU OLEMINE. Parmenides Xenophanese õpilane, aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest, on olemas vaid üks olemine ja mitte olemist ei saa olla. Liikumist ei ole maailmas olemas, liikumine on näilus. Mitteolevat pole võimalik mõelda. Arvamus, et on olemas liikumine, eeldab kujutlust mitteolevast, sest kui mingi keha saab liikuda mingisse paika, peab seal olema tühi ruum aga kuna seda pole olemas, järelikult pole liikumist olemas. Ainult muutumatu liikumatu olemine. MÕTLEMINE JA OLEMINE ON IDENTED. Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine.
Juba hakatakse tunnistama, et aukartusel elu ees põhinev eetika, mis nõuab headust kõikide elusolendite vastu, vastab mõtleva inimes loomulikule tunnetusele. Eetiline suhtumine läbi kõigesse elavasse saavutame vaimse sideme universumiga. Maailmas on elutahe iseendaga konfliktis. Meis teeb ta rahu iseendaga. Maailmas 8 elutahe avaldub, meis ta ilmutab end. Vaim nõuab, et me oleksime teistsugused kui maailm. Aukartusega elu ees saame lihtsalt, sügavamalt ja elujõuliselt vagaks. 9 Inimene ja inimene Ükski inimene pole kunagi teisele täiesti ja jäädavalt võõras. Inimsed kuuluvad ühte. Inimestel on õigus teistele inimestele. Suured ja väikesed asjaolud võivad kaotada võõrastuse, mille me endale igapäevases elus peale sunnime ja panna meid üksteistega suhtlema nagu inimene inimesega
polnud haletsenud ega hellitanud. Viiskümmend kaks aastat, mis nad üheskoos onnis olid elanud, kestsid kaua- kaua, kuid ometi juhtus nõnda, et ta selle aja jooksul kordagi Marfale ei mõelnud, ei pööranud talle tähelepanu, nagu oleks ta kass või koer olnud. Aga ta küttis ju iga päev ahju, keetis ja küpsetas, kandis vett, lõhkus piud, ta magas temaga ühes sängis; aga kui ta purjuspäi pulmadest tuli, siis riputas naine iga kord ta viiuli aukartusega seinale ja pani ta enese magama, ning seda kõike vaikides, aral, hoolitseval ilmel. Rothschild tuli Jakovile naeratades ja kummardades vastu. ,,Aga teid ma just, papakene, otsin!" ütles ta. ,,Moissei Iljits keskis teid tervitada ja otsekohe ihes tulla." Nüüd ei läinud see Jakovile korda. Ta tahtis nutta. ,,Jäta rahu!" ütles ta ja läks edasi. ,,Aga kuidas on see veimalik?" hädaldas Rothschild ta kõrval joostes. ,,Moissei Iljits saab pahaseks. Nad kesksid otsekohe!"
Oma tagajärgedega on need juhtumid mind kohutanud – piinanud – hävitanud. Aga ma ei püüagi neid tõlgendada. Minule pole nad tähendanud midagi peale jubeduse – paljudele ei paista nad mitte niivõrd kohutavate, kuivõrd eriskummalistena. Tulevikus võib-olla leidub tark inimene, kes taandab mu pettekujutelma argitõeks – minust rahulikum, loogilisem ja mitte nii kergesti erutuv inimene, kes näeb asjaoludes, millest mina aukartusega nii üksikasjalikult jutustan, üksnes täiesti loomulikku põhjuste ja tagajärgede seost. Lapsest peale paistsin ma silma oma kuuleka ja sõbraliku loomu poolest. Mu südamehellus oli koguni nii silmatorkav, et sattusin kaaslaste pilke alla. Eriti meeldisid mulle loomad, ning vanemad olid hellitanud mind igasuguste lemmikloomadega. Nendega veetsingi peamiselt oma aega ning iialgi polnud ma nii õnnelik kui neid söötes ja kallistades. See iseloomu eripära tugevnes minu kasvades
või raha küllusele panna kokku sõjaväe ja asutda lahinguisse kõigiga, kes neid ründama tuleb. Pidev tarvidus teiste järele on neil, kes pole iseseisvalt võimelised astuma vastu kellelegi vaid otsivad varju linnamüüride vahelt ja kaitsevad neid kes seal on. Säärased valitsejad peaksid varustama ja kindlustama oma linna moonaga ja jätma ülejäänud valdused tähelepanuta, sellistesse valitsejatesse suhtutakse aukartusega. Näiteks Saksamaa linnad on väga iseseisvad. Neile kuuluvad maavaldused linna ümber ja nad kuuletuvad keisrile siis kui nad ise tahavad ega ei karda võimumehi enda ümber. Seda selleks et nad on kindlustatud nii et igaüks peab vaevaliseks ja tüütuks nende vallutamist. Neil on olemas varud ning kindlustused linna hoidmiseks. Samuti ei tohi olla valitseja vihatud. Aga kui leidub mõni ründaja siis peab ta alistuma.
Koduõpilased kes olid kodus lugemise selgeks saanud ja oskasid katekismusetekste peast ei pidanud koolis käima vaid pidid käima kord kuus oma teadmisi koolmeistrile näitamas. Kes koduõpetust ei saanud käisid 10. novembrist 10. märtsini koolis. Koolis sunniti lapsi käima trahviraha ähvardusel. Koolitööle andis hinnangu pastori kevadine koolikatsumine. Mõnigi kord muutus koolisundus kooliorjuseks ja koolikatsumine kohtumõistmiseks. Kirikhärrat oodati alati suure aukartusega, sel ajal oli tavaks hooletutele ihunuhtlust anda. Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi ning kohustusi. Pärisorjuse kaotamisega seati talupoegade koolitamises sisse küllaltki selge korraldus. Igas teatava suurusega vallas pidi olema vallakool, igas kihelkonnas kihelkonnakool, mis moodustas teise astme. Kihelkonnakooli minek polnud lastele
kõige tülikam siis, kui tal ei ole käed tööd täis, sest just siis meeldib tal oma tarkust välja näidata ja valvata nende tegude järele, kes valitsevad riiki. Viimasena sellepärast, et nende loomade omavaheline kokkulepe on loomupärane. Inimeste kokkulepe on vaid lepingu alusel, mis on kunstlik, ja sellepärast pole mingi ime, kui on vaja veel midagi lisaks (peale lepingu), et teha inimestevaheline kokkulepe kindlaks ja püsivaks. Selleks on ühine võim, mis täidab neid aukartusega ja suunab nende teod ühisele kasule. Riigi sünd. Riigi definitsioon. Ainus viis sellise ühise jõu püstitamiseks, mis suudaks neid kaitsta võõramaalaste sissetungi ja omavahelise ülekohtu eest, ning seejuures kaitsta neid selliselt, et nad oma töökuse ja maa viljadega võiksid end toita ja olla eluga rahul, on anda kogu oma võim ja tugevus ühele inimesele, või inimeste kogule, mis võiks, toetudes nende rohkearvulisusele, koondada kõik nende tahted üheks tahteks
hiljem teist.Ka väikesed valed ja pettused pole lubatud.Sisekaemuslik juht hoolib vähem sellest, et tal oleks nähtavalt õigus kui sellest et ta teeb õiget asja. Ta ei näe juhtimist võistlusena populaarsuse pärast, et kõikidele meeldida. Tal on väga selge tulevikukava, mis arvestab kõigi huve, ta liigub selle poole vankumatult. See mida ta teeb, on kooskõlas sellega, mida ta räägib. Seisa asja eest, mis on sinust suurem. Siis tuleb ka lugupidamine ja võib-olla ka hakatakse aukartusega suhtuma. Ole põhimõttekindel. Mahatma Gandhi elu ja juhtimispõhimõtted olid: ausus, töökus, kannatlikkus, püsivus, truudus, julgus, ja mis kõige olulisem ehk alandlikkus.Neid juurutades muudad kogu oma ettevõtte jõudlust.Oled leidnud ankru, mis sihitust triivimisest päästab.Kriisiolukorras ei teki ettevõttes paanikat, vaid valitseb rahu.Inimesed toimivad kartmatult, julgemalt ja aupaklikumalt. Põhimõtted on inimese jaoks samad mis juured puude jaoks
MUUTUMATU OLEMINE · Zenoni filosoofia teene ei seisne selles, et ta eitas · PARMENIDES liikumist vaid selles, et ta tõstatas küsimuse kuidas 525 480 e.Kr. on liikumine puhta mõtlemise seisukohalt haaratav. · Ta on Xenophanese õpilane. · Ta sureb uhmris surnuks tambituna. · Aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest ja · Epikuurlased mõttelaadi tõsidusest. · Epikuros · On säilinud õpetuslik poeem ( u. 150 rida) · 341-270 e.Kr. heksameetris. · Epikuros · · Sündis Samosel vaese Ateena kolonisti pojana.
poeemis „Piiridele pyydes“, mis seob ta luulet ilmekalt teiste 1930ndate noorte luuletajatega, kellega koos ta esines kogumikus „Arbujad“. Inimese piiratuse, veel enam vaimse huvi puudumise märkamine toob Masingu lüürikasse skeptilisi, iroonilisi, siin-seal ka raskelt sarkastilisi toone. Intensiivne ja rikas on Masingu luules suhe loodusega, mille mis tahes eluavaldusse ta suhtub ülima aukartusega ja niisama hardalt kui armastusse. Ühiskonnas toimuv kajastub ta värssides harva otsesõnu, kuid luulepiltidest leiab lugeja ometi erksa ajatunnetuse, mis mõnikord, kui luuletaja asub humanistlike väärtuste kaitsele, võib olla isegi raevukas nagu luuletuses „Tontide eest taganejate sõdurite laul“, mille otseseks loomistõukeks oli fašismi võimutuleku ajal Saksamaal läbielatu.
ülemõõtnud, mõistame, Kanti sõnade kogu mõtet, millega ta ise oma teise kriitika lõpetab. Inimene on kahe maailma kodanik! Ilmingute valdkonnas on kõik, mis ta on ja mida ta teeb, 16 väike lüli paratamatuse ahelas; aga ta kuulub samas ülemeelelisesse, ruumist ja ajast kõrgemal asuvasse vabaduse valdkonda. "Kaks asja täidavad meie meeli üha uue ja kasvava imetluse ja aukartusega, mida sagedamini ja püsivamalt järele mõtleme: tähistaevas minu kohal ja moraalne seadus minus ... Esimene vaade arvutule hulgale maailmadele hävitab mu tähtsuse, teine tõstab seevastu mu väärtuse ... ilmutades loomsusest ja isegi kogu meelelisest maailmast sõltumatut elu..." 2. RELIGIOON PALJA MÖISTUSE PIIRIDES (Die Religion innerhalb der Grenzen der blossen Vernunft)1793.a. Kas mõlema kriitika tulemused "kõrvaldasid" religiooni? Dogmatism, mis oma usku
olevus. Noumenaalne "mina" on aga vajalik, postuleerimaks inimese tahtevabadust, sest fenomenaalne "mina" on oma tegutsemises liialt determineeritud.] Kokkuvõtvalt: Kant lõi otsustavalt lahku 18. sajandil valitsenud sensualistlikust empirismist, taandumata siiski põhjendamatusse ratsionalismi. "Teine" ehk praktilise mõistuse kriitika (1788) tegeleb moraaliküsimustega: 2) Mida ma pean tegema? "kaks asja täidavad meelt seda värskema ja suurema imeltuse ja aukartusega, mida sagedamini ja püsivamalt me nende peale mõtleme: tähistaevas meie kohal ja moraaliseadus meie sees" Kanti eetika püüab kompromissitult leida ühtainsat ülimat moraaliprintsiipi, millel oleks ka mõistuslik autoriteet, mis pigem juhiks kirgesid kui järgiks neid ning oleks siduv kõikidele mõistusolenditele. Iga inimtegu lähtub mõnest subjektiivsest printsiibist ehk maksiimist ning inimese moraalse väärtuse määrab täielikult see, kas tema tegevuse maksiimiks on austus
1558-1583 Liivi sõda 1583-1627/1645 kolme kuninga võim 1583/1627/1645-1710 Rootsi aeg 1700-1710/1721 Põhjasõda 1710/1721-1917 Vene aeg 1783-1796 asehalduskord Liivi sõda 1558-1583. Põhjused ja ajend Suurriikide võimuvõitlus Läänemere piirkonnas: + Taani, Rootsi, Poola-Leedu + Venemaa 1492 Ivangorod Ivan IV Julm (Groznõi, tglt ähvardav, aukartusega). Tema arust Moskva kolmas Rooma 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 1502 Smolino lahing 1503 vaherahu 1539 keelati vene kaupmeestel Liivmaal tegutseda takistati kaupade ja spetsialistide jõudmist Venemaale "Tartu maks" väitsid, et Tartu piiskopkonna alad on põlised Venemaa alad, seega peaks Tartu maksma. Räägiti ka vürst Vjatskost, kes kaitses Tartut.
järjepidev. Ühiskond pole loomulik ja mõistusel põhinev kooslus, vaid on kunstlik ja ebaloomulik kooslus, mille alusteks on tavad. Inimühiskond põhineb rohkem iniminstinktidel ja kalduvustel, isegi eelarvamustel (prejudices), mitte mõistusel. Minevik Burke väidab, et kui me otsime moraali, siis vaid minevikust me saame teada, mida inimesed on kord välja mõelnud ning seetõttu on ainus moraali allikas minevik. Et meil muud peale mineviku pole, tuleb suhtuda sellesse aukartusega. Et meil muud peale mineviku pole, siis on kõige tõenäolisemalt just minevikus ja traditsioonides see, mis on õige. Ühiskonna institutsioone pole tegelikult võimalik äkki hakata ise looma ega ka ise mõtestama, muidu tekib ületamatu vastuolu. Burke väidab, et kõigepealt on mineviku kogemused ja neist tulenevad instinktiivsed hoiakud inimestes ning alles seejärel või selle valguses saab õigel moel rakendada mõistust.
Tsiviilühiskond hõlmab selliseid sotsiaalseid ühendusi nagu perekond, kirik, kaubanduslikud ühendused ja muud sotsiaalsed ühendused. Ühiskonnas tervikuna on hästi palju erinevaid suhteid, ühiskond on kompleksne ja järjepidev. Ühiskond pole loomulik ja mõistusel põhinev kooslus, vaid on kunstlik ja ebaloomulik kooslus, mille alusteks on tavad. Inimühiskond põhineb rohkem iniminstinktidel ja kalduvustel, isegi eelarvamustel (prejudices), mitte mõistusel. ,,Ühiskonda tuleb suhtuda aukartusega, sest ühiskond pole vaid partnerlus asjades, mis teenivad labast ja loomalikku, ajutist ja kaduvat olemasolu. Ühiskond on partnerlus kõigis teadustes, partnerlus kogu kunstis, partnerlus igas vooruses ja kogu täiuslikkuses. Et sellise partnerluse eesmärke ei ole võimalik saavutada paljude põlvkondade jooksul, muutub see partnerluseks mitte ainult elavate inimeste vahel, vaid ka partnerluseks elavate, surnute ja tulevikus sündivate inimeste vahel
o nõrkus, mis annab alla tungidele ja ihadele o ebasiirus ja kõlvatus o kõlbeliste nõuete teadlik eiramine · Hea ja kurja vaheline võitlus ei ole umbmäärane, vaid põhimõtteline. · Hea pääseb võidule siis, kui toimub hea poole pöördumine ja uuenemine inimloomuse sügavuses, nagu uuekssünd religioonis. Kaliningradis oleval haua-monumendil on sõnad Kanti Puhta mõistuse kriitika lõppsõnast: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees" Kanti eetika põhijooned: · Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. · Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. · Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. · Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja
relva käsitsemise oskuse peab relva- Inimese ja relva suhe on läbi aegade kandjal olema tasakaalukust ja vas- olnud eriline. Mõõka on seostatud tutustunnet, et teha kõik selle heaks, Kaitseväelane laskeharjutusel granaadiheitjaga Carl Gustaf 97 Relvaõpe et relva ei peaks kasutama. Samal suhtuda aukartusega, sest valesti või ajal peab ta teadma, mis piirist alates ekslikult rauast väljunud kuuli tagasi on vaja ilmutada otsustavust kellegi võtta ei saa. Relva ei näidata avalikus kaitsmiseks või kurja ärahoidmiseks. kohas, seda kantakse varjatult. Ainult riigi jõustruktuuride teenistuses on Igal meie riigi kodanikul on õigus õigus ja tihti ka kohustus kanda relva
õnnestuks teda nõnda kirjeldada, nagu ta seda väärib, peame ütlema, et just nende vaimu kehastas ka du Breul, kui ta kuueteistkümnendal sajandil kirjutas need lapselikult ülevad, kõigil sajanditel väärt sõnad: «Olen sünnipäralt pariislane ja keelelt parresialane, sest parresia tähendab kreeka keeles rääkimisvabadust, mida ma ka olen tarvitanud isegi härrade kardinalide, prints de Conti onu ja venna juuresolekul, siiski alati tarvilise aukartusega 29 nende kõrguse ees ilma ühtki nende kaaslast solvamata, mis iseenesest pole sugugi vähe.» Seepärast polnud ka ebameeldivas muljes, mis kardinal Pierre Gringoire'is äratas, mingit isiklikku viha tema vastu või põlgust tema tuleku puhul. Hoopis selle vastu: meie poeedil oli küllalt arukust ja ka küllalt peetud kuub seljas -- tal oli põhjust erilist rõhku panna sellele, et eminentsi kõrv võiks kuulda mõnda vihjet proloogis, eriti aga kiidusõnu kulddelfiini, selle
annaabi.ee 
