Augustinus 1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis. Kreeka keelt noormees vihkas ja selle tõttu jäigi see puudulikuks. Nooruses jäi Augustinus ristimata ning ta otsis veel suhet selle nägematu Jumalaga.
Otsis teoloogiale tuge filosoofiast Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Enne usku pöördumist oli tal sõbratar, kellega oli neil üks ühine laps. (Augustinus oli elukaaslasele truu) Peale usku pöördumist loobus suhetest vastassugupoolega (Mõelge, miks ja kas peaks üks mees seda tegema) Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu Tema teine tippteos oli De civitate Dei Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlema filosoofi õpetustes eksisteerib kaks maailma – Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal, kelle maailmas ei eksisteeri aega ning kelle maailm on samuti muutumatu ja püsiv. Teine maailm (inimeste maailm), millele on mõlema mõtleja kohaselt omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki.
3.4. Aristotelese loogika · SÜLLOGISTIKA on õpetust õigetest järeldustest. SÜLLOGISM on aga kahe eelduse põhjal õige järelduse tegemine. II KESKAEG 4. AUGUSTINIUS (354- 430) elu ja isik Katoliku kiriku pühak .Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu .Tema teine tippteos oli De civitate Dei 4.1. Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlemal eksisteerib 2 maailma Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal. Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei
osalema kannatustes (põrgupiinades) või hingeõndsuses (taevases paradiisis), kuna keha osales koos hingega patu sooritamises või heategude tegemises? V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri?
ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolastika (9.-14. Sajand). 1. Augustinus 1.1. Elulugu Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippostoli oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak ning Kiriku doktor. Augustinu sündis 13. November aastal 354 Tagastes, Numiidias. Augustinus sai hea rooma hariduse. Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo, tänapäeval Annaba, piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast"
teadmisest, et inimene osaleb kõrgemalt juhitud plaanis, isegi kui see plaan jääb talle endale mõistetamatuks. Ainuke personaalne vabadus olevat valida, kas osaleda selles ülimuslikus jumalikus plaanis või mitte ning sellest otsusest sõltus indiviidi vooruslikkus või ebamoraalsus. Stoikud ei vastanud küsimusele, kuidas saab inimene omada vaba tahet täielikult eeldetermineeritud universumis, mida nad loomulikuks pidasid. Nii stoikud kui ka näiteks kristlased ei suuda selgitada kurjuse olemasolu kui kõik universumis peaks olema plaanitud jumaliku õnnetoova ettehoolduse poolt, mis siis põhjendab kurjuse olemasolu ning inimese võimet valida kurjust, mitte headust? Rooma impeeriumis muutus stoitsism tugevamaks kui epikuurlus, mille põhjuseks on võib-olla see, et stoitsism harmoneerus paremini Rooma impeeriumi rõhuasetustega seadustele ja korrale. Senikaua, kui Rooma impeerium suutis tagada oma alamatele minimaalsegi õnne ning turvatunde,
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on
1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks. Keskaja
2012 Kuidas lahendada kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas
*) Realism ladina keeles tuleneb see sõna Res'ist ehk asjast/pointist/tegelikusest. Realistid ütlesid, et universaliad on olemas päriselt, reaalselt. Nad omakorda jagunevad radikaalseks- ja mõõdukaks realismiks: :) Radikaalsed realistid ütlevad, et universaaliad on reaalselt olemas enne ja sõltumata asjadest ehk ante Res Platon ütles, et ideed on asjade ürgnimetused, millel puuduvad kujud ehk see maailm, mida me peame reaalseks maailmaks on vale, sest see on kaduv maailm. Augustinus ütles, et ülim reaalsus on jumal. :) Mõõdukad realistid ütlesid, et universaaliad on küll päriselt eksisteerivad, kuid nad eksiteerivad vaid meeleliselt tajutavates asjades ehk in Rebus. Selle esindajad olid Aristoteles ja Aquino Thomas. *) Nominalism nominalistid ütlesid, et reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja.
kristluse arengule antiik- ja varakeskajal Greta Vaus Referaat Tartu 2009 Et jõuda üldse mingisuguste õpetusteni, siis nii õigete kui valeõpetusteni, tuleks alustada meie esimestest teadaolevatest suurtest mõtlejatest. Tsiteeriks siin vanakreeka filosoofi Platoni (surnud 347 eKr) dialoogist ,,Pidusöök" kirjutist armastusest kauni keha vastu, teades Platoni veendumusest, et jumalik maailm on staatiline ja muutusteta: ,,See ilu on eelkõige igavene; ta ei ei teki ega kao; ta ei kasva ega kahane; edasi, ta ei ole osalt ilus ja osalt inetu, ega üks kord ilus ja teine kord inetu, ega ühes suhtes ilus ja teises suhtes inetu, ega siin ilus ja seal inetu, muutudes vastavalt vaatajale; ka ei näi see ilu kujutlusvõimele nagu näo või käte või ükskõik mille kehalise ilu või nagu mõtte või
5. alates 7. sajandist tekib islam, kristlased peavad sellega arvestama hakkama. Perioodid nüüda lles sisi vist: 1. Patristiline periood- "pater" ld keeles "isa" (kirikuisa) opostlite ajast kuni umbes a 800. Opostlid- jeesuse õpilased, kes peale jeesuse surma saavad selle kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise kokkupõrge- alates paulusest(u aastast 60,70) ja lõppeb Nikaia kontsiiliga aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3
4. Epikuurlased õnnest: õnn on teatud passiivne seisund. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne - ataraxia, mis seisneb valu ja vaimse rahutusese puudumises o Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi. Eeldab: häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi o Kas poliitik saab olla õnnelik? Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. · Õnnest ja voorusest: Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk ning nende voorus ei saa olla vankumatu Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses Isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust- beatitudo)
Eesmärgipärasus on tema mõttekäikude kandev idee. Teda ei huvitanud tinglikud eesmärgid vaid ta tahtis välja selgitada elu lõplikku eesmärki. Augustinus on nimetatud apostlite järel kiriku kõige väljapaistvamaks õpetajaks. Ta on katoliku kiriku pühak, kelle tähtsus ka luteri kiriku jaoks on tohutu. Ta käsitleb puhast filosoofiat harva, aga kui ta seda teeb, siis näitab ta üles väga suurt võimekust. Tema filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga. Augustinus on seisukohal, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga. Filo ja religiooni piir on alati olnud hägune. Ta on kirjutanud maailma I autobiograafia Pihtimus. Tal on tugevad süümepiinad, mis tulenevad seksuaalsusest. Ta elas koos sõbratariga ja sellest suhtest sündis ka laps. Kui ta peale raskeid katsumusi lõpuks usku pöördus, siis loobus ta ka suhetest teise sugupoolega. Temast sai musternäidis maistest rõõmudest ja naudingutest loobunud Jumala- armastaja
Tegelikult loodus nähtav, kuid inimesel pole mõistust seda tähele panna. Tuledoktriin: 30. Seda kõigile sama maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, ta on ja ta jääb igavesti-elavalt olema, mõõdujärgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva tulena. Maailm = Kosmos on üks kõigi inimeste jaoks. Kosmos keegi ei ole loonud = IGAVIK. Jumala jaoks eksisteerib ainult igavik (on). On olnud, on ja jääb igavesti oli, on, saab olema AEG (filosoofias OLEVIK, olevikul on kestvus). IGAVIK AEG kategooria paar. Tuli ei ole element, vaid tähistab kogu kosmose protsessi. Mõõdujärgi logose järgi ehk kosmose seaduse järgi (mitte täppisteaduse järgi). Süttiv parem puhkeb lõkkele igavesti elav tuli = loomisprotsess). Kustuv parem sumbub = lagunemisprotsess. Herakleitos vaatles maailma kui loomis- ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. (Täppisteadus vaatles maailma kui vanavaramuuseumi (masina metafoor)). 32
Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist (meeleline, aistingutel põhinev). Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisel kaemusel. Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud meelelisest tunnetusest. Füüsika vabastab inimese mitmest hirmust eelkõige hirmust surma ees. Niisiis tõelise filosoofi jaoks pole surm probleemiks. Hirm jumalate ees: Epikuros arvab, et jumalad on olemas aga nad ei sekku inimeste ellu. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Jumalik ettenägelikkus on lihtrahva väljamõeldis. Neli rohtu õnnelikuks eluks: Jumalaid pole vaja karta. Surm on teadvusetus. Hüvet on kerge saavutada. Pahet on kerge vältida. Eetika : Hinge kõige suurem mõistatus on valu. Valu purustab hinge ühtsuse maailmaga. Õnn ja nauding taastab purunenud ühtsuse ja kingib hingerahu. Kolmesugune nauding: 1)Loomulik nauding, mis on hädavajalik, NT:soov juua.
,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika" Varem: sihid väljaspool püüdlejat Nüüd: eneseteostus
Universaalidetüli. Nominalism ja realism. Realism universaalid on mõtetega ja individuaalsete objektidega seotud, kuid eksisteerivad neist eraldi. Näide: kaks valget hobust 9 Realism väidab, et on olemas universaalne 'valge' mõiste, mida need hobused jagavad. Platoni'i kohaselt on ideedemaailmas olemas kõige perfektsem 'valge'. Platoni ideedemaailm on kõige klassikalisem realismi näide, kuigi ta ei suuda põhjendada, kus täpselt see ideedemaailm asub. Augustinus omakorda väidab, et kõik universaalid tulevad Jumalast. Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut. Et sõna realism on filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat nimetust universaalide-realism. Keskajal formuleeriti seda positsiooni järgmiselt: universalia sunt realia, universaalid on iseseisvad, subsistentsed reaalsused. Realism jaotub kahte varianti
otsustele. Kirikuisade ajaks nimetatakse ristiusu kiriku kujunemisaega kuni aastani 500 pKr. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulisemad kirikuisad on Athanasios (3 saj. lõpp – 373), Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430). Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamisse ja igavesse ellu. Õpetus kujunes välja II-IV saj. Maa peale pidi kohe saabuma Jumalariik – et see ei saabunud, siis Augustinuse õpetuses samastatakse Jumalariik Katoliku kirikuga. Sakramendid (7 –ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus, abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine)) on rituaalsed toimingud, mida võib 1 läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikule edasi andma Jumala armu
Polis vajab filosoofi ja vastupidi. Ilupüüdlus (armastus): subj naudingutunne – meelelised ja vaimsed!Õnnelik rahvas: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt Vaid see, kes armastab ilu, elab elamisväärset elu. loomutäiusele; suur keskklass Aristoteles (384-322) Augustinus (354-430) õnnest paradiisis ja prst pattulang. Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna > Aadamal ja Eeval parad. piiramatu õndsus. lähtudes mõistusest, mitte tungidest. Pattulangemise karistus: valu, surm ja needus (põrgu) Suurim hüve: teostada oma funkts parimal võimalikul viisil
raskusjõul ülevalt alla liikumisel tekivad ennustamatutel ajamomentidel ja ennustamatutes kohtades põhimõtteliselt mittejälgitavad kõrvalekalded. Sellele ideele tugineb üks tänapäevase iseorganiseerumise teooria (nn. dissipatiivsete struktuuride teooria) rajajaid -- Ilya Prigogine (19172003), kes on kasutanud printsiipi ,,korrastatus fluktuatsioonide kaudu". KESKAJA FILOSOOFIA (II - XIV S.) PATRISTIKA ehk kirikuisade õpetus (IIVI sajand). Patre = isa. Aurelius AUGUSTINUS (IVV s.) Keskaja kuulsaim teoloog. Põhiteos "Pihtimused". Jumala looming väärib ülistamist (seda Augustinus oma teoses ,,Pihtimused" peamiselt tegigi). Augustinuse arutlused aja mõistest. Augustinus väitis: "Jumal lõi taeva ja maa mitte ajas, vaid koos ajaga." ,,... minevikku enam ei ole, tulevikku veel ei ole." Prohvetid ei saa ennustada tulevikku. On olemas 3 aja komponenti -- 3 olevikku: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik. Kõik nad eksisteerivad inimese hinges
segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees. Manilus ehk pärsia usund. Headuse ja kurjuse vahel on võitlus aga headus ja kurjus on peaaegu võrdsed, seega ei tea kes võidab. Augustinuse kaks peateost: · ,,Confessiones" (Pihtimus) · ,,De Civitate Dei" (Jumala linn/riik) Maine maailm armastab iseend, taevane maailm armastab Jumalat. Boethius (480-524)
maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne(ataraxia), mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda ei ole. See saavutatakse vooruse läbi ning eeldab ka näiteks heade sõprade olemasolu ning ihade ja soovide piiramist (et vältida pettumusi ja rahutuks muutumist). Epikuurlaste jaoks on õnn teatud passiivne seisund. 2 6. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõeliselt vooruslikud saavad olla vagad inimesed, aga ka nemad ei saa jõuda täieliku õnneni, sest tõeline õnn ei olegi siinpoolsuses saavutatav. Surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (ehk õnnest). Kui siin elus käituda vooruslikult, võib jõuda õndsuseni teispoolsuses. Jääb üle olla õnnelik õndsuse ootuses. Tõeline õndsus mille poole peab püüdlema seisneb igaveses elus ja rahus teispoolsuses.
Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade maailmast) ning ühendas sellega Aristotelese õpetuse elemente. Maailma tekkimine on hinge langemisprotsess. Kogu kosmiline looduse arenemisprotsess on Plotinose järgi hingede laskumine ja tõusmine. Maailmal on olemas kaks poolust. Ühes otsas on jumalik valgus, mida ta nimetas Üheks või Jumalaks, teises otsas on täielik pimedus, sinna Ühe valgus ei ulatu. Pimedusel ja kurjusel ei ole aktiivset omaette alget, see on lihtsalt Ühe puudumine. Plotinose järgi on kõik on üks sest kõik on jumal. 12 Lõpmatuse kästilemiseks vajalikke mõisteid: Matemaatiline lõpmatus piiramatus, ääretus, lõputus, mõõtmatus, igavene, lõpmata suur suurus, lõpmata väike suurus, jne. (Vajalik Universumi kirjeldamiseks.)
17 sajandi lõpuks oli jesuiitidel 800 õppeasutust. Jesuiidid kasutasid meeleldi inkvisitsiooni abi, mis andis neile kurja kuulsuse. 17 sajandil sai alguse laiaulatuslik jesuiitidevastane liikumine, mida juhtisid jansenistid. Jansenism kui religioosne liikumine algas 17 sajandi 30.-40. aastatel reaktsioonina jesuitismile ning kutsus tagasi tulema katolitsismi lätete juurde. Jansenismi rajaja Cornelius Jansenius esitas oma seisukohad teoses ,,Augustinus ehk Püha Augustinuse õpetus tervisest, haigustest ja inimloomuse tervistamisest pelagiaanide ja massiillaste vastu". Peamised küsimused milles Jansenius oli jesuiitide vastu, käsitlesid inimloomust, tahtevabadust, jumalikku õnnistust, ettemäääratust ning jesuiitide usulis-moraalset õpetust. Jesuiidid jälgisid Aquinnatust pääsemise mõistmises, kuid lihtsustasid seda tunduvalt, jättes välja augustiniaanlikud motiivid.Augustinus oli veendunud, et kõik hea ,,rikutud"inimeses on
tahtmistest lähtuvalt. 16. sajandi rahutustest lähtuvat: Kodanikuhumanism (Machiavelli ,,Discorsi"), eeskujuks Rooma vabariigi aegne korraldus · aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses. Õnn on kogukondlik nähtus (enda ohverdamine kogukonna heaks) Individualism (nt Montaigne) · tagasitõmbumine aktiivsest elust · õnn (rahu) on leidmine iseendas, ennast tundma õppides · sõprus on suurim õnn head sõbrad (Neo-)augustiinlus (nt Pascal) · hingeline distantseerumine maailmast · Jumala armu ootus, valmistumine igaveseks eluks Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele uutlaadi filosoofiline süsteem. Rakendas tollaseid loodusfilosoofiaalaseid ideid, - mis seotud Descarte'iga -, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud
Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend, ent samas hädavajalik, et tagada kord ja rahu. Seetõttu on igasugune riik (ka paganlik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinus eristas kahte sorti armastust: inimlikku ja jumalikku. Neile põhinevad kaks erinevat ,,linna": maine ja taevane. Inimene on nn langenud: ta armastab ennekõike iseend. Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt)
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli
teooriatesse. Palju on filosoofilisi õpetusi, mis on justkui lavastatud komöödia e milles kujutatakse välja mõeldud maailma. Inimesed hakkavad uskuma seda, millesse on meeldivam uskuda, kaotades huvi tegeliku sisu vastu. Baconi arvates pole võimalik iidolitest täielikult lahti saada, ent nende mõju on võimalik vähendada. 12. PILET ARISTOTELESE METAFÜÜSIKA AUGUSTINUSE ÕPETUS KAHESUGUSEST ARMASTUSEST JA RIIGIST Aristoteles pidas teadustest kõige väärtuslikumaks 'esimest filosoofiat', mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. Metafüüsika e see, mis järgneb füüsikale. Kõigepealt määrab ta kolm peamist momenti: substants e see, mille suhtes protsess toimub; vorm e see, mille poole protsess püüdleb; steresis (röövimine) e vastassuunaline mõju. Tema metafüüsika kasvab välja bioloogiast,
Armastus 1.Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis). Kui mees armastab naist, siis ta armastab naise ilu, mis on hüve, kuid ta armastab naises ainult tema ilu, ta peab aga õppima armastama kõike ilusat, mitte laskudes seksuaalse iha tagajärjel juhuste meelevalda armastades vaid ühe naise ilu. Igas inimeses on ka midagi koledat ja seega ei armasta naine meest tervikuna. Kehalisest ilust kõrgem on aga hingeline ilu ja sellest veel kõrgem teadmiste, seaduste ja tavade ilu. Loobudes aga isiklikust armastusest muutub inimene raidkuju taoliseks poolelavaks olendiks. Seega on ka individuaalne armastus teatud mõttes väärtus ja hüve. 2.Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed. Armastus saab tärgata vaid spontaanselt, jumala algatusel. Jumal armastab kõiki inimesi võrdselt (vendluse) idee, seega peaks inimene armastama kõike võrdselt
Eestlane peaks alati arvestama sellega, et erinevad keeled asuvad nagu erinevates kultuuriruumides ja inimmõtlemine nagu peegelduks keeles. Võiks öelda isegi nii, et mõtlemine peegeldub keeles või ka vastupidi, et keel peegeldub mõtlemises. Cassirer'iga saab olla täielikult nõus, kui Ta ütleb, et Herder'i keeletekketeooria on jäänud täiesti spekulatiivseks. [Cassirer, E., 1999, lk. 66] Herder eitab Jumala osalust keeletekkes. Kuid keel on n.ö. jumalik, ja seda saab väga hästi seletada ka loogiliselt mõtelgem näiteks Paabeli torni ehitamise loole ,,Piiblis" ja et Jumal segas seal keeled (võiks öelda ka ainsuses ,,keele," sest siis rääkisid kõik inimesed ühte keelt). Inimesed olid täielikus segaduses ja paanikas ning ei omanud kontrolli toimuva üle. Vastupidine nähtus toimub nelipühipäeval, kus Jumal annab inimestele rääkida keeles, millest kõik aru saavad.
religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik bürokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. 3. Poliitfilosoofia tekib koost riigiga. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides, polistes.
keel ise. Heidegger toonitab, et eristust ei ole sõnas öeldu ja ütleva sõna vahel. Inimese eesmärk on ühineda loodusega, leida oma koht oleva tervikus. Loodus ja füüsiline reaalsus oli kreekalikus 16 mõttes aga kõike hõlmav protsess, ka inimesi ja jumalaid. Inimest ei eritletud, kui looduse vaatlejat, nagu uusaegne loodusteadus seda teeb. 8 & 9 10). Foucault, Michel 1990 Seksuaalsus ja üksindus Vikerkaar 3/ 63-67 Foucault, Michel 1996 1983 Eetika genealoogiast Vikerkaar 8–10/ 192-204 ja 92–99 (KÜSIMUS: Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ) MICHEL FOUCAULT (1926 - 1984) on samuti kontinentaalne filosoof, tuntud ühiskonna institutsionaalsuse kriitika poolest, võimu, iha, seksuaalsuse, identiteedi ja vaimuhaiguste uurimise poolest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
