Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust
Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 19181919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust
publitsist ja poliitik. Tiit Made on olnud NLKP liige. · Mart Laar - 19992002 oli ta Eesti peaminister. Alates 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. · Siim Kallas - 20022003 oli ta Eesti peaminister. Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident · Indrek Toome - ELKNÜ Keskkomitee sekretär ja ELKNÜ Keskkomitee I sekretär. · Lennart Meri- Eesti teine president, 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis · Boris Jeltsin- Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president · Mihhail Gorbatsov - oli Nõukogude Liidu viimane riigipea, NLKP KK Poliitbüroo liige · Henry Ford - USA tööstur, leiutaja ja novaator, Ford Motor Company asutaja · Nikolai II- Vene keiser, kes osales Jaapani-Vene sõjas. Andis usu-, sõna-, koosolekuvabaduse, kutsus kokku riigiduuma, revolutsioonid riigis, kuna vabadused puudusid.
Kallavere Keskkool Referaat KONSTANTIN PÄTS Caroly Nigul Õpetaja: Jaan Kaupmees Maardu 2018 SISUKORD Sissejuhatus Elulugu Pätsi tegemisi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Eesti tuntud riigimeeste hulgas on tähtsaal kohal Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. Pätsi elulugu ja tema isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimitud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid.
Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei
a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts. Teavitatakse kogu riiki iseseisvuse väljakuulutamisest. Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku: · Eesti on sõjas erapooletu · Tühistati enamlaste korraldused;
Koost. Jaan Toomla. Tln, 1999) Nr Valitsuse ametiaeg Valitsusjuht Koalitsiooniparteid 1 09.05.1919–18.11.1919 Otto Strandman ETE ESTP ER 2 18.11.1919–28.07.1920 Jaan Tõnisson ER ESTP ETE 3 28.07.1920–30.07.1920 Ado Birk ER KRE ETE 4 30.07.1920–26.10.1920 Jaan Tõnisson ER 5 26.10.1920–25.01.1921 Ants Piip ETE 6 25.01.1921–21.11.1922 Konstantin Päts PK ETE EKR ER 7 21.11.1922–02.08.1923 Juhan Kukk ETE PK ER ESTP 8 02.08.1923–26.03.1924 Konstantin Päts PK KRE ETE ER 9 26.03.1924–16.12.1924 Friedrich Akel KRE ETE ER 10 16.12.1924–15.12.1925 Jüri Jaakson ER PK KRE ETE ESTP 11 15.12.1925–23.07.1926 Jaan Teemant PK ETE ARV KRE RVP 12 23.07.1926–04.03
· valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev senise rüütelkonna maapäeva funktsioonid + · kubermangu administratiivne ja majanduslik juhtimine Eestlaste poolt võetakse üle seni sakslaste käes olnud linnavalitsused. Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine 1. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson. 2. Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk. 3. Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Karl Ast
Kärbiti kodanikuõigusi. Majandusreformid pankade, tööstusettevõtete, suuräride, hotellide jms riigistamine. Maa kuulutati riigi omandiks. Maapäeval vist plaanitigi, et niipea kui Saka okupatsioon on muutumas tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks. 1918. jaanuaris loodi kontaktid välisriikidega ja tutvustati neile Eesti taotlusi vms. Kalendri muutumine!!. Saksa armee üldpealetung algas 18. veebruaril. 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee Konstantin Konik, Konstantin Päts, Jüri Vilm. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada Saksa vähede suhtes täielik erapooletus. Omakaitse vabatahtlikest koosnev väeosa 23. veebruari õhtul loeti Pärnus ,,Endla" teatri rõdul ette Iseseisvusmanifest. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida pankrotti, peame
Eesti esseerid - Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei suur mõju talurahva hulgas, nägid Venemaad sotsialistliku riigina kaugemas tulevikus, aga algul föderatiivne riik, Eesti selle osariik +kultuurautonoomiaga. (Hans Kruus, Gustav Suits, Villem Ernits). Just Lõuna-Eesti keskustes ja maakondades. Eesti rahvuspolkude soldatid. Radikaalsotsialistid – Eesti Tööerakond, vasakul tiival veel siis (Jüri Vilms, Otto Strandman, Konstantin Konik), hiljem võttis suuna paremale. Föderatiivne Venemaa, iga osariik demokraatlik vabariik. Lõppeesmärk sotsialism. Mitte Marx vaid Lääne-Euroopa revisjonistid. Sotsiaalsed uuendused. Sotsiaalne revolutsioon saabub sotsiaalse evolutsiooni teel. Tööstusettevõtete ja maa järk-järguline natsionaliseerimine, riigistatud maa andmine põlisrendile. Kirik riigist lahutada, ilmalik kool.Kodanlik-demokraatlikud vabadused, mitte nõukogude nn. revolutsiooniline isetegevus
kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.a tekkinud Maarahva Liidust. Algselt eelkõige maarahva kutsehuvisid esindanud organisatsioon muutus aja jooksul jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas- liberaalse erakonnaga, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm.
Tähtsamad kõrgkoolid, kus eestlased said hariduse oli Tartu Ülikool, Tartu kõrgkoolid, Peterburgi sõjaväe ja meditsiini kool, Riia vaimulike seminar ja Riia Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega. 1890ndatel aastatel rajati mitte formaalne rühmitus Jaak Soon, kuhu võeti vastu tudengeid, kes ei tahtnud minna EUS'i või ei võetud vastu. Üks tuntumatest liigetest on Konstantin Päts. 1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): Eestlaste haritlaste selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Hääletustulemuste selgudes astus J.Tõnisson tagasi ja uue põhiseaduse järgsete valimisteni astus ametisse Ajutine valitsus, mida juhtis K.Päts ning kellest sai peaminister riigivanema ülesannetes. VAIKIV AJASTU Riigipööre Vapside põhiseadus jõustus 1934.a jaanuaris. Selle kohaselt pidid uue riigivanema ja Riigikogu valimised leidma aset märtsis. Kanditaatideks kindral Johan Laidoner, August Rei, Konstantin Päts, vapside esindaja kindral Andres Larka. Juba eelhääletusnädalal sai Larka üksi tunduvalt rohkem hääli kui teised kokku. Võimule tulles lubasid nad kroonuvargustes süüdistavad K.Päts ja J.Laidoneri kohtu alla anda ning trellide taha toimetada. 12.märtsil 1934 kasutas Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi ning kehtestas samastas päevast alates kuueks kuuks kaitseseisukorra kogu riigis, nimetades J.Laidoneri kaitsevägede
Kaitsestruktuurid kogusid end ja mõne tunni jooksul oli mässupesad likvideeritud. See andis kommunistide populaarsusele hävitava löögi. 5. Rahvaerakond ( Jaan Tõnisson) (endine Rahvameelne eduerakond) võib nim keskparteiks. Kuulus linna ja maa rahvast, haritlasi kuid listtöölist, põhiline ühendav joon - rahvuslus. Tartu ja "Postimees" Eraldus Kristlik Rahvaerakond ( Johan Kõpp, Jaan Lattik jt.) mõju aegamööda vähenes Konstantin Pätsi maaliidust kasvas välja parempoolne erakond Põllumeestekogud, esindas jõukamate talunike huve. Olid Riigikogu valimistel stabiilselt edukad, saavutades järjekindlalt kohtade arvu poolest kas esimese või teise koha Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ( August Rei, Karl Ats, Mihkel Martna) Neljandaks oluliseks oli Tööerakond (Otto Strandman, Ants Piip jt.), mis esialgu kuulus
Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner keelustas poliitilised melleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ja lasi politseil vahistada vabadussõjalasi. Parlamendi saadikutel ei lubatud enam kogueda. Aasta lõpus algas sõnavabaduse piiramine ning kehtestati ka kontroll teistele elu elualadele. Peagi
põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal
komitee esindajana Sotsialistliku Internatsionaali kongressil Kopenhaagenis. Maailmasõja aastail tihenesid Martna kontaktid vene emigrantidega, kusjuures tema sümpaatia kaldus selgelt enamlaste poole. Kevadel 1917 naasis ta kodumaale koos juhtivate enamlastega läbi Saksamaa nn. plombeeritud eselonis. Tallinnas osales Martna Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei loomisel, kujunedes selle peamiseks teoreetikuks. Ta vailiti ESDTP Keskkomitee liikmeks ja oli tegev partei häälekandja ,,Sotsiaaldemokraat" väljaandmisel. Samuti kuulus ta Maanõukogu ja Tallinna linnavolikogu saadikute hulgas. Esialgu piirdus Martna Eesti autonomiseerimise püüde toetamisega, pidades Eestit iseseisva riikluse jaoks liiga väikseks. Alles 1917. aasta lõpus tema hinnangud muutusid- ta leidis, et enamlik pööre toob kaasa anarhia; selle vältimiseks tuleb kuulutada Eesti iseseisvaks. Nimetatud seisukoht pääses Mihkel
○ „Kilplased“. ● Luulelooming: ○ „Viru lauliku laulud“, 1865. aasta; ● „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ 1866. aasta; ● „Kalevipoeg“ – ÕESi toimetistes 1857.–1861. aasta; ○ Rahvaväljaanne, 1862. aasta. Realism eesti kirjanduses: ● Taust: Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas reaktsiooniaeg, venestamine; ● Ajakirjanduses Jaan Tõnissoni Postimees Tartus, Tallinnas Konstantin Pätsi Teataja; ● Juhan Liiv, 1865.–1913.aasta; ● Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta; ● August Kitzberg, 1855.–1927. aasta. Juhan Liiv, 1865.–1913.aasta: ● Pärit Alatskivi lähedalt; ● Õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis; ● Vend Jakob Liivi juures Väike-Maarjas 1882. aastal; ● Virulase toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses Viljandis, Oleviku toimetuses Tartus; ● 1892. aastal otsustas pühenduda vabakutselisena kirjutamisele
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Balti-Saksa seltsid- lugemisklubid, vestlusklubid jne. Aga ka heategevuslikud seltsid. Palju oli ka lauluseltse. Eesti põllumaj seltsid (Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet) pidasid loenguid, messe ja näitusi, tutvustasid uusi väetamisviise ja masinaid. Hakatakse propageerima maaparandust. 1902 loodakse Laenu-Hoiu ühistu, sealt võeti ka kamba peale laenu nt mingi masina ostuks. ÕES sai alguse vestlusringist 1838 ja mängis suurt rolli valgustamises Tallinna ärkamine – Konstantin Päts ja Teataja, poleemika Postimehega, 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma päevaleht "Teataja", mida toimetas Konstantin Päts. Leht kirjutas majanduslikust ja poliitilisest võitlusest ja oli "Postimehest" majanduslikus mõttes palju radikaalsem, selle lähikonnas oli ka mitmeid sotsiaaldemokraate. Seetõttu puhkes kahe ajalehe vahel sulesõda, mis siiski väga teravaks ei läinud. Pooldati vabariiki ja mõisnike maaomandi vähendamist
Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati. Valitsusest, eesotsas peaministriga, sai riigivanema tahte täideviija. Kohe pärast rahvahääletust astus Tõnissoni valitsus tagasi. Tühistati kaitseseisukord, taastus vabadussõjalaste tegevus (Eesti Vabadussõjalaste Liit). 1934. aastal toimunud kohalikel valimistel saatis vabadussõjalasi suur edu. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Kandidaatideks olid Andres Larka, Johan Laidoner, Konstantin Päts ja August Rei. Valimisvõitlus kujunes ägedaks, kuid loodeti, et meeleolud rahunevad pärast valimisi. AUTORITAARNE EESTI Riigipööre Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid 12. märtsil 1934. aastal riigipöörde. Selleks, et ennetada vabadussõjalaste eeldatavat võitu eelseisvatel valimistel. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati poliitilised meeleavaldused. Suleti vabadussõjalaste ühingud, politsei arreteeris vabadussõjalasi.
Tõepoolest oli vapside iseloomulikud juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele. Esitati demagoogilisi süüdistusi ja lubadusi. Tegemist polnud ju välismaallastest eeskujude jäljendamisega, vaid Eesti keerukast olukorrast võrsunud massilise rahvaliikumisega, millele andis jõudu juurde majanduskriis. 14 Konstantin Päts Tahkuranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 Jakob Pätsile ja Olga Pätsile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega, kellest ainult üks oli tütar. Konstantini varajane lapsepõlv suure pereliikmena oli muretu ja turvaline. Mere lähedus avaldas sirguvale lapsele oma mõju. Meri pakkus avarust ja lasi aimata kaugete võõraste maade olemasolu.
okupatsioonivõimudega võitlemise asjus. Tagasi kodumaale tuli ta alles siis kui Vabadussõda juba käis. Ta jõudis üle Soome tallinna 8. detsembril 1918, kui punavägi hoogslt meie pealinna poole liikus. Oli teada, et Läänemerele on ilmubud Briti laevastikuüksus, mis pidi tulema Tallinna, kui mis kaotas 6. detsembri öösel Hiiumaa lähistel miinil kergeristleja ,,Cassandra'' ja seetõttu tagasi pöördus. Ning tolleaegse pea- ja sõjaministri Konstantin Pärsi soovil sõitis Laidoner 8. detsembri hilisõhtul aurikul ..Lood'' Tallinnast välja kadunud inglasi otsima. Ta sõitis esialgu Osmussaarele, kus eesti lootsid sammuti lubatud inglasi ootasid. Siit jätkas ta koos lootsidega teekonda jäälöhkujal ,,Reval'', jõudis 11. detsembril Liepajasse ning leidiski siit otsitavad eest. Samal õhtul sõideti Liepajast välja ja jõuti 12. detsembri pealelõunal Tallinna. Kaks päeva hiljem 14
eelaste rahvustunde tõusus ohtu oma võimule.1902. muutus tartu linnavolikogus j tõnisson baltisakslastest koosneva linnavalitsuse jaoks ebasoovitavaks isikuks. Sellise aspekti nagu „klassivõitlus“ hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele. Tallinna radikaalid- 1901. hakkas ilmuma „postimehe“ võistleja tallinnas päevaleht „teataja“. Selle asutajaks oli Konstantin Päts. Konstantin Päts(1874-1956). Lõpetas Tartu ülikooli õogusteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Yallinnas. Koondas oma ajalehe ümber noori eesti haritlasi (e. Vilde, A.H. Tammsaare). Esikohale seati mkajandusliku ja poliitilise võitluse. Leiti, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu. Majandusliku olukorra parandamiseks
Juhtivamateks keskusteks Tallinn, kus loodi Tallinna Eesti Büroo ja Petrograd, kus loodi Eesti sõjaväeosade organiseerimise KK, tekkis praktiliselt üle Venemaa, kus oli piisavalt Eesti väeosi. 12. aprillil saadi luba luua esimene eesti jalaväepolk, mis koostati tagalaväeosadest. 12. märstil anti ka esimene käskkiri sellele polgule, juhtis Pinding. Juba mai alguseks oli polku koondunud rohkem kui 3000 eesti sõjaväelast. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks valiti Konstantin Päts, loodu juunis 1917. Veebruaruirev tulemusena sai Eesti omale AUTONOOMIA. Selle nõue oli juba üsna vana, juba 1905. aasta rev leiti, et Eesti peaks saama kohalike asjade otsustamisel eesõiguse. 1906. oli koostatud isegi seaduseelnõu Eestile autonoomia andmiseks, see koostati Sveitsis (k.a. Päts), mõeldud esitamiseks Vene duumale, aga tegelik olukord oli selline, et seda seaduseelnõud isegi ei üritatud esitada. See nõukogu nägi ette, et Eesti saab oma maanõukogu ja parlamendi?
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
a oktoobris ülisuure häälteenamusega 417000 poolt ja 157000 vastuhäält heaks. EV teine, autoritaarne põhiseadus hakkas kehtima jaanuaris 1934. Selle järgi sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem suured õigused. Ta võis anda seadusjõulisi dekreete, panna edasilükkav veto Riigikogu otsustele, nimetada ametisse ja tagandada valitsus, saata laiali Riigikogu ja määrata uued valimised. Riigivanema ametisse pürgisid Konstantin Päts, Johan Laidoner, sotsialist August Rei ja erukindral Andres Larka. Vapsid olid oma võidus kindlad, valimisteni siiski ei jõutud. 2. Autoritaarne ajastu RIIGIPÖÖRE 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht K. Päts ja kindral J. Laidoner toime veretu sõjaväelise riigipöörde. Samal päeval kuulutas valitsus välja üldriikliku kaitseseisukorra ja määras J. Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks.
küsimus. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) memorandumi, milles nõuti eesti taas iseseisvumist. Läände jõudis see pöördumine alles 1974. aastal. Lääneriigid ei reageerinud sellele kirjale, kuid mõju oli ilmne. Näidati püüdlust demokraatlike ideaalide poole. Seega hakkasid väliseestlased aktiivsemalt tegutsema. Ühistööna loodi 1960. aastatel ühine organisatsioon BATUN Baltic Appreal to United Nations. Organisatsiooni tegevus aitas kaasa sellele, et lääneriigid ei tunnistanud Balti riikide okupeerimist. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975. aastal kui kirjutati alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile Helsingis. Kuna ka NSV Liit sinna alla kirjutas, loodeti, et Moskva hakkab nüüd järjekindlamalt inimõigusi järgima. Teistimõtlejad moodustasid mitmel pool nn Helsingi-gruppe, et jälgida inimõiguste täitmist
a. moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mile eesmärgiks sai põhiseaduse muutmine. Andres Larka, Artur Sirk. Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu ● Laialdaste volitustega Riigivanem valitakse rahva poolt ● Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati. ● Täidesaatev võim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga . 1933.a. oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Jaan Tõnissoni valitsus astus tagasi, riigivanemaks sai Konstantin Päts. Põhiseadus hakkas kehtima 1934. aasta jaanuaris. Riigivanema ja Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Riigivanema kandidaadid: 1. Andres Larka 2. Laidonen Toetus kandidaatidele toetusallkirjade järgi: ● A. Larka 51% ● J. Laidoner 30% ● K Päts 15% ● A. Rei 4% 12.märts 1934 ● Kehtestati kaitseseisukord. ● Vabadussõjalaste Liit suleti. Juhtivad vabadussõjalased vangistati. ● Valimised lükati edasi. Vaikiv ajastu
näol. 3) põhiseaduse kriis kaks põhisedust, mis olid riigikogu poolt välja töötatud, mis pandi rahvahääletusele, kumbki nendest rahva poolt heakskiitu ei leidnud II põhiseadus tehtud vabadussõjalaste poolt. Riigikogus 100 asemel 50 liiget ja valitakse 4 aastaks. Seati sisse riigipea koht. Toonane riigipea kandis nimetust Riigivanem. Tal olid väga ulatuslikud volitused: sai riigikogu laiali saata, veto peale panna, seadusi luua? Hiljem kasutas seda ära Konstantin Päts. Valitsuse juht hakkas nimetama peaminister. Kodanikuõigused jäid samaks. Valida sai 20- aastaselt. Kui seda oleks pikemalt ellu rakendatud, siis oleks Eestist saanud presidentaalne vabariik. · võeti vastu 1934. jaanuaris. Esialgu oli tegemist üleminekuajaga, kus toonane riigivanem K.Päts hakkas täitma ka riigipea kohuseid. Reaalsed valimised pidid toimuma aprillis 1934. 1934. alguses olid toimunud KOV valimised seal tuli ilmsiks vabadussõjalaste suur edu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
