Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

August Gailit - sarnased materjalid

aili, gailit, nipernaadi, omap, elise, moor, kultuurielu, faun, hjamaa, ppisomaanis, nipernaadile, 1891ahutuist, fantastilise, laieneb, loodusele, isade, leevi, inetus, hekstuseksomantilised, heinamaa, viimaseks, aastak, kirjanikuks, kirjanikul, olevikusil, imatu, karge, triloogia, pagulasi, ukogudeomaanist, kompositsiooniga, ilmumise
thumbnail
8
doc

August Gailit

Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud ­ mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas. Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
3
odt

August Gailit

-Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. -Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. -Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". -Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. -Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. -Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 viljakat perioodi: I "Siuru"-aastad Novellikogud "Saatana karussell" 1917 "Rändavad rüütlid" 1919 Jutustus "August Gailiti surm" 1919 II 1920. aastatel "Idioot" 1924 "Vastu hommikut" 1926 "Ristisõitjad" 1927 Gailiti lühiproosa sarnaneb Tuglase loominguga.

Kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

August Gailit

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
1
odt

August Gailit

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

August Gailit

tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi". Naaseb Tallinna ja jätkab ajakirjanikuna kuni kohtus Visnapuuga, said väga headeks sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Kõige jubedam mälestus oli tallinna pommitamine 9. märts 1944. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Oli väga kibestunud kodumaalt lahkumise tõttu. Hävitas kõik pooleliolevad teosed. Oma hauakivile lasi raijuda Tallinna poleva pildi ja lause "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..". Lause koosnes kahe raamatu pealkirjadest.

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

August Gailit

AUGUST GAILIT Arthur Vaargas 9.kl August gailit Tema elukäik Sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel. Suri 5. november 1960 Örebro, Rootsi linnas. August Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone ehk pilke- või pilalugu. Örebro linn Veel elukäigust August Gailit sündis Valgamaal, Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, kasvas üles Laatre Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjas sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastal 1944 põgenes ta perega Örebro, Rootsi Ormestra mõisa, tema põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. August gailiti põrm Teosed

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

August Gailit

August Gailit Cerle Siim 9.klass Elulugu · Sünninimi August Georg Gailit · Sündis 9. Jaanuaril 1891.aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935) · ,,Karge meri" (1938)

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

August Gailit

August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias

Kirjandus
68 allalaadimist
thumbnail
2
doc

August Gailit

Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). See boheemlasromaan avab Gailiti küünikumaski. Följetone viljeles Gailit kuni 20-ndate aastate keskpaigani. Tema vestelooming puudutas peamiselt kirjanduse, kunsti ja kultuurieluga seotud probleeme. Teise rühma Gailiti vesteloomingus moodustavad oma aja kultuuripoliitikat, erakondade väiklast omavahelist võitlust ja kodanliku riigiaparaadi bürokraatlikkust piitsutavad följetonid. Gailiti novelliloomingu põhiosa on valminud 1923 - 1927 ning avaldatud kahes kogus "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

August Georg Gailit

AUGUST GEORG GAILIT • August Georg Gailit oli eesti kirjanik. • Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. ELUKÄIK • Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Gailit, August, sünnikoht - Kuiksoo kõrts • Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru".

Eesti kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

August Gailit looming

Gailiti looming August Gailit (1891-1960) Isa oli lätlane, ema saksastunud eestlane.Peres oli viies laps Kodune keel oli läti keel. Rääkis veel saksa, eesti ja vene keelt. Gailit on tegutsenud ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias. Aktiivne oli Siurus. '32-34 oli Vanemuise direktor. Abiellub , sünnib üks tütar, Aili Gailit. 1944 põgeneb perega Rootsi, kus ta ka sureb. Räägib üldinimlikel teemadel, päevaprobleeme on vähe. Fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid. Tegelastel on omapärased nimed. Gailiti looming sarnaneb Tuglase II perioodi loominguga. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi. I periood. 1909-1924. Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

August Gailit elulugu

August Gailit (09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga.

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
1
doc

August Gailiti elulugu

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. August Gailit, poolenisti läti ( või liivi ) päritolu eesit kirjanik, sündis 1891. aastal Sangaste mõisa lähedal. Pärast koolipoisipäevi viis elu Gailit rajale, kuhu ta sel ajal kirjanikud enamasti ikka viis ­ ajakirjandusse. Nii oli Gailit aastail 1911-1914 ajakirjanikuks Riias, aastail 1916-1917 Tallinna Teataja ning 1918. aastal Tartus Postimehe juures. Esimese maailmasõja päevil oli ta sõjakorrespondent, Vabadussõjas

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

August Gailiti Analüüs

Ta on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Just sellepärast tuleb tema loometööga rohkem kokkupuutuda, et tutvuda tema mõttetega ja neid hiljem ka näiteks lõpukirjandis kasutada. A.Gailiti looming on mitmekülgne, mida hakkan analüüsima, aga ennekõike tuleb tema elulooga end kurssi viia, et teada saada, kus ta on oma mõtteid täiendanud ja kuidas elukäik on tema teoste loomingut reformeerinud. August Gailit sündis 1891. aastal Valgamaal Sangaste mõisa läheduses. Tõenäoliselt oli ta vanaisa poolt liivlane. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud ­ mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?"

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
9
doc

"Ekke Moor" - August Gailit

ostma ja laadaimesid vaatama. Veidi aega ringi kõndides juhtub ta pealt nägema ühte mustlasperet. Mustlase naine oli äsja surnud, lapsed istusid vankris ja mees ise suures ahastuses peab müüma oma viimse vara, et oma naise matuseid korraldada. Nii ta peabki ära müüma oma hobuse, ta tahab selle eest kolmsada krooni, teised mustlased on küll väga vastu, et miks nii odavalt, aga juba oli mees hobuse ja vankri pealekauba lubanud Toomas Üüvele. Kui Ekke Moor piisavalt tüdinenud oli vaatlemisest läks ta oma ema otsima, et äkki on tal õnnestunud loom maha müüa. Jõudes ema juurde nägi ta, et too magab muru peal, rahakott käes. Ekke vaatas, et ema magab nii sügavasti, et kui mõni varas oleks raha võtnud, poleks ta arugi saanud. Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks

Kirjandus
688 allalaadimist
thumbnail
3
docx

August Gailiti elu ja looming

Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda · 1905­1907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebastabiilsete olude tõttu jäi Gailitil küpsuseksam sooritamata. · Kuulas Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud atestaati küpsuseksami puudumise tõttu.

Kirjandus
83 allalaadimist
thumbnail
6
odp

AUGUST GAILIT - esitlus

AUGUST GAILIT 1891-1960 Liisa Mäger MTT1 ELUKÄIK Sündis 9. jaanuar 1891 Valgamaal, Kuiksillal. 1988a.õppis ta Valgas Läti kihelkonna- ja linnakoolis. Peale seda aastal 1905-1907 Tartu Linnakoolis. Ta töötas ka ajakirjanikuna (1911-1914 Lätis ja 1916-1918 Eestis) Kutseline kirjanik. Aastatel 1932-1934 oli Vanemuise direktor. Suri 5. november 1960 LOOMING Esimene raamat sümbolistlike sugemetega jutustus "Kui päike läheb looja" (1910) Gailiti varasem novellilooming ilmus raamatus "Saatana karussell" (1917) järgnesid "Rändavad rüütlid", "August Gailiti surm" (1919) ja "Idioot" (1924). Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis võib kalduda ka sarkasmi.

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
5
doc

August Gailit

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Gailit võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta ka suri. Tema loomingut iseloomustavad ebaharilikud tegelased, sündmused. Eksootilised tegevuskohad. Tõi eesti kirjandusse hulkurtüübi Tema novellide stiil äratab tähelepanu, on sünaamiline, värvikas, kubiseb võrdlustest. Lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub see valjusti lugedes. Tema kohta öeldakse ka `'Viimne romantik''

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
13
odt

August Gailit

SISSEJUHATUS Valisin August Gailiti sellepärast et ta on minu kodumaalt pärit ja ta tundus väga huvitava elujoonega.Tõestan seda et Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. August Gailit oskas mitmeid keeli. See kõik teeb Gailitist ainulaadse kirjaniku eesti kirjanduses. Vaatamata kirevale päritolule pidas Gailit ennast eesti kirjanikuks ja eestlaseks, kelle elutöö kuulus Eestile. Valides Eesti ja Läti kultuuriruumi vahel, jäi Gailiti sõnul määravaks see, et vaimne Eesti tõmbas rohkem enda külge ning oli arenenum, julgem, avatum. 3 AUGUST GAILITI ELULUGU August Gailit sündis 9.jaanuaril 1891 aastal ja suri 5

Eesti keel
91 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

August Gailit

· 1905­1907 Tartu linnakool · 1911­1914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 1917­1918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 1922­1924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · 1932­1934 oli Vanemuise direktor · Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru · Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi August Gailit ja Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Perekond · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga · 1933 sündis tütar Aili Looming · Esimesed teosed olid fantaasiaküllased · Kirjutas romaane, novelle ja följetone · Esimene raamat "Kui päike läheb looja" (Pärnu 1910) · Uusromantiline laad

Muusika
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

A.Gailit

1924 Purpunane surm. Kujutab saart, kus pääseb valla salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. 1925 Vastu hommikut. Novell kujutab kukk Keril Kerkerilli, kellel on väga romantiline unistus lennata lõunamaale. Teose romaani moodustavad 1928 Toomas Nipernaadi seitse novelli, mis on ajalises ja loogilises järgnevusese ja mida ühendav pea- tegelane rändur Toomas Nipernaadi. 1935 Isade maa. Räägib traagika kõrval ka anekdootlikest sündmustest. 1938 Kerge meri

Eesti keel
43 allalaadimist
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

#Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? ­ peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala · Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga. · Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit

Kirjandus
407 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tammsaare ja Gailit elulugu

Kodumaal asus Tammsaare taas elama Koitjärvele. Esialgu oli raskusi tervisega, peale nõrkade kopsude oli ka kirjanikul maohaigus. 1914.aasta algul sooritati talle Tartus raske operatsioon, mille õnnestumiseks anti vähe lootust, kui lõikus läks siiski korda ning Tammsaare tervis hakkas aegamööda paranema. Koitjärve aastad sisustas Tammsaare lugemise ja keelte õppimisega. Esimese maailmasõja suhtes jäi ta eitavale seisukohale. Oma artiklites kirjutas ta rahvaste kannatustest ning kultuurielu mandumisest. Oma artiklid koondas ta kokku teosesse ,,Sõjamõtted" . 1919. aastal rajas Tammsaare endale perekonna ning asus elama Tallinna. Nüüd pühendas ta ennast järjekindlalt loomingulisele tööle.Loomingu huvides eraldus ta kõiksugustest ühingutest ja rühmitustest. See ei tähendanud kaugenemist kultuurielust, millest Tammsaare võttis vilkalt osa. Tammsaare kujundas välja talle omase loomingulise töö meetodi ja rütmi. Proosateoste

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
19
docx

August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp

Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse,

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasut. Palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit ­ vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 3. A.Gailiti elu ja looming Gailit (1891-1960) Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

aastal. 3 "Siuru" ­ kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886­1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917­1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks.

Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kirjanduse eksam

Eesti" I-V (1905-1915) ning ajakirja "Noor-Eesti" (1910-1911). "Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks

Kirjandus
221 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops Rabakukk, teenijatüdruk Aane ja poisiohtu Tanil ööl enne surmaotsuse täideviimist. Igaüks analüüsib elatud elu. Mehine Soiden leiab, et tema elu on elamata jäänud ja idee, mille pärast ta võitles, pole seda väärt. Rabakukk on lihtsameelsus ise ega saa millestki aru, Aane ja Tanil on süütult surma mõistetud. ROMAANID: TOOMAS NIPERNAADI (1928) Ilmus 3 osa kaupa kõigepealt Loomingus, seejärel omaette raamatuna 1928. Romaan sai kiiresti tuntuks ja tõlgituks. Koosneb 7 novellist, peategelane romantiline seikleja - on eesti kirjanduses täiesti uus kuju, kuigi maalilmakirjanduses on hulkuriromaane ka enne kirjutatud. Süzheeks on peategelase rännak mööda Eestimaad varakevadest hilissügiseni. Esimese novelli muretust parvepoisist saab lõpuks resigneerunud intelligent. Palju

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Õpimapp - Tammsaare ja Gailit

Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare.............................................................

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

4. Tarapita ja Siuru II RÜHMITUS SIURU (PÕLDLÕOKE) (1917-1919) Tallinn-sümbol valge krüsanteem Siuru kirjanduslik rühmitus loodi Friedebert Tuglase algatusel. Algselt pidi ,,Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under (1917 sonettid), Artur Adson (Henge Palango-hinge põlemine), Hendrik Visnapuu (Amores), Johannes Semper (Pirrot-narr teener), August Gailit (Saatana karusell)), Friedebert Tuglas. Uued tulijad olid (pärast Visnapuu ja Gailiti lahkumist) August Alle ja Johannes Barbarus. Siuru jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda. Sümbolistlik ja impressionistlik suund (eriti Under). Tekkis, et vastanduda sõjakoledustele (I MS, revolutisoonid). Moto: Loomise rõõm ­ see olgu meie ainus tõukejõud (F.Tuglas). Rühmituse tegevus lõppes eelkõige 1) ei saanud

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun