Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Atmosfääri ja pedosfääri harjutusülesanded koos vastustega - sarnased materjalid

muld, polaar, hoovus, rohtla, tundra, california, igele, elusorganismid, gleistunud, hjustada, front, briisidullat, laskuvalt, laiuskraadil, puhub, tuult, toitained, suvemussoon, kaarti, golfi, veepinna, ulatuslikud, poolsaared, punamuld, idavad, hjalikikroorganismid, ekvaatoril, vastustega, pilvisus, pilves, soostunud, okasmets, pilineustmuld
thumbnail
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 ­ 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
28
docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

Tänapäeval rännatakse arengumaadest arenenud riikidesse Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Pobleemiks on nn ajude äravool. Minnakse otsima paremat elu, õppimisvõimalusi, tööd. Pilet 8. 1. Pedosfäär.Mulla mõiste; lähtekivim, kliima, reljeef, aeg, organismid, inimtegevus). Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Mullatekkategurid: · Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 ­ 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus ­ maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

süsteem(valguskiirgus,soojuskiirgus).Maakera ja tema sfäärid on ajas muutuvad süsteemid. - Maa sfäärid on kihilise ehitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. 1.LITOSFÄÄR-hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise tahke osa,paksus on umbes 50-200 km.maakoor tekib ja hävib,on pidevas muutumises,seal toimub kivimite ringe,ainevahetus teiste sfääridega.Ta pinnal areneb muld,taimestik,ained satuvad sinna atmosfääri kaudu.Litosfääris on talletatud maavarad ja fossiilkütused. 2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m.Muld tekib ja hävib.Mikroobid,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil. 3

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

omadused vaene aga savi mitte. KLIIMA Parasvöötmes toimub Mulla profiil oleneb Mõjutab murenemise mõõdukas murenemine kus kliimast sest erinevates protsesse saadustex on liiv, savi, tolm. paikades on erinevad mullad. RELJEEF Muld koosneb olenevalt Künklikel-mägisel Mõjutab osakeste, vee ja piirkonnast ja kliimast aladel on muldkate soojuse jaotumist mitmekesisem kui tasandiikel VEEREZIIM TAIMESTIK Kõdunevad ja tekib

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD ­ Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud, kas aastaringselt või ööpäevaselt. Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood · Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele · Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid · Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

kivimipragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

kivimipragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele.Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). Kontrollli oma teadmisi litosfääri kohta Vt: www.ylejoe.parnu.ee/uus/11atestid PEDOSFÄÄR Mis on muld? Millest koosneb? Väga hea animatsioon! http://www.saskschools.ca/curr_content/science9/saskenviro/lesson05.html Mullad tekivad lähtekivimi murenemisel Maa sise-ja välisjõudude toimel.(vesi, õhk, temperatuur ja organismid). Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline ja lõppfaasis keemiline murenemine. Murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel.

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Kuum Täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osa­mullavesi, tahke osa ­ 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE

Geograafia
327 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

palavvöötmes ­ kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID ­ püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID ­ tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima ­ pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima ­ külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED ­ suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus ­ temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud ) külm hoovus ­ temperatuur madalam sademeid vähe ( !! laskuvad õhuvoolud ) 5. Pinnamood mõjutab õhumasside liikumist ( mäestik/tasandik ) kõrgustike tuulepoolsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud! ) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur = kõrgusvööndilisus 1 km - 6° C Kliimadiagrammi lugemisel: kõige kõrgem temperatuur kõige madalam temperatuur temperatuuri amplituud sademete hulk

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Maasfäärid ja energia

5. Mis on osooniaugud? Kohad stratosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud 6. Mis ühendid lagundavad osooni? freoonid ehk ained, mis lenduvad külmkappide, kliimaseadmete ja pihustavate ainete balloonide kasutamisel. 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on aluspinna peegeldusvõime. Suur albeedo - madalad pilved, värske lumi, liustikud, kõrb; väike albeedo - veekogud, metsad, rohumaad, tundra. Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad, sest need neelavad rohkem päikese soojuskiirgust. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel Kui päikesekiirgus on Maa pinnaga risti ja jaotub väiksemale pinnale, siis on see ala soojem kui väikese langemisnurga all olevad alad. nt. suvel on päikesekiired meiega risti ja sellest tuleneb soe ilm, kuid Austraalias on ilm külm, talvel vastupidi. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

sinna elama. Tume elurikkus on see osa võimalikest liikidest, keda mingil põhjusel antud ajahetkel kohal ei ole. Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. · Suurim loodusliku taimkatte üksus, kuhu kuuluvad maa-alad, mis jäävad mingisse kindlasse kliimavöötmetesse ja/või kus esinevad teatud kindlad mullatingimused, kuid mis võivad erinevates regioonides sisaldada erinevaid liike o tundra, taiga, lehtmets, põõsastikud, rohtla, kõrb, savann, vihmamets Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. · Vihmamets ­ kõige kõrgem temperatuur, kõige rohkem sademeid · Tundra ­ kõige madalam temperatuur, kõige vähem sademeid · Kõrb ­ kõige kõrgem temperatuur, kõige vähem sademeid Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. · Maismaa keskmisest suurema primaarse produktsiooniga bioomid: taiga (boreaalne mets), parasvöötme lehtmets, parasvöötme vihmamets,

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

MAASÄÄR – ühe otsaga maismaa mis on maailmamere poolt külge kinnitunud ning teise otsaga üleujutatud. avaveekokku (enamasti merre) FIRN E SÕMERLUMI - omadustelt ulatuv kitsas ning madal peamiselt lume ja jää vahepealne materjal, liivast ja kruusast koosnev mis esineb peamiselt liustike pinnavorm. ülaosas. BIOSFÄÄR 1. Millest koosneb muld? Muld koosneb õhust 25%, veest 25%, orgaanilisest(huumus, varis) osast 5% ja mineraalsest(kivid, kruus, liiv savi) osast 45%. 2. Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Füüsikalist murenemine ehk rabenemine on kivimite ja nende koostemineraalide mehaaniline peenenemine ilma, et keemiline koostis muutuks. Seda mõjutab: temperatuuri kõikumine, vesi, tuul ja jää. See on eriti intensiivne tudraalades, kus

Geograafia
98 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

-keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. sagedus on suur. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 11. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur Keemiline murenemine (muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe) · toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse · hädavajalik on ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 12. Mullatekketegrid 1. Lähtekivim ­ annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geograafia 11. klassi konspekt

Põhjustavad: metsa mahavõtmine, vältimine, metsade mittemahavõtmine. ülekarjatamine, kuivus (külm hoovus), üleväetamine, Keemiline Põhjustab: umbrohutõrje Keskkonnasõbralikumad mürkkemikaalid, degradatsioon (mürkkemikaalid), üleväetamine, DDT on väääga mürgine. (hävimine) mulla pH langeb alla 5,6 ­ happeline muld, happevihmad, õhu saastamine Sooldumine Põhjustab: kunstlik niisutus, Kunstlikku niisutust teha nii vähe, kui looduslikult võib esineda väga võimalik kuivadel aladel, kus auramine on intensiivne Front ­ üleminekuala kahe erineva õhumassi vahel. Soe front ­ tekib, kui soe õhk liigub külma õhu peale. Sajab frondil ja frondi ees. (külmal f-l taga)

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

40. Milline seos on murenemisel mullatekkega? 41. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? PILET nr 2 42. Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist? PILET nr 4 43. Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? PILET nr 5 44. Miks on Eesti ala murenemiskoorik õhem ja mullad nooremad kui lõunapoolsetel aladel? 45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? PILET nr 15 46. Millest koosneb muld? PILET nr 6 47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis. 48. Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. 49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. PILET nr 8 50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10 51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53

Geograafia
227 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Pedosfäär

niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geo konspekt

Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Kordamine Geograafia eksamiks

vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n.ö "otsesuunast" ­ põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Triivhoovus ­ püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus, mis jätkab liikunist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte mõjusfääris ja hääbub alles pikkamisi hõõrdumise tulemusena, nt Põhja- ja Lõuna-Passaathoovused. Äravooluhoovus ­ ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Näiteks suurte jõgede suudmetes või pikkade vihmasadude tulemusel kerkib meretase mõnes kohas kõrgemale ja sealt hakkab vesi madalamate kohtade suunas ära voolama.

Geograafia
664 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Geograafia - üldmaateadus

Maavarade kaevandamine kahjustab pinnast ja muldi.Lisaks üldisele keskkonna saastele rikuvad kaevandused piirkonna veereziimi ning võivad põhjustada maapinna vajumist. Keskkonnamõjud ei pruugi pärast kaevandamise lõppemist väheneda. Ka kaevanduste heitveed võivad tekitada keskkonnasaastet kaevandustest palju kaugemal. PEDOSFÄÄR See on maasfäär, mis hõlmab muldasid. Hakkas arenema koos elusa loodusega. Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid muudavad seda pidevalt. Mulla tekkes on tähtis osa pindmise kihi kivimitel, nende koostisel ja murenemisel. Murendenud kivimid või pinnakatte pudenenud setteid (moreen), kuhu asuvad taimed ning millel ja millest muld tekib, nim mulla lähtekivimiks

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MAATEADUS

Ääremeri ­ on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga Saartevaheline meri ­ on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri ­ on meri, mille põhjaks on mandrilava e self. Selfimere sügavus ei ületa reeglina 300m. Sellisteks on Läänemeri, Põhjameri ja Pärsia Laht 16. Maailmamere hoovuste süsteem Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest,soolsuse-, ja temperatuurierinevustest. Tuul suudab vett mõjutada vaid kuni 100m sügavuseni Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldel n.o otsesuunast ­ põhja poolkeral paremal, lõunas vasakule. Hoovuste suunda mõjutavad rannaroone kuju ja põhja reljeef.

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

Aeglased nõlvaprotsessid- voolamine, nihkumine. Pedosfäär Murend- ühtse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur- passiivsed (pikaajalised ja inimelu vältel vähe märgatav): lähtekivim, reljeef, aeg (mulla vanus). Aktiivsed (avalduvad mulla omadustes märgatavalt kiiremini): kliima, loomastik ehk fauna, inimfaktor, floora ehk taimestik. Lähtekivim- mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud. Määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Mulla mineraalne osa- tekib lähtekivimi murenemisel ehk kivimite purunemisel ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks (CO2, H2O, NH3).

Geograafia
123 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud tardkivimite intrusiive. Küll võib leida settelünki ja nendega seotud põiksusi. Vanaaegkonnast kvaternaarini on väga ulatuslik settelünk, mistõttu kvaternaari setted on ehituselt vanematest setenditest väga erinevad. Neid iseloomustab koostismaterjali pudedus, kihtide piiratud levik ja suur horisontaal-ja vertikaalsuunaline muutlikkus PEAB TEADMA: Esinemisala ­ kivimi esinemisala Avamusala ­ peal ei ole teisi settekivimeid (ainult muld peal) Paljandusala ­ kivimid paljanduvad (ka vertikaal paljandid), nt merepõhi Vaata järgi geoloogiline ajaskaala! Noorem kui Devon Eestis ei esine. Ürgmandrite ehk kraatonite asetus Kambriumis Salumäed ehk korallrihvid Aluspõhja settekivimid on tekkinud 360-570 milj. aastat tagasi Settelise pealiskorra kihid on väga väikese 6-13-minutilise nurga all lõuna poole kaldu (2-4 m langust 1 km kohta)

Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Geograafia II kursus "Maa kui süsteem"

Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige muutused toimuvad (hüdrosfäär) vajalikud mineraalained. tihedam sfäär. väga aeglaselt. Hüdrosfäär Vesikest, mis koosneb H2O

Geograafia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun