4

odt

ATMOSFÄÄR

avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokku põrkamata. Kuna osakesed põrkuvad harva, siis selles ruumis atmosfäär ei käitu enam nagu voolis. • Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversioonipõhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 ° C (1773,15K), kuigi ka siin on osakesed üksteisest nii kaugel, et tavapäraselt osakeste põrkumisega siin temperatuuri defineerida ei saa. Termosfääris

Geograafia → Geograafia

4 allalaadimist

1

doc

Atmosfäärikihid

Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääriks nimetatakse ka Merkuuri imeõhukest atmosfääri. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400­800[1] (teiste andmete järgi 450[2] või umbes 500[3]) km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200­300 km ja võib ulatuda 1000­ 1500 K Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest

Geograafia → Geograafia

7 allalaadimist

6

pdf

Atmosfäärikihid

Atmosfäärikihid Eksofäär​​ ​on​ ​Maa​ ​atmosfääri​ ​kõrgeim​ ​kiht.​ ​Seda​ ​kihti​ ​iseloomustab​ ​kõrge temperatuur​ ​ja​ ​õhu​ ​väga​ ​väike​ ​tihedus.​ ​See​ ​asub​ ​kõrgusel​ ​690​ ​-​ ​10​ ​000​ ​km. Termopaus​​ ​on​ ​atmosfäärikiht​,​ ​mis​ ​paikneb​ ​termosfääri​​ ​ja​ ​eksosfääri​​ ​vahel kõrgusel​ ​400–800​ ​km. Termosfääris​​ ​esinevad​ ​virmalised​;​ ​seal​ ​lendavad​ ​kosmoselaevad​​ ​ja satelliidid​.​ ​Seal​ ​pidurduvad​ ​ja​ ​põlevad​ ​ära​ ​meteoorid​;​ ​seega​ ​kaitseb​ ​termosfäär Maad​ ​maailmaruumi​​ ​ohtlike​ ​mõjude​ ​eest.​ ​Temperatuur​ ​kõigub​ ​700-1200 kraadini.​ ​Kiht​ ​asub​ ​kõrgusel​ ​40-690​ ​km. Mesopaus​​ ​asub​ ​kõrgusel​ ​80-90​ ​km.​ ​Temperatuur​ ​on​ ​selles​ ​kihis​ ​-225 kraadi.Seal​ ​esinevad​ ​helkivad​ ​ööpilved. Mesosfäär​​ ​on​ a ​ tmosfäärikiht​​ ​kõrgusel​ ​40-90​ ​km.​ ​Suurim​ ​temperatuur​ ​on​ ​60. km​ ​(umbes​ ​50​ ​kraadi),​ ​edasi​ ​la...

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia

1 allalaadimist

4

docx

Atmosfääri koosnemine

Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.Termosfääris esinevad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Mesopaus on atm...

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia

1 allalaadimist

2

doc

ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND

pidevalt, mille tulemusel kujuneb ilm ja kliima. Tropopaus on õhukiht, millest kõrgemal temperatuur allapoole enam ei lange. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülakihini. 2. Stratosfäär umbes 20% õhu massist, temperatuur tõuseb tänu osoonikihile, sest osoon neelab ultraviolettkiirgust, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi tähtsus! 3. Mesosfääris on õhk hõre, osooni pole, temperatuur langeb kiiresti. 4. Termosfääris temperatuur kasvab, õhk on väga hõre. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. PÄIKESEKIIRGUSE MUUNDUMINE ATMOSFÄÄRIS UV-kiirguse osakaal ­ 8% (päevitus, nahavähk) Infrapunane kiirgus ­ 38% (soojuskiirgus) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 12 Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, 13 osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks.

Geograafia → Geograafia

119 allalaadimist

2

doc

Osoonikiht

vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.)(pilved all)Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Albeedo ­ tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Osooniau nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt ­ lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb

Geograafia → Geoloogia

13 allalaadimist

16

pptx

Atmosfäär ja atmosfääri struktuur

Eksosfäär Kõige välimine Maa atmosfääri kiht, mis jääb eksobaasist avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokku põrkamata. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termosfäär Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversiooni põhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 oC . Mesosfäär Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80­85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põlevad enamikmeteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub.

Geograafia → Geograafia

8 allalaadimist

2

doc

Maa kiirgusbilanss. Atmosfäär. Kasvuhooneefekt. Tuul ja õhuringlus. Õhumassid

Troposfääris paikneb 80% õhkkonna massist, toimub järk- järguline to langemine(km-ga 6 kraadi), selle kohal on tropopaus-õhukiht, millest kõrgemal t o ei lange, see asub u 10 km kõrgusel, ekvaatoril kuni 16 km. Siin leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Statosfäär ulatub 50 km kõrgusele, t o kasvab kõrguse kasvades(osoon neelab päikesekiirgust), osoonikiht kaitseb liigse UV eest. Mesosfääris (50-85km) osooni enam pole, t o hakkab taas langema, õhk on hõre. Termosfääris on õhumolekule nii vähe, et nende suure kin.energia tõttu to tõuseb, läheb üle planeetivaheliseks ruumiks. Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub pilvedest (osa peegeldub tagasi) ning neelavate ainete olemasolust ja tihedusest (osoon, veeaur, pilved ja aerosool). Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja (aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langevasse kiirgusesse).

Geograafia → Geograafia

145 allalaadimist

2

docx

GEOGRAAFIA - atmosfäär

massist, toimub temperatuuri langemine keskmiselt 6ºC km kohta. Tropopaus- troposfääri kohal olev õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Stratosfäär ulatub ligi 50km kõrguseni ja moodustab 20% atmosfääri massist. Hakkab temp kõrguse kasvades tõusma, selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk on sellistel kõrgustel juba üsna madal. Termosfääris on õhumolekule nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Päikesekiirgus- Päikeselt lähtuv elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mkromeetrit. Albeedo e tagasipeegeldunud kiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe (R-kiirgusbil, Q-kogukiirgus, A-albeedo, E-efektiivne kiirgus). Positiivne

Geograafia → Geograafia

22 allalaadimist

2

doc

Mõisted atmosfääri kohta

Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Seal langeb temp 6°C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp enam ei lange. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. UV kiirgust on päikesekiirguses 8%, see tekitab päevitust ja nahavähki. Infrapunast kiirgust on 36%, see kannab edasi soojust. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Albeedo ­ tagasipeegeldunud kiirguse suhe.

Geograafia → Geograafia

378 allalaadimist

5

odt

ATMOSFÄÄR

suuna aastane käik: suvel idast, talvel läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Stratosfääri ja mesosfääri vahel asuvas stratopausis lõpeb õhutemperatuuri tõus ja algab uuesti langus. Mesosfääris langeb õhutemperatuur pidevalt ning ülemisel piiril saavutab ligikaudu -90 kraadi. Mesosfääri ja termosfääri vahel asub mesopaus, kus temperatuur tõuseb pikkamööda. Selles kihis võivad esineda nn helkivad ööpilved, mis koosnevad erakordelt väikestest jääkristallidest. Termosfääris tõuseb õhutemperatuur pidevalt, alates umbes 112 km muutub temperatuur positiivseks ning kihi ülemisel piiril ulatub kuni 2000 kraadini.Õhuvoolud on aasta läbi suunatud läänest itta. Gaasid on ioniseeritud olekus ning reageerivad Maa magnetvälja muutustele. Termopaus on termosfääri ja eksosfääri vahel. Eksosfääris õhk puudub, seal on juba planeetidevaheline gaas tihedusega kuni 1000 aatomit 1 km 3 -s. Gaasi aatomid liiguvad kolossalse kiirusega ning võivad hajuda maailmaruumi

Geograafia → Maateadused

4 allalaadimist

8

docx

Armosfäär Biosfäär Geograafia

2. Atmosfäär jaotub järgmisteks kihtideks: 1. Troposfäär- ulatub 0-10km, ekvaaatoril 15-16km, enamus õhkkonna massist. Iga km kohta langeb temperatuur kraadi C õhurõhu muutuse tõttu. 2. Stratosfäär ulatub 50-56km kõrguseni, suurem osa sellest sfäärist moodustab osooni kiht. 3. Mesosfäär ulatub 85km kõrguseni, seal on temperatuur järsus languses ja gaasimolekulid muutuvad 4. Termosfääris tekivad virmalised 5. Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3. Nimeta kliimatekketegurid: Geograafiline laius, päikesekiirguse hulk, päikesekiirguse jaotumine aasta jooksul, valitsevad õhumassid, mererannast kaugus, soojad ja külmad hoovused, kõrgus merepinnast, pinnamood, mäeaheliku suund, valitsevate tuulte suund. 4. JOONIS: Otsene kiirgus on joonisel kolm noolt päikesest alla Hajuskiirgus. Pilvedelt tagasipeegelduvad nooled.

Geograafia → Geograafia

14 allalaadimist

10

docx

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

veeauru sublimatsiooni ja jääkristallide teket. Veeauru hulk troposfääris on varieeruv. Stratosfääri temperatuur tõuseb kuni -2°C, tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. Mesosfääris on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel. Maapinnast kuni 500 km kõrgusele ulatuvas termosfääris tõuseb temperatuur lühilainelise < 200 nm kiirguse mõjul, päikesekiirgust neelavate osakeste puudumise tõttu, kuni 1200oC-ni. 11. Nimetage põhilised radikaalid, mis osalevad keemilistes muundumistes troposfääris. Illustreerige valemitega. Tooge ühe reaktsiooni võrrand iga radikaali kohta. Vaba radikaal on paardumata elektronidega aatom ning molekul. Kõige tähtsam radikaal on hüdroksüülradikaal. See võib tekkida hüdroksüülradikaal võib suurematel kõrgustel tekkida vee

Keemia → Keskkonnakeemia

84 allalaadimist

2

doc

Atmosfäär - mõisted ja seletused

Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht, mis neelab päikesekiirgust. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti,õhk on hõre. Seal muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Õhkkonna paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks (eksosfääriks). Virmalised ­ helendus kõrg- atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus, mille laenguga osakesed põrkavad kokku lämmastiku ja hapniku aatomitega ja ergastavad neid. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk)

Geograafia → Geograafia

591 allalaadimist

3

doc

Atmosfäär

tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine. Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvades tõusma, peamiselt osoonikihi olemasolu tõttu. Mesosfääris aga osooni enam pole ja temp langeb kõrguse kasavdes, õhk muutub seal juba hõredamaks. Kui õhumolekule jääb aina vähemaks, siis temperatuus tõuseb. Termosfääris võib õhu paksuseks lugeda 1000 km. 3. Päikese kiirgusspektri osad Kõige suurem hulk kiirgust, 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast üikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid midagi keha tunneb soojuskiirgusena. 4. Millest sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb

Geograafia → Geograafia

132 allalaadimist

11

docx

Keskkonnakeemia

sublimatsiooni ja jääkristallide teket. Veeauru hulk troposfääris on varieeruv. Stratosfääri temperatuur tõuseb kuni -2°C, tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. Mesosfääris on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel. Maapinnast kuni 500 km kõrgusele ulatuvas termosfääris tõuseb temperatuur lühilainelise < 200 nm kiirguse mõjul, päikesekiirgust neelavate osakeste puudumise tõttu, kuni 1200oC-ni. 18. Atmosfäärihapniku põhilised reaktsioonid. Illustreerige valemitega. Hapnik on vajalik energiatootmisprotsessideks ning fossiilkütuste põletamiseks: CH4 (maagaas) + O2 -> CO2 + H2O Hapnik pöördub tagasi atmosfääri roheliste taimede fotosünteesi käigus: CO2 + H2O + hv-> {CH2O} + O2. Atomaarne hapnik O tekib

Keemia → Keskkonnakeemia

25 allalaadimist

8

docx

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö I kordamine

teistest mikrogaasidest, mille sisaldused on toodud tabelis 1. Atmosfääriõhk võib sisaldada 0,1-5 mahu% vett. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks 2) Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid? Tooge näited Troposfääris põhimass atmosfääri koostisosi N2 ja O2, stratosfääris O3, mesosfääris, termosfääris üleminek vaakumisse H ja He, osakesi väga vähe 3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht? N2O + h N2 + O N2O + O N2 + O N2O + O 2NO NOx tekib nii loodusprotsessides ­ välk, bioloogilised protsessid, kui ka suurem osas inimtegevuse tagajärjel. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, orgaaniliste ainete põletamisel (tekib HCN, NH3 -> NO). Mõjub hingamisteedele (kopsud), suures kontsentratsioonis (~500 ppm) surmav. Kahjustab ka taimi, tekivad happevihmad

Keemia → Keskkonnasaaste, -analüüs ja...

6 allalaadimist

6

doc

Atmosfäär

ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...

Geograafia → Geograafia

40 allalaadimist

8

doc

Atmosfäär konspekt

Mesosfäär See ulatub umbes 80 kilomeetri kõrguseni ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -100-ni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikese mõjul ioonideks ja gaasimolekulid saavad laengu, õhk muutub elektrijuhiks. Esimene selline ioniseeritud kiht asub 50-65 km kaugusel maast. Termosfäär See võtab enda alla ligemale 800 km paksuse kihi. Termosfääris temperatuur pidevalt tõuseb, termosfääri nähtuste alla kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100 km kõrgusel maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenedes atmosfääri osakesed ergastavad lämmastiku ja hapniku aatomeid ja nii tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt

Geograafia → Geograafia

32 allalaadimist

5

odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustjaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. · Mesosfääris (5085km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkonna paksust lugeda 1000km. 2.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid: nähtav valgus, ultraviolett kiirgus, infrapuna kiirgus 3.Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikese hulk

Geograafia → Geograafia

168 allalaadimist

11

docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust ­ õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...

Geograafia → Geograafia

33 allalaadimist

10

docx

Maasfäärid ja energia

I tekib orgaanilise aine lagunemisel, II tekib fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, IV tekib fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursetel ja organismide hingamise tagajärjel. 2. Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist? Mida soojem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru (0,5%-4%) 3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades? Troposfääris langeb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb, termosfääris tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte ­ a. troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, iga km kohta t langeb 6,4C, u 13 km b. stratosfäär - peale a., osoonikihiga, neelab UV-kiirgus, t tõuseb, u 15-50 km c. mesosfääri - peale b., helkivad ööpilved, t langeb, 50-80 km d. termosfäär - viimane atmosfääri kiht, virmalised, t tõuseb, 87 km- 5. Mis on osooniaugud? Kohad stratosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud 6. Mis ühendid lagundavad osooni?

Geograafia → Geograafia

15 allalaadimist

26

doc

A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused

 Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle pealmiseks põhjuseks on osooni kiht. Osoon neelab kõik paikesel tuleva ultraviolettkiirguse, mille käigus õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjusab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt.  Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrgusekasvades kiiresti. Õhk on sellisel korgusel juba üsna hõre.  Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii väheks, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuval üle planeedivaheliseks ruumiks. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad osooniaugud. Samas see ei tähenda osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultrviolettkiirgus kõik elava maa peal. Osooniaugud esinevad eelkõige polaaraladel, eriti antartika piirkonnas. b

Geograafia → Geograafia

40 allalaadimist

18

docx

Termodünaamika, aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika

langeb alla -78°C. Oluline roll osooniaugu tekkimisel Õhu tihedus väga väike ülespoole liikudes - Stratopaus Mesosfäär 50-85 km Temperatuur kõrgusega langeb (väliskihil -90 kuni -100 °C) Ilmapallid ja lennukid mesosfääri ei jõu ja satelliidid on kõrgemal ­ raske uurida Helkivad ööpilved - Mesopaus Termosfäär 80-(1000) km Temp. kõrgusega tõuseb üle 1000 kraadi Õhk väga hõre ISS ja satelliidid asuvad termosfääris Virmalised ­ laetud osakesed põrkuvad aatomite ja molekulidega neid ergastades. Ergastatud osakesed kiirgavad valgust. - Termopaus Atmosfääri ülesanne on muuta Maal elu võimalikuks: 1. Takistab ohtlikul kiirgusel maapinnani jõudmist; 2. Püüab soojust, muutes maapinnalähedase temp elatavaks; 3. Varustab elustikku hapnikuga; ATMOSF. KEEMILINE KOOSTIS Püsigaasid: gaasid, mille osakaal on püsiv (N2, O2, Ar)

Füüsika → Füüsika

5 allalaadimist

28

docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, metaani lagunemisprotsesside tõttu märgaladel, prügimägedel, riisipõldudel, loomakasvatuses 2. Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist? Mida kõrgem on temperatuur, seda enam on veeauru õhus. 3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades? Troposfääris langeb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb, termosfääris tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte – a. troposfääri, b. stratosfääri, c. mesosfääri, d. termosfääri a. troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, põhiosa õhkkonna massist, enamus hapnikust ja veeaurust, temperatuur langeb kõrguse kasvades ühtlaselt b. stratosfäär-ulatub ligi 50 km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri massist, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, neelab UV kiirgust c

Geograafia → Geograafia

31 allalaadimist

12

doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). Mesosfääris (50­85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 16. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt

Geograafia → Geograafia

374 allalaadimist

36

docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

 Veeaur(0,5-4%)- tekib aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, eraldub vulkaanipursetel ja kuumaveeallikatest, fossiilsete kütuste põletamisel, hingamisel. 2. Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist? Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem vett aurub aluspinnalt. 3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades? Troposfääris langeb, startosfääris tõuseb, mesosfääris langeb kiiresti, termosfääris tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte – a. troposfääri, moodustab u. 80% õhu massist, temp. langeb 6 kraadi võrra km kohta, sellel kõrgusel lendavad lennukid, 13km kõrgusel on tropopaus. b. Stratosfääri, temperatuur tõuseb, maapinnast 13-15km kuni 50km kõrgusel, seal asub osoonikiht, mis neelab UV-kiirgust, stratopaus c. mesosfääri, temperatuur langeb kiiresti, u. 50km kuni 85km kõrgusel maapinnast, helkivad ööpilved, mesopaus d

Geograafia → Geograafia

99 allalaadimist

15

doc

MAATEADUS

jahtub. 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb. Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär ­ nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja

Geograafia → Geograafia

24 allalaadimist

42

docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Stratosfäär ja mesosfäär kokku moodustavad nn keskmise atmosfääri. Mesopaus. Kõrgusel 75­80 km, temperatuur enam-vahem konstantne. Termosfäär. Algab kõrguselt ca 85 km ja ulatub umbes kõrguseni 500 km. Õhumolekule on hõredalt, mistõttu Päikese nii tavaline elektromagnetkiirgus ehk päikesevalgus, eriti aga korpuskulaarkiirgus kiirendavad nende teele jäävaid molekule suurte kiirusteni. Molekulide suurem kiirus tahendab kõrgemat temperatuuri.. Termosfääris temperatuur kasvab kõrgusega ja muutub korgusel ca 110 km positiivseks, seejarel kasvab kuni vaartusteni 1500­2000 °C. Gaasid on ioniseeritud olekus ja reageerivad Maa magnetvalja muutustele. Hõrenduse tottu on aga ohu soojusjuhtivus vaike ja termosfaari õhk ei kõrvetaks .Molekulid ja ioonid võivad termosfääris läbida mitukümmend km ilma põrkumata. Termopaus. Kõrgusel ca 500 km . Eksosfaar. Algab kõrguselt ca 500 km ja ulatub kõrguseni kuni 3000 km (maailmaruum).

Kategooriata → Üldmeteoroloogia

84 allalaadimist

14

odt

Geograafia, kordamine eksamiks

tagajärjel õhk soojeneb). Mesosfääris (50­85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja 31% peegeldub 69% lahkub maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe

Geograafia → Geograafia

439 allalaadimist

17

docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

80km kõrgusel võib ulatuda vaid 190-180K ehk (-93oC kuni -83oC). Selles piirkonnas sisuliselt pole osooni ja veeauru. Seega on temperatuur madalam kui troposfääris ja stratosfääris. Maast kaugenemisel muutub õhu keemiline koostis sõltuvaks kõrgusest ja atmosfäär muutub kergemate gaasidega rikastatuks. Väga suurtel kõrgustel hakkavad lisandgaasid kihistuma vastavalt molekuli massile ­ gravitasioonilise separatsiooni tõttu. Termosfäär Temperatuur termosfääris kasvab kõrgusega ja võib ulatuda 1000 kuni 1500K (727 oC kuni 1227oC). See temperatuuri tõus on tingitud sellest, et mõned järelejäänud hapniku molekulid neelavad intensiivselt päikesekiirgust. 100-200km kõrgusel on peamisteks gaasideks veel lämmastik ja hapnik. Molekulide vaba tee pikkused selles piirakonnas on väga suured (10km-d, kuid Maa lähedal 10-8m). Eksosfäär Eksosfäär on üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel. Tema ülapiir

Loodus → Loodus

42 allalaadimist

30

doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja tem...

Geograafia → Geograafia

67 allalaadimist

22

doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

80­400 km või 85­500 km. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. 10) Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse

20 allalaadimist

49

pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

Temperatuuriprofiil seevastu on veidi keerulisem. Maa atmosfääri saab jagada viieks kihiks. Eksosfäär Kõige välimine Maa atmosfääri kiht, mis jääb eksobaasist avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokkupõrkamata. Kuna osakesed põrkuvad harva, siis selles ruumis atmosfäär ei käitu enam nagu voolis. Termosfäär Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversiooni põhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500oC (1 773.15 K), kuigi ka siin on osakesed üksteisest nii kaugel, et tavapäraselt osakeste põrkumisega siin temperatuuri defineerida ei saa. Keskmiselt saab termosfääris üks molekul ilma, et teise molekuliga kokku põrkaks, liikuda umbes ühe kilomeetri[3]. Termosfääri jääb ka Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS)

Füüsika → Keskkonnafüüsika

111 allalaadimist

29

doc

Geograafia eksamimaterjalid

ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). Mesosfääris (50­85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on 31% peegeldub 69% lahkub tagasi soojuskiirgusena sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on 27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise ja pilvedelt atmosfääris energia tõttu temperatuur tõuseb. 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes 20

Geograafia → Geograafia

476 allalaadimist

23

doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...

Geograafia → Geograafia

35 allalaadimist

41

docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...

Geograafia → Geograafia

74 allalaadimist

71

docx

Ökoloogia konspekt

1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...

7 allalaadimist