Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pööripäevad" - 33 õppematerjali

pööripäevad – kuupäevad, millal päike läbin võrdpäevsusepunkte(kevade ja sügise algus) või päikeseisaku punkte(suve ja talve algus). Polaaröö – maapinnale ei lange üldse päikesekiirgust ning see jahtub.
thumbnail
2
doc

Atmosfäär - mõisted ja seletused

Ilmastik ­ mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron., geog. Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad ­ kuupäevad, millal päike läbin võrdpäevsusepunkte(kevade ja sügise algus) või päikeseisaku punkte(suve ja talve algus). Polaaröö ­ maapinnale ei lange üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Otsekiirgus ­ päikesekiirgus mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena. Hajuskiirgus ­ päikesekiirgus mille hajutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus ­ otse-ja hajuskiirgus...

Geograafia
590 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliima

Tegu on konspektiga, mis aitab valmistuda geograafia kliima-alaseks kontrolltööks. Juttu on atmosfääri ehitusest (atmosfääri kihid ja nende paksus, õhu tiheduse muutumine, temperatuuri muutumine jne.), ilmast ja kliimast (mõlema mõiste seletus, ilmaelmendid, kliimatekke tegurid), päikesekiirgusest ja koha geograafilisest laiusest (erinevad kiirgused; seletus, miks on suurlinnades ja suurte veekogude ääres, võrreldes ümbritsevate aladega, hajuskiirgusel suurem osatähtsus) ja pööripäevadest (kui tihti esinevad, millal esinevad, mis nendega kaasneb jne.)...

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
11
doc

ATMOSFÄÄR

, sest *millal tõuseb päike idast ja loojub läände *kust tõuseb ja kuhu loojub päike suvel? *kust tõuseb ja kuhu loojub päike talvel? seletus polaarjooned pöörijooned 3 Loodusgeograafia Maret Vihman pööripäevad polaaröö polaarpäev *miks poolustel ei sula lumi ka pika polaarpäeva ajal, kuigi päike paistab mitu kuud järjest 6.ILM ,ILMASTIK ja KLIIMA ILM ILMASTIK KLIIMA KLIIMA KUJUNDAJAD (tegurid, põhjused) Kaugus ekvaatorist MERI TUULED RELJEEF (päikese intensiivsus)...

Maateadus
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ilm, selle elemendid ja kliima

Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke. Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk. Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad . Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

MEGAMAAILMA FÜÜSIKA

Mõlemad maailmasüsteemid on võrdväärsed, vahe on vaid selles, et Maaga seotud taustsüsteemis on teiste taevakehade liikumise kirjeldamine tunduvalt keerulisem. 4. Mitu korda aastas tõuseb Päike idast ja loojub läänes, millal see nii on? – Päike tõuseb täpselt idast ja loojub täpselt läänes 2 korda aastas, kevadisel ja sügisesel pööripäevadel . Pööripäevad on päevad, mil öö ja päeva pikkused vahetuvad või muutuvad ühepikkusteks. Kevadine pööripäev – öö ja päev on ühepikkused, päevad jätkavad pikenemist, ööd lühenemist, päike tõuseb täpselt idast, loojub täpselt läänes. Sügisene pööripäev – öö ja päev on ühepikkused, päevad jätkavad lühenemist, ööd pikenemist, päike tõuseb täpselt idast, loojub täpselt läänes. 5...

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Thales

Thalesele omistatakse kalendri kasutuselevõtmine. Ta olevat määranud aasta pikkuseks 365 päeva ning jaotanud selle 12 30-päevaseks kuuks, millest viis päeva langesid välja nii, nagu oli kombeks Egiptuses. Nähtavasti oli tegemist parapêgma'ga, mis sarnases palju hilisemate Mileetosest leitutega. Parapêgma oli vanimat tüüpi astronoomiline kalender, mis andis mitme aasta jaoks pööripäevad , Kuu faasid, mõnede tähtede tõusu ja loojumise ajad ning ka ilmaennustused. (Thales olevat tähtede järgi oliivisaaki ennustanud.) Thalesele omistatakse muuhulgas foiniiklastel kasutusel olnud Väikese Vankri järgi laevajuhtimise leiutamine. Kiidetakse Thalese matemaatika- ja astronoomiaalaseid teadmisi, mis ta omandas (Eudemose sõnul) Foiniikias ja Egiptuses ­ võib-olla kaubareisidel ­ ja tõi Kreekasse...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuidas vanasti lauldi

Kui aga eeslauljat pole, tuleb endal laulu viis nootide järgi selgeks saada. Kui sa ise nooti ei tunne, tuleb paluda kedagi, kes sulle laulu ette laulaks või viisi ette mängiks. Regilaulu liike on arvukalt. Vanimaiks on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu, ketramine jne. Teine kombestiku laulud e. tavandilaulud. Selle liigi laulud olid seotud kindla kombestiku ja päevadega. Pööripäevad , mardi-, kadri-, vastlapäev, jaanipäev. Siia kuuluvad pulmalaulud ja itkulaulud. Karjaselaul oli lastel. Hällilaul, kus palju kasutati hüüdsõnu äiu-äiu, kussu- kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse. Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19.saj keskel. Kui vanem rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, siis uuem rahvalaul avas tee...

Muusika
36 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s ­ nihe, l ­ teepikkus, v ­ kiirus, t ­ aeg, vk. ­ keskmine kiirus, a ­ kiirendus, v ­ lõppkiirus, v0 ­ algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Atmosfäär

Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, te...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti kirjandus

sajandi I poolel Kultuuritaust · 1905.aastal alustas oma I albumiga tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis esindab kõige selgemini 20.sajandi alguse eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundumisi. · 1906.aastal hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja ­kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. · 1906.aastal avati Tartus erakoolina esimene eesti õppekeelega keskkool- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium. · 1906- 1910 toimusid kolm esimest eesti kunstinäitust, millest kolmas, Noor-Eesti ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnike põlve esiletõusu. · 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts; 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne. 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt...

Kirjandus
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Guistav Suits

GUSTAV SUITS (1883-1956) LUULEKOGU ,,Elu tuli" ,,Tuulemaa" ,,Kõik on kokku unenägu" AASTA 1905 1913 1922 TEEMA *ühiskondlik *süngetooniline *ajalugu tõusumeeleolu maailmapilt *usk paremasse *revolutsioonijärgn tulevikku ja e ummikutunne valmidus selle eest võidelda MÄRKSÕNAD *selge ja järjekindel *sümbolistlik luule *häälestuselt ja ülesehitus *kirjutatud tertsiinis väljenduslaadilt Vastanduste kaudu vaheldusrikas avaldub luuletuse *nähtuste kordumine mõte *modernistlik *viimane,...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Taevakehad

Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad , ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. Kuu- ja päikesevarjutused Tiireldes ümber Maa satub Kuu 2-5 korda aastas...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Võrdleva usundiloo sissejuhatuse konspekt

Salaliidud (müsteeriumiliidud ­ mingisugus religiooni pooldajate salajased kohtumised, riitumiste läbiviimised, nt Eleusise müsteerium Vana-Kreekas, Demeteri riitused) ­ seotud ühest religiooni astmest ühendatute seltskonda astumisega. Meestemajad ­ on seotud pigem ühest perioodist teise astumisega Initsiatsioonid on edasikandunud läbi ajaloo. Nt käsitööliste tsunftid - kalendririitused(aastariitused) ­ pööripäevad , võrdpäevsused, uusaasta, põllutööd. Nt Peruus algasid põllutööd kindla tseremooniaga. Templiprostitutsioon - patukahetsusriitused (deminueerivad riitused) flagellatsioon -ohverdamisriitused anniohver lepitusohver ­ seda tuuakse pattude eest. Rahva või inimgrupi poolt, et jumal lunastaks või annaks andeks patud osadusohver ­ seda nim ka kommuniooniohver ­ kõik talitusest osavõtjad ,preester,...

Üldine usundilugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Astronoomia küsimused ja vastused

Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m ­ 6m tume) 8. Kuidas liiguvad tähed 24h jooksul poolusel, keskmistel laiustel, ekvaatoril? Poolusel teevad tähed täisringi, muutmata kõrgust. / Kesk. Laiustel tõusevad ja loojuvad / Ekvaatoril käivad üle. 9. Mis on ekliptika? Joon, millel paistab päikese näiv aastane liikumine, läbib 12 tähtkuju ­ Sodiaagivöö 10. Pööripäevad ? a) kevad 21.03 b) suvi 22.06 c) sügis 23.09 d) talv 22.12 11. Miks vahelduvad öö ja päev ? Maa pöörleb ümber oma telje 12. Miks vahelduvad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ja telg on orbiidi suhtes nurga all 13. Kui pikk aasta? 365 ööpäeva, 5 h, 48 min, 46 sek 14. Miks ja millal võeti kasutusele liigaasta kalender? 40 e.m.a, sest 400 a 3ööpäeva jää maha 15. Mille poolest erine Gregoriuse kalender Juliuse omast? Kui täissada ei jagu 4ga, ei...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Astronoomilised ja fenoloogilised aastaajad

varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad , ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. 2 ASTRONOOMILISED AASTAAJAD Astronoomilised aastaajad kevad, suvi, sügis ja talv esinevad väga kindlatel aegadel. Tegelik elu toimub aga palju ebakindlamate klimatoloogiliste aastaaegade järgi, kus lisaks astronoomilistele on...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafa kontrolltöö - kliima

· Missugused on õhu omadused (temperatuur ja niiskus) kõrg- ja madalrõhualadel? s 2. · Kliima tekketegureid: 1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood, 4) hoovused. 3. · Kuidas vahelduvad aastaajad? Klimaatilised aastaajad eristatakse aasta ilmastiku ja sellest tulenevate looduses toimuvate muutuste põhjal. · Millal on pööripäevad ? Kevadine pööripäev- 21. märtsil, suvine pööripäev- 21. Juunil, sügisene pööripäev- 23. septembril, talvine pööripäev- 22. detsembril · Millal on Päike seniidis? 23. septembril ja 21. märtsil on Päike seniidis · Võrdle merelist ja mandrilist kliimat (sademete hulk, õhutemperatuuri aastane amplituud ­ mitu kraadi õhutemperatuur aasta jooksul muutub ehk kõige külmemast kõige soojemani)....

Aerofotogeodeesia /...
116 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti maausk

Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad. Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nime...

Eesti maalugu
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem ­taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...

Maateadus
180 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Astronoomia

Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast Maa pinnalt, siis need liikumised on näivad, nad oleksid tegelikud, kui Maa oleks nende liikumuste liikumatu keskpunkt. · Astronoomilised aastaajad-need, mis on kalendri järgi paika pandud, neid piiritlevad pööripäevad · Fenoloogilised aastaajad-ilmast sõltuvad, nt kui temperatuur üle nulli siis algab kevad jne · Kuu tiirleb ümber Maa, liigub läänest itta, pöörleb ümber oma telje nii, et Maa poole jääb üks ja sama külg, looded. Faasid: sõltub kui suur osa valgustatud on, parem- kasvab, vasak-kahaneb, kuu loomine-ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu...

Astronoomia
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun