Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды õhutemperatuur kraad õhurõhk eluvhõbe ртуть sammas tuul jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода torm tormituul rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч tornaado vesipüks смерч tuulepuhang порыв ветра pagi шквал pärituul попутный ветер vastutuul встречный ветер külgtuul боковой ветер paktaaktuul пассат tihttuul бейдевинд tuule kiirus tuule tugevus pull nähtavus nähtavuse kaugus udu hajuma рассеиваться Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды eluvhõbe ртуть sammas jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч vesipüks смерч tuulepuhang по...
A Report To: the Tallinn TouristWeather Office (FOR EXAMPLE) From: Mati Keskküla (FOR EXAMPLE Date: 26.11.2008 (FOR EXAMPLE Subject: Something about Tallinns weather In Tallinn we have a very interesting weather.We have rain,snow,ice,sun,cold,warm and even lightning.We also have windy-,sunny-,cloudy-and stormyweather. In summer there are several positive things · A warm weather and a light wind.So you do not need to put on many clothes. · We have lovely beaches and there is only sand no rocks.the water is cool and you can swim in it very well. · In winter we have white and soft snow that is very beautiful.It covers the streets and the building tops. However,there are many things that not might like us about weather · The winters are cold and you need to put many clothes on.As well as you have to watch out that you could not get c...
Weather Answers 1. Changeable weather 2. Cloudy weather 3. Cold weather 4. Dry weather 5. Hot weather 6. Icy weather 7. Rainy weather 8. Snowy weather Sunny weather :3 9. 10. Warm weather 11. Wet weather 12. Windy weather :3
„Textbausteine Wettermoderation“ Himmelsrichtungen: der Westen/ der Osten/ der Süden/ der Norden im Westen/ Osten/ Süden/ Norden links/ rechts/ oben/ unten in der Mitte mittig rund um…(Stadt) oder: In … (Stadt) herum ist es… Tageszeiten: der Tag/ der Morgen/ der Vormittag/ der Nachmittag/ der Abend/ die Nacht am Morgen/Vormittag/Nachmittag/Abend morgens/vormittags/nachmittags/abends/nachts am Tag/in der Nacht Temperaturen: die Temperatur die Temperatur liegt zwischen…und…Grad Es sind heute 21 Grad am Tag. Es sind heute 10 Grad in der Nacht. Sonne: die Sonne/ der Sonnenschein sonnig Es ist sonnig. Es gibt viel Sonne. meist/wenig trocken/freundlich/warm/heiß Es ist trocken. Es ist warm/heiß. Regen: der Regen viel/wenig Es regnet viel /wenig. Regenschauer stark/ leicht Es gibt (starke/leichte) Regenschauer. Schnee: der Schnee Es schneit. Es gibt Schnee. der Frost Es ist frostig. Es ist (sehr) kalt. Gewitter: das Gewitter...
õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. (see lühi kokkuvõtte õhuringlusest, kui pikemalt tahad siis õp lk 89-90 leiad selle koos joonistega) 4.Eesti paikneb üleminukuvöönidis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseksn siin on ilmastik väga vahelduv, erti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub meile siis ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev , siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. Kui läänevool nõrgeneb ja tuuled puhuvad valdavalt maismaa kohalt- põhjast, idast või isegi kõunast, siis kujuneb meil külmem talveilm ja moodustub püsin lumikate. Seega määrab meie talveilma suutesri läänevoolu intensiivsus. 5.
Saksa kirjand G3KL Es gibt vier Jahreszeiten in einem Jahr und zu keeder Jahreszeit ist das Wetter anders. Es ist der Winter jetzt. Die Wintermonate sind der Dezember, der Januar und der Februar. Im Winter isr das Wetter kalt. Alles ist im Eis und es schneit. Im Winter ist es wunderbar in den Alpen Ski zu fahren und im Schnee mit Brüdern und Schwestern zu spielen. Der Frühling kommt schon. Die Frühlingsmonate sind der März, der April und der Mai. Im Fühling regnet es nicht zu viel, das Wetter wird wärmer und die Sonne scheint öfter. Der Frühling ist meine Lieblingsjahrezeit und der April ist mein Lieblingsmonat, weil im April mein Geburtstag ist. Nach dem Frühling kommt der Sommer, Die Sommersmonate sind der Juni, der Juli und der August. Im Sommer ist das Wetter sehr heiß, die So...
6_sää_vuodenajat A G E P U T T X Z W U W E G K J G N B F E S Z G G K S O R I G P H J E K T H G Y X J Z M B V V E L O K U U O S R A E T D I P H W L M A J F S M X G U Ä Ä L L J I J S D F D N D H E Ä N T A L K N V M K T I U N I U E E C J Ä L U E U U T I I I F Y U U L K N H T W T R U L K U Ä X K H H S K P L K I U O U I K L L U K H O U B J K S A J O V H U U E E I E U M U G U D Q Y A S W N L T K K D V N H X H U L Ä X P S R Y U E I I O I O Ä E Z S J K T S P G W R Y J N P K K M T T N O ...
? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5 Britmarii Kroon KV11 Jaanuar, 2012
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
Ilm, selle elemendid ja kliima. Mõisted. Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke. Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk. Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e.albeed-maapinnale sa...
Õhu koostis, õhu liikumine, ilm Geograafia, 10. a klass 1. Ava veebileht https://earth.nullschool.net/about.html ja tutvu kaardirakenduse ingliskeelse ülevaatega. a) Pane eesti keeles kirja, mida see kaardirakendus hõlmab/kajastab: Superarvutite poolt loodud ülemaailmsete ilmastikuolude visuaalne prognoos, mida uuendatakse iga kolme tunni tagant. Ookeanialade praeguseid näitajaid uuendatakse iga viie päeva tagant. Ookeanialade temperatuure ja olulisi kõrvalekaldeid iga päeva statistilisest keskmisest (1981-2011) uuendatakse igapäevaselt. Ookeanide lainete muutusi uuendatakse samuti iga kome tunni tagant. b) Tutvustuse põhjal märgi tabelisse, millisele kõrgusele vastavad alljärgnevad õhurõhunäidud Õhurõhk Kõrgus m Millise atmosfäärikihiga on tegu? Lühendite selgitused: 1000 hPa ~100 Merepinnal TPW – sademed 850 hPa ~1500 ...
ПОВТОРЕНИЕ ПО ТЕМЕ «ОДЕЖДА» 1. Ответь на вопросы: Как тебе нравится одеваться? Что ты носишь в свободное время? Что ты надеваешь зимой? Что тебе нравится носить летом? Как ты думаешь, как надо одеваться? 2. Переведи: On ilus pikka kasvu neiu. Talle sobivad erinevad riided. Vabal ajal kannab ta teksapükse ja pluusi. Kooli paneb ta selga seeliku ja pluusi või kleidi. Talvel kannab ta kasukat, villast mütsi ja talvesaapaid. Sügisel ja kevadel kerget mantlit ja kingi, suvel armastab Olga kanda lühikesi pükse ja T-särki. Olgal on tumedad juuksed, sellepärast sobivad talle punane ja valge värv. Ta riietub alati maitsekalt. Mina arvan, et riietuda tuleb mugavalt. 3. Напиши вопрос: А) …………………………………………………………………………………..? Света всегда одевается со вкусом. Б)…………………………………………………………………………………….? Зимой я ношу тёплую куртку и шерстяную шапку. В)…………………………………………………………………………………….? Ему нравится носить джинсы и свитер в свободное время. Г)………...
Absoluutne temperatuur Absoluutne temperatuur (tähis T) on temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Mõiste võttis kasutusele 1848. aastal William Thomson (lord Kelvin). Absoluutse temperatuuri mõõtühik on kelvin ja tähiseks on K. Absoluutse temperatuuri T ja Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk Celsiuse skaalaga määratud temperatuuri t vahel kehtib seos: T_{90} = t_{90} + 273,15 Temperatuur ja ilm Õhutemperatuur on peamine ilma- ja kliimanäitaja, mille hetkeväärtuse alusel iseloomustatakse teatud koha ilma ja pikaajalisema keskmise väärtuse alusel teatud piirkonna kliimat. Õhutemperatuuri mõõdetakse ilmajaamades tavaliselt kuus korda päevas. Näit võetakse pidevalt varjus oleva ja 2 m kõrgusel paikneva termomeetri abil. Nende mõõtmiste alusel arvutatakse ööpäeva keskmine õhutemperatuur.
Estnisches Wetter 1. Im Frühling Im Estland ist oft sonniges Frühlingswetter. Im März beginnt der Schnee zu schmelzen. Im April sind alle Flüsse und Seen mit Schmelzwasser überschwemmt, es kommen die ersten Zuvögel und Ende April werden die Bäume grün. Im Mai wird die Mehrzahl der Bäume grün und das Wetter ist sonnig. 2.Im Sommer Im Sommer ist es heiss und die Sonne schneit. Die wärmsten Monate sind Juli und August, dann kann es auch oft ein Gewitter ist es windig und regnerisch und schwül. 3. Im Herbst Im Herbst fallen von den Bäumen Blätter und bläst starker Wind. Es ist regnerisch und schlammig. Morgens ist es neblig. Meistens ist der Himmel bewölkt, die Sonne scheint selten. 4. Im Winter Im Winter fällt Schnee in Estland, es ist kalt und manchmal stürmisch. Der kältester Monat ist oft Februar. Im Dezember wird die Ende ganz weiss und wir Weihnachten f...
Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis olulise sajuta pilves selgimistega ilm, õhutemperatuur jääb 2-7 külmakraadi piiresse. Tuul puhub lõunast ja kagust 2-8 m/s, saartel puhanguti 13 m/s. Pühapäeval oli tegelikult -9 kuni -2 külmakraadi. Tuule osas oli ennustajatel täielikult õigus. Sademeid ei tulnud ning taevas oli pidevalt pilves. Ilm Barcelonas Tänane kuupäev- 10. 12. 12 kell 15. 40 Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur Barcelonas 12 °C Tuule suund ja tugevus põhjatuul 7 m/s
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Koostanud: Lota Aadla 11 Cklass Ilmaprognoos homseks Eestis (9.03.2014) www.emhi.ee Tegelik ilm täna Eestis (10.03.2014) Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 20.20 Eesti asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas on 2.6 - 5.7 kraadi , lõunaosas aga 3.0 - 10.1 kraadi , Lääne-Eesti saartel 2.6 - 3.9 kraadi Tuule suund ja tugevus - puhub edelatuul 3.1 - 10.2 m/s, Saartel läänetuul Õhurõhk - 1014.1 - 1020.5 hPa Pilvisus - Loode - Eestis pivlisus tiheneb Sademed - 0.00 - 1.2 mm / h Õhuniiskus- 36 - 96 % Kommentaar ilma kohta Eestis
❏ Heisenbergi määramatusseos - osakese kohta on võimalik täpselt teada ainult ühte asja korraga, kas asukohta või kiirust, aga mitte kunagi mõlemat korraga. ❏ Üks esimesi asju, mida inimesed nägid, oli aatomispekter. Elektronlainet piirab aatom ja kvantiseeritakse teatud lainepikkusteni. Igale valgusribale vastab elektron, mis hüppab suure energiaga lainelt madalama energiaga lainele ja kiirgab valgust Õhk ja ilm ❏ Tuul - liikuv õhk ❏ Õhk: h apnik, lämmastik, veeaur ja teised gaasid (metaan, argoon, süsinikdioksiid) - ainult veeauru sisaldus õhus muutubpidevalt ❏ Veeauru sisaldus õhus - õhuniiskus ❏ Õhurõhk - Maa ümber meid rõhuv õhk - 1 atmosfäär; 101 300 Pascalit; 760 mm/Hg
сводка погоды - ilmateade, прогоз погоды - ilmaennustus, лето – suvi, осень – sügis, зима – talv, весна – kevad, погода – ilm, хорошая погода - hea ilm, плохая погодa - halb ilm, тёплая- soe, холодная – külm, жаркая – palav, прохлдая – halb, ветреная – tuuline, безветра – tuuletu, туманная – pilves, ясна – selge, пасмурная – sombune, дождливая - vihmane, солнечная- päikesepaisteline, облачная- pilvine, безоблачная- pilvitu, переменчивая- muutuv, устойчивая- püsiv, неустойчивая- ebapüsiv,
2. Järsk paduvihm-sudden downpour 3. Jääkülm päev- freezing cold day 4. Valge särav härmatis- white glittering frost 5. Ala oli rängalt üle ujutatud- area was badly flooded 6. Lumi hakkas sulama ja tänavad muutusid väga libedaks- the snow started to melt and streets became very slippery 7. Paks udu- thick fog 8. Ilmateade ennustab tormiseid päevi-weather forecast predict stormy days 9. Ta töö sõltub ilmast- his work depends on the weather 10. Ilm on ettearvamatu- weather is unpredictable 11. Temperatuur kukub alla nulli- temperature falls beyond zero 12. Inimesed valmistavad end ette hirmsaks ilmaks-people prepare themselves for bad weather 13. Talverehve kasutatakse harva- winter tyres are seldom used 14. Veekindlad joped ja vihmavarjud- waterproof coats and umbrellas 15. Keskmine aasta temperatuur- Annual tempearature over the year 16. Ilma väljavaade- weather outlook 17. Auto klaasipühkijad- car windscreen wipers 18
patsifist, satiirik agnostik Huxley on öelnud... “Palju lihtsam on kirjutada kümme enam-vähem loetavat sonetti, vedades ninapidi mõnd tuimavõitu kriitikut, kui luua üks mõjus reklaam, mis veaks ninapidi tuhandeid ostupalavikule vastuvõtlikke kliente.” (“On the Margin”) Pealkirja analüüs "Oo imet! Kauneid olendeid kui palju! Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm, kus niisugune rahvas peal!” Sonetist “Torm” Autoriks William Shakespeare Sisu Düstoopiline tulevik, kus inimesi kujundatakse varajasest lapsepõlvest "Hea Uue Ilma" kodanikeks. XX sajandi ühe targima ja fantaasiarikkama inglise kirjaniku tulevikunägemus totalitaarsest olmeparadiisist, kus üksikisik on pisenenud sotsiaalselt ja bioloogiliselt determineeritud Tsitaadid romaanist “Hea uus ilm” “Sõnad on nagu röntgenikiired,
4,00 2,80 2,00 0,70 0,80 0,90 0,50 0,60 0,60 0,00 26 27 28-0,30 29-0,60 30 31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -2,00 -1,80 -4,00 -5,70 Õhutemp. (°C) Axis Title -6,00 ...
Kuidas mõjutab tuul eesti ilmastiku? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm ja ilmateade Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates näed, missugune ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet. Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal
1) General facts The UK: * the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland was formed in 1801 * it covers 243,610 sq km * everybody from the UK is called British * the capital city is London * is made up of four constituent countries: England, Scotland, Wales and Northern Ireland which in turn are divided into counties * the flag is called the Union Jack which is a combination of the flags of England, Scotland and Northern Ireland * the population is about 60,000,000 people, the population density is 242 people/sq km * its coasts are washed by the Atlantic Ocean, the North Sea, the English Channel, the Celtic Sea, Saint George's Channel, and the Irish Sea. It is linked to France by the Channel Tunnel * the United Kingdom is a constitutional monarchy. The current monarch is Queen Elizabeth II, who is also the Queen and Head of State of fifteen other Commonwealth Realms, such as Can...
Okasmetsad Hanna-Mary Suits Okasmetsad e Taigavöönd - suurima pindalaga loodusvöönd. KLIIMA • Neli selgelt eristuvat aastaaega. • Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus võib olla väga suur. • Suvi on jahe ja niiske. Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • 6 kuud aastat on temperatuud alla 0 kraadi. • Sademeid on aastas 400- 1000mm Lumerohke talv. • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Üks neist on Vasjugan mis lookleb Lääne-Siberi lauskmaal. • Okasmetsade all Mullastik kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumusaineid ja toitaine...
seletus polaarjooned pöörijooned 3 Loodusgeograafia Maret Vihman pööripäevad polaaröö polaarpäev *miks poolustel ei sula lumi ka pika polaarpäeva ajal, kuigi päike paistab mitu kuud järjest 6.ILM ,ILMASTIK ja KLIIMA ILM ILMASTIK KLIIMA KLIIMA KUJUNDAJAD (tegurid, põhjused) Kaugus ekvaatorist MERI TUULED RELJEEF (päikese intensiivsus) Parasvöötmes, Briisid Sademed Palavvöötmes, Parasv. läänetuuled Õhutemperatuur
Tuul 5,00 4,60 4,50 4,50 4,50 4,20 4,10 4,00 3,90 3,60 3,50 3,50 3,503,50 3,40 3,10 3,10...
Klassi Põhiliigi Põhiliigi Lühend Välimus Märkused nimetus ja eestikeelne ladinakeelne kõrguste nimetus nimetus vahemik Ülemised Kiudpilved Cirrus Ci Värvuselt enamasti valged,kiulise Tihedad kiudpilved ehitusega tavaliselt varjudeta ja ei pilved võivad varje põhjustada varjuta päikest täielikult. Kiudpilvedest laskub jääkristalle, ja päikese varjutada. 6-13 km mis maapinnani ei jõua. Sagedased on halonähted. Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudrünkpil...
Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine.
Kuivõrd li stlstl vlikuid Tiss Milmsõjs? Tiss milmsõjs stlsd sõdisid pmislt Sms, Sksml j Nõukgud Liidu rms (Punrms). Punrmss mbilisriti stlsi pmislt sunniviisilislt, sst inimsi, ks thtsid sõdim kmmunismi st li väg väh. Sllpärst, t stis tgutssid mtsvnnd, lid põhnnud hävitusptljnid. Hävitusptljnidss ksti nmsti Nõukgud võimu ttjid ning ljlsid isikuid vbthtlikkus lusl. sti trritrilkrpuss slsid 1941. st lhinguts smuti stlsd. 20. juulil 1941 timus üldmbilistsin. Umbr 32000 mbilisritud stlst viidi Vnml tööptljnidss (hitusväsdss, kuhu kndti ndist Blti riikid kdnikk). Sl srnns lukrd sunnitöölgritg ning ig nljs stln suri 1941/42 st tlvl ülkurntus või higust tgjärjl. Pl Mskv tsust luu uud sti rhvusväsd mdustti 1942. st sügisks 27000-mhlin, pmislt stlstst ksnv 8. sti Tllinn lskurkrpus Tis Milmsõj lgpridil Sks rmss mindi vbthtlikult, lkõig svist mkst kätt Nõukgud kuptsini jl kgtu st, kuid järk-järgult läks Sks väjuhtus sunnivii...
Tänavaküsitlus Käisime Ellega Viimsi tänavatel inimesi küsitlemas. Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta
Geograafia, õhkkond 1. Mis on teise sõnaga õhkkond? Atmosfäär. 2.Millistest gaasidest õhk koosneb? Lämmastik, hapnik, osoon, süsihappegaas, veeaur. 3.Nimeta õhkkonna kihid? Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär. 4.Mille alusel jaotatakse õhkkond kihtideks? Kuidas temperatuur kõrguse kasvades tõuseb või langeb. 5.Mille poolest on troposfäär tähtis elusorganismidele? Seal asuvad veeaur, pilved ja tolm. Kujunevad ilm ja kliima. 6.Mille poolest on tähtis stratosfäär? Seal asub osoon, mis neelab liigset päikese kiirgust. Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega. Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb.
DAS WETTER · ilm das Wetter · ilmateade der Wetterbericht · ilmaennustus die Wettervorhersage · külm die Kälte · soojus die Wärme · pakane der Frost · palavus die Hitze · taevas der Himmel · pilv die Wolke · vihm der Regen · lumi der Schnee · rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter ...
Ilm õhkkonna seisund mingil hetkel Kliima pikaajaline ilmastikuolude kordumine (muutub aeglaselt) Eesti asub parasvöötmes (põhja poolses) ja merelises kliimas. Eesti kliimat mõjutavad tegurid: Päikesekiirgus: selle hulk ja langemisnurk muutub aasta jooksul) Mere lähedus: Läänemeri muudab kliima pehmemaks Reljeef: kõrgustikkudes on rohkem sademeid Läänemere mõju Suve muudab jahedamaks ja pikemaks (ranniku ääres) Talved muudab pehmemaks ja lumekatte õhemaks ning muudab kliima niiskemaks. Sademeid on rohkem kõrgustikkudel Päikesekiirgust on rohkem saartel ja rannikuäärsetel aladel, sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhum...
Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias.
1. Meteoroloogia-teadus, atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest Atmosfäär- õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm- pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal mussoonid-püsivad tuuled mandrite ja ookeanite vahel, kus tuule suund muutub 2x a. talvel- mandrilt ookeanile suvel vastupidi. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on peamiselt põhjustatud tuule poolt passaadid-püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole 2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse eri...
Arvustus E. A. Poe „Usheri Maja langus“ Lugu õhkab endast hirmu ja süngeid hetki. Autor on jätnud peategelase tundmatuks, ent suutnud panna lugeja sellisesse olukorda, kui viibiks tema kõrval. Tekib gooti stiilis õhkkond ümber ja põnevus, mis edasi juhtuda võib. Palju on kasutatud just nimelt gootikale traditsioonilisi elemente, nagu halb ilm ja tume maastik. Kogu tegevus algab sellest, kuidas jutustaja jõuab salapärase Usheri Majani. Andes edasi pika ja vägagi detailse kirjelduse majast, suudab ta manada lugeja silme ette pildi majast, mis õhkab õudust ja räsitud eluviisi. Seejärel kohtub jutustaja oma noorus-ea sõbraga, kes ta sinna kutsus, ent põhjust avaldamata. Hiljem saab ta oma kauaaegse sõbra käest teada sõbra õe surmast, mis on meeletult suurt mõju avaldanud temale. Nad matavad ta koos maha
Ilm- pidevalt muutuv õhkkonna seisund. Kui hommikul üles tõusta ja kohe akanast välja vaadata, saame me juba aimata, kas õues on sõe või mitte. Vastavalt sellele paneme ka selga, kas siis paksemad või õhemad riided, mis sobiksid väljas oleva ilmaga Kuid ilma kohta täpsema info saamiseks on vaja mõõta tuulesuunda, õhurõhke, õhutemperatuuri ja õhuniiskust. Kliima- mingile paigale iseloomulike ilmade vaheldumine pika aja vältel. See tähendab, et nii eilne, tänane kui ka homne ilm võivad olla küll täiseti erinevad, aga võrreldes mitmete aastate või isegi aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused Meteoroloogia- loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse. Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega.
hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe. · Kuidas paiknevad maakeral kõrg- ja madalrõhualad? Ekvaatorilähedastel aladel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiustel troposfääri ülapiiril liikuv õhk laskub, tekitades selles piirkonnas kõrgrõhuala
kõrgustikel) · Kaugus ookeanitest, meredest. ( läänemere tuulte mõju on 20 km sisemaale .) Eesti kohalikke ilmaerinevusi põhjustavad läänemeri ja kõrgustikud . Tsüklon . e madalrõhuala . Antitsüklon e. kõrgrõhuala. Tsüklon : M < ---------- K talvel sula ,lumi , tuisk , temp. Soojeneb. Suvel vihm , jahe , läheb jahedamaks . Antitsüklon: K --------------> M Talvel : päike ,külm. Suvel selge ilm , soe . Eesti ilma mõjutavad : Põhi arktiline õhk , kuiv, väga külm. Lõuna kuiv, palav , troopiline õhk. Lääs parasvöötme mereline õhk ,niiske . talvel soe ,suvel jahe . Ida parasvöötme mandriline õhk . kuiv, talvel külm , suvel soe . Läänemeri on riimveeline ( tekib jõe ja merevee segunemisel. , piiratud veevahetuse tõttu ookeaniga on ka l22nemeri riimveeline. / keskmine soolsus 8-10 promilli ./ ) Eutrofeerumine toitesisalduse tõus vees.
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pi...
aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. · Passaadid Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. · Ida- ja läänetuuled Tüüpilised kõrgrõhkkonnad: 30° ja poolustel Tüüpilised madalrõhkkonnad: 60° ja ekvaatoril M madalrõhkkond tsüklon: · Suvel jahe ilm · Talvel soojem ilm K kõrgrõhkkond antitsüklon: · Talvel külmem ilm · Suvel soojem ilm Kõrgrõhu hari antitsükloni väljasopistumisosa (mõju väiksem) Madalrõhulohk tsükloni väljasopistumisosa Front kahe õhumassi eraldusriba/eralduspiirkond. näitaja Külma frondi üleminek Sooja frondi üleminek t° - muutused Temperatuur langeb Temperatuur tõuseb
4.Tsüklonid 5.Antitsüklonid *Õhu liikumist mõjutavad : 1.Maismaa ja mere vaheldumine 2.Mäestikud 3.Maakera pöörlemine omal teljel *Corialise jõud-pöörlemise tõttu tekkinud jõud. 4.Hõõrdejõud 5.Gradientjõud-paneb õhu liikuma 6.Passaadid-püsivad tuuled, puhuvad 30 laiuselt ekvaatori poole. *Õhumass-ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris. *Tsüklon ehk madalrõhuala-ilm pilvine ja sajune(Islandi minimum) *Antitsüklon ehk kõrgrõhuala-laskuvad õhuvoolus, ilm selge ja pilvi pole. *Front-erinevate omadustega õhumasside eraldusalad. *Kliimategurid: 1.Geograafiline laius-koha kaugust ekvaatorist 2.Üldine õhuringlus 3.Maismaa ja mere erinev soojenemine 4.Soojad ja külmad hoovused 5.Koha kõrgus merepinnast, pinnamood. *Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust,argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. *Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb, osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi
SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITSÜKLON SAMA MIS TSÜKLON, KÕRGRÕHUALAL. FRONT KAHE ÕHUMASSI KOKKUPUUTE PIIR. ILM TSÜKLONIS SUVEL NIISKE, VIHMANE, JAHE ILM. ILM TSÜKLONIS TALVEL NIISKE (LUMI, LÖRTS), PEHME, SOOJEM KUI ENNE OLI. ILM ANTITSÜKLONIS SUVEL KUIV, SELGE, PÄIKESEPAISTE, SOE. ILM ANTITSÜKLONIS TALVEL KUIV, PÄIKESEPAISTELINE ILM, KÜLM. KÕIGE KÜLMEMAD KUUD ON JAANUAR JA VEEBRUAR. SADEMETEVAESEMAD PIIRKONNAD ON SAARED JA RANNIKUALAD. ANTITSÜKLONITE EHK KÕRGRÕHKKONNAS KAASNEB LASKUVATE ÕHUVOOLUDE TEKKIMINE JA ÕHURÕHU TÕUSMINE. EESTIS VALITSEVAD EDELA-JA LÄÄNETUULED.
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED
ILM Tsüklonid ja antitsüklonid Ilmablogi · http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/ Ilmaennustused: · Eesti: http://www.ilmateenistus.ee/ · Norra: http://www.yr.no/ · Venemaa: https://www.gismeteo.ru/ Millest sõltub ilm Eestis? · Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte
• Õhutemp. ühtlustamine ATMOSFÄÄRI EHITUS Mille alusel jagatakse atmosfäär neljaks TERMOSFÄÄR sfääriks? MESOSFÄÄR STRATOSFÄÄR TROPOSFÄÄR TROPOSFÄÄR • Maale lähim kiht. • Ulatub 11 km kõrgusele. • Esinevad kõik meteoroloogilised nähtused: • tekivad pilved ja sademed • õhuringlus • kujuneb ilm ja kliima STRATOSFÄÄR • Ulatub 50 km-ni. • Temp. tõuseb kõrguse kasvuga. • Osoon (neelab UV kiirgust ja pikalainelist kiirgust) • Osoonikiht kaitseb elusloodust UV kiirguse eest. Tooge näiteid liigse UV kiirguse mõjust organismile. MIS MIS PÕHJUSTAB OSOONIKIHI HÕRENEMIST? • Freoonid (kloor- ja fluororgaanilised ühendid) • Lämmastikoksiidid • Vanad külmikud ja kliimaseadmed • Aerosoolid • Tulekustutid
Tegu on konspektiga, mis aitab valmistuda geograafia kliima-alaseks kontrolltööks. Juttu on atmosfääri ehitusest (atmosfääri kihid ja nende paksus, õhu tiheduse muutumine, temperatuuri muutumine jne.), ilmast ja kliimast (mõlema mõiste seletus, ilmaelmendid, kliimatekke tegurid), päikesekiirgusest ja koha geograafilisest laiusest (erinevad kiirgused; seletus, miks on suurlinnades ja suurte veekogude ääres, võrreldes ümbritsevate aladega, hajuskiirgusel suurem osatähtsus) ja pööripäevadest (kui tihti esinevad, millal esinevad, mis nendega kaasneb jne.).
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R ...
muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemale temperatuur enam ei lange. (Eestis umbes 11 km kõrgusel) Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri
Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ainete sattumine vette. 6. Milline on Eesti jõgede veereziim ja millest see sõltub? Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veereziimiga. 7. Millisteks jõgikondadeks Eesti jaotatakse? 8. Seleta: kliima, ilm, veelahkmeala, põhjavesi, allikas, soo, turvas. Kliima paljude aastate keskmine ilmastik Ilm hetke seisund kliimas Veelahkmeala kõrgem maa-ala, kust saavad alguse jõed Põhjavesi sügaval maakoore kihtide vahel asuv vesi Allikas põhjavee väljavoolu koht Soo toitaineterikas niiske ala Turvas sootaimede osaliselt lahustunud mass 9. Mis põhjustab Eestis jõgede ebaõhtlast paiknemist? 10. Mis põhjustab Eestis järvede arvu muutusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
