.............................................................................................................................................. 3 1 Tähed ja nende teke......................................................................................................................................................4 2 Tähe evolutsioon..........................................................................................................................................................5 2.1 Peajada..................................................................................................................................................................5 2.2 Peajada järgne aeg.................................................................................................................................................6 .............................................................................................................................................................
HR-diagrammile paremale punaste tähtede graafilisse ossa. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale. Päikese tüüpi planeet on seal umbes 10 miljardit aastat (meie Päike on olnud 5 miljardit aastat ja on veel 5 miljardit aastat). Kui kogu vesinik on ära põlenud, lahkub täht peajadalt ja suundub hiidude hulka. Mingi aja pärast on täheprotsessid viinud tähe üle peajada kääbuste hulka. See kõik käib umbes Päikese massiga tähtede kohta. Suuremate tähtede evolutsioon on tormilisem. Esiteks kulutavad nad oma kütuse (vesiniku) ära kiiremini ning seega on nende eluiga lühem. Teiseks ei stabiliseeru nad nii lihtsalt kui Päikese massiga tähed ehk nendest ei pruugi saada lõpuks kääbuseid. Arvatakse, et Päikesest viis või rohkem kordi massiivsemad tähed ei stabiliseerugi, vaid plahvatavad
mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur tõuseb Hüdrostaatilise tasakaalu olekus, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid Peajada eelses faasis ümbritseb tähti gaasist ja tolmust koosnev akreatsiooniketas Selles faasis võivad tekkida planeedid Peajada Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast Sel ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks Toimub südamikus Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus Päikese heledus on pärast peajadale jõudmist 4,6
Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Slide 3 Tähed Peajada tähed ongi tavalised,parimas meheeas olevad tähed, mille tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kõige tähtsam omadus,mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad, on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnendiku Päikses massist. Väiksed tähed on suhteliselt madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad põletavad oma kütust väga säästlikult. Värvuse-heleduse diagrammil paiknevad nad peajada alumises parempoolses osas. Suurimad tähed on Päikesest üle 50 korra suurema massiga. Kõrge temperatuuri tättu on nad valged ja nendes vabaneb võimas kiirgus
Värvusidneks mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused, mõõdetakse foomeeri abil ja sõltub pinnatemperatuurist. Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming. Tähe ruumkiirus omaliikumine(kiirus)+kaugus+spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). Hertzpungi- Russelli diagramm diagramm, kus iga tähte tähistav punkt graafikul, mille telgedeks on spektrilaas ja apsoluutne tähesuurus. Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaane siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus. Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad. Normaalsed peajada tähed kuuluvad 0,1 -50 Päikese massi vahemikku. Päike on 2. Põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi
hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja 2 tolmupilvedel heledamal foonil. Süttivaid tähti ümbritsevaid tolmukettaid peetakse tulevaste planeedisüsteemide algeteks. Tähtede liigid Tavalised tähed. ( peajada ): Peajada tähed on tavalised, parimas meheeas olevad tähed. Peajadasse on koondunud valdav enamik tähtedest. Nende tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kuid osa neist on ka võrdlemisi noored ja osa vanad. Kuid neis kõigis on piisavalt kütust - vesiniku. Kõige tähtsam omadus mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnentiku Päikese massist. Väikesed tähed on madala
On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga heledusega tähti. Seda diagrammi nimetatakse HR - diagrammiks (esimeste koostajate Hertzsprungi ja Russelli järgi) HR - diagrammi muudab oluliseks see, et ta annab ülevaate tähtede evolutsioonist. On selgunud, et tähe arenedes muutub tema heledus ja värvus ning seega ka tema asukoht diagrammil. Kui täht paikneb diagrammi piirkonnas, kus on palju tähti, on ta järelikult
Koostamine: ühele teljele kantakse spektriklassid ehk temperatuurid ja teisele teljele absoluutsed tähesuurused. Iga täht saab endale diagrammil oma punkti vastavalt temperatuurile ja absoluutsele tähesuurusele. Diagrammil tekivad piirkonnad: ülihiiud, punased hiiud (külmad, suured ja võimsad tähed), punased kääbused (väikeste mõõtmetega külmad tähed), valged kääbused (väikeste mõõtmetega kuumad tähed), põhijada tähed (Päike on ka peajada täht). 2. Mis on peajada? Peajada kulgeb Hertzsprung-Russelli diagrammil ülevalt vasakust nurgast alla paremasse nurka. Peajada tähed on tasakaaluseisundis olevad tähed, st täht toodab sama palju energiat oma sisemuses, kui ta kiirgab välispinnalt maailmaruumi. Tasakaaluseisundis ollakse väga pikka aega (see on tähe arengus kõige pikem periood). Täht läbib oma arengus kõik need etapid (viimases etapis on ta tavaliselt valge kääbus). Päike kuulub ka peajadasse.
ning diagrammi väli peaks täituma statistiliselt ühtlaselt. Üllatuseks aga selgus, et tähed moodustavad rühmi. Enamik tähtedest asub peajadal. Ülevalpool peajada on hiidude ja ülihiidude rühmad. Allpool peajada asuvad kääbuste rühmad. Esialgu ei osatud selles diagrammi sisus arvata midagi erilist. 1913 andis ameerika astronoom Russell diagrammile tänapäevase kuju nagu see on ka joonisel. Hiljem selgus, et HR-diagrammil on väga sügav tähtede evolutsiooni sisu. Tähe tekkimine ja evolutsioon. Russell aimas esimesena HR-diagrammi evolutsioonilist sisu, sest täht ju kiirgab, st tema
värvidega. Eristatakse seitset peamist spektriklassi. Alates kuumematest ja sinisematest jahedamate ja punasemateni nimetatakse neid O-, B-, A-, F-, G-, K- ja M-spektriklassideks. Edasise täpsustamise huvides jagatakse kõik klassid veel kümneks: näiteks jaguneb G- spektriklass tähtede pinnatemperatuuri langemise suunas alamklassidesse G0, G1, G2, G3 ... G9. Päikese spektriklass on G2. Diagrammil torkab silma kõigepealt diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba - peajada. Sellesse diagrammi kogupindalast vaid sajandiku moodustavasse ribasse on koondunud 90% tähtedest. Ka ülejäänud osas on täitumus ebaühtlane; selgesti on eristatav punaste hiidude rühm diagrammi keskel, valgete kääbuste rühm all vasakul ning horisontaalne ülihiidude jada graafiku ülaosas. Peajada tähed on tavalised, parimas meheeas olevad tähed. Peajadasse on koondunud valdav enamik tähtedest. Nende tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kuid osa neist on ka
Tähtede evolutsioon Mis on tähed? Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Tähed erinevad teiste taevakehadest selle poolest, et neil on omadus ise valgust kiirata ehk olla valgusallikas. Meile kõigil tuntuim täht on Päike. Ta tundub teistest tähtedest suurem, sest ta on meile lihtsalt lähedamal. Prototähe teke. Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, mis on vesinikurikas. Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb kokkutõmbumise käigus. K...
19. Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20. Mis on peajada? Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22. Millest tekivad tähed? Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida
TÄHTEDE ISELOOMUSTUS TÄHED JA NENDE TEKE o Massiivne valgust ja soojust kiirgav plasmast koosnev taevakeha o Energia tuleb tema sees toimuvast tuumareaktsioonist o Päike on ainuke täht, mis on Maale kõige lähemal o Maa atmosfääri tõttu näivad tähed vilkuvat PEAMISED TÄHTEDE TÜÜBID oHüperhiid oÜlihiid oHelehiid oHiidtäht oPoolgigant tähed oPeajada tähed (Päike) oPoolkääbus tähed oValged kääbused (nö surnud tähed) HIIUD o Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks o Hiidude läbomõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt o Hiid tähed on väga hõredad o Hüperhiiud tekivad väga harva o Hüperhiidude pinnatemperatuur sõltub tähe spektriklassist KÄÄBUSED o Väikseid tähti nimetatakse kääbusteks o Valgete kääbuste tihedus on palju suurem tavaliste tähtede omast o Ei paista kaugele o Valge kääbus on surnud täht, ei toimu termotuumareaktsiooni ja jahtub kiiresti TAVALISED TÄHED(PEAJ...
PÄIKE MICHAEL REILJAN MILLINE NÄEB ÜLDSE VÄLJA?! · Päike on meie Päikesesüsteemi täht · Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat · Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel · Päikese ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid · Päike on peajada täht spektriklassiga G2V · päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. · päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat · päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit · mass 1,9891×1030 kg · päikese raadius on 6,9599×108 m · pindala 6,087×1018 m² · ruumala 1,4122×1027 m³ · keskmine tihedus on 1409 kg/m³ MILLEST KOOSNEB PÄIKE? 3 FAKTI PÄIKESE KOHTA! · Päike on üks täht paljudest, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist
VI Allkääbused VII Valged kääbused väga-väga kuumad ja väikesed 1 Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? - diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega või absoluudsed tähesuurused (võrreldes päikesega) (alt-ülesse heledus suureneb) Peajada Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. (Päike on seal) On tasakaaluasendis olevad tähed. On sinna oma arengus jõudnud. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähepinnal gravitatsioonilise kokkutõmbumisega. (Meid ümbritsevad tähed on tasakaalustatud asendis) *Tuuma sees tekib sama palju energiat kui ta välja kiirgab
· V -- kääbused, tähtsümbol d (dwarfs); · VI -- allkääbused, tähtsümbol sd (subdwarfs); · VII -- valged kääbused, tähtsümbol w (white dwarfs). 19) Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? HR diagramm on seos spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. Diagrammis tähistab iga tähte punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass(värvus=temp) ja absoluutne tähesuurus(heledus). 20) Mis on peajada? Peajada on piirkond HR-diagrammil, kuhu on koondatud enamik(90%) tähtedest. 21) Seletage mõistet "tähemudel". Tähemudel põhineb matemaatilise teoorial, mis maapealse füüsika seadustest lähtudes seletab tähtede ehitust ja evolutsiooni.Tähemudelite vastavust tegelikkusele kajastab sarnasus vaadeldavate (tegelike) tähtedega..Tähemudeli koostamise aluseks on tähe mass, kiirgusvõime, läbimõõt, temp ja keemiline koostis. Andmeid saadi vaatlustest või tasakaaluvõrrandi abil.
igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähed moodustavad kaksiktähti või mitmiktähti tähed tekivad gruppidena, mida nim täheparvedeks tähed on grupeerunud galaktikatesse (Linnutee-on ainult üks miljarditest galaktikatest) galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum stellaarastronoomia uurib tähti Galaktika-Meile nähtav Linnutee Tähtede liigid tavalised tähed ( peajada ) hiiud kääbused neutrontähed (mis on tegelikult kustunud tähed) Tähtede eluiga eluiga sõltub nende massist raskemad tähed on kuumemad ja kulutavad oma energia kiiremini kergemad tähed elavad kauem Pildid
katastroofidest. Hertzsprungi-Russelli diagramm Ejnar Hertzsprung ja Henry Norris Russel avastasid fundamentaalse fakti- graafikul, mille horisontaalteljele on kantud tähtede temperatuur (ehk spektriklass) ja vertikaalteljele tähtede absoluutne heledus, ei paikne tähtede esinduspunktid juhuslikult, vaid valdavalt kitsas ribas- peajadas, mis kulgeb diagonaalselt üle diagrammi. Väike grupp kollaseid ja punaseid tähti- hiiud, mille heledus on suurem sama temperatuuriga peajada tähtede heledusest, pole aga miskit muud, kui Maury kitsaste spektrijoonte tähed (jooned moodustuvad tähe hõredas atmosfääris ,,häireteta"). Peajada tähtede ehk kääbuste spektrijooned seevastu on laienenud, sest suhteliselt tihedas atmosfääris ei saa ergastatud aatomid segamatult kiirada. Naaberosakesed ,,häirivad". Nüüdisajal nimetatakse graafikut, mis kujutab seost tähtede heleduse ja temperatuuri (värvus, spektriklassi) vahel, Hertzsprungi-Russeli diagrammiks
PÄIKE Päikese ehitus Päikesekiirgus Päikese aktiivsus PÄIKE On meie Päikesesüsteemi täht Peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem Koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi) Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel PÄIKE Läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 astmes 30 kg (332 950 Maa massi) Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat
Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diameetraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedeni. Seda riba hakati nimetama peajadaks. Päike paikneb enam-vähem selle keskel. Peajadast allpool paiknevad ebatavaliselt väiksed ülitihedad tähed, valged kääbused. Peajada kohale jääb väike rühm heledaid tähti. Neist kõrgemal ja paremal paiknevad veelgi haruldasemad üliheledad punased tähed. Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat tähespektrite jada tähistatakse sümbolitega O, B, A, F, G, K ja M. Tähespekter näitab, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav
Päike Päikesest üldiselt. Päike on meie Päikesesüsteemi suurim täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit).
kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel. Tähtede läbimõõt kasvab diagrammi vasakust alumisest nurgast parempoolse ülemise nurga suunas. Diagrammi alumises allnurgas paiknevad kõige nõrgemad ja väiksemad kääbustähed. Peajadast kõrgemal paiknevad hiidtähed mida paremal ja kõrgemal, seda suuremad. Diagrammi ülemisest parempoolsest nurgast leiame ülihiiud nende läbimõõt võib olla päikese läbimõõdust tuhandeid kordu suurem.(6)
6. Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi 7. Spiraalgalaktikal on pealtvaates näha spiraalharusid, küljelt kumerläätse kujuline. Ilmseim detail vähemalt 2 või rohkem haru, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. 8. S-galaktikas liiguvad tähed ringjoon-orbiitidel, spiraalharude osas tähtede joonkiirus ühesugune. E-galaktikas liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas. 9. Noored- suure heledusega peajada tähed, koosnevad valdavalt vesinikust, stabilised, Päikese sarnased, paiknevad galaktika spiraalharudes, äärealadel. Vanad- 1se põlvkonna tähed, muutunud hiidudeks, ülihiidudeks või kääbusteks. Sees raskemad elemendid, paiknevad galaktika keskmes. 10. S- ja korrapäratutes galaktikates tekivad kosmilise tolmu- ja gaasipilvest grav jõul. 11. spiraallaine kujuneb täheobriitide korrastatuse tõttu. (täheorbiidid üksteise peal- spiraal) 12
pinnal leidub vedelat vett. Aga vesi teadagi on meie praeguste arusaamade kohaselt vältimatu elu alus. Tuhandeid aastaid on inimene endalt küsinud, kas Universumis on veel Päikesesüsteemi- taolisi planeedisüsteeme või on meie oma ainus. See ainukeseks olemine tundub väga kahtlane, sest Universumis on keskeltläbi miljard galaktikat ning igaühes oma miljard tähte. 2004. aasta keskpaigaks oli leitud peajada tähtede ümber 108 planeedisüsteemi, mis sisaldasid 152 tuntud planeeti. 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsiooni kasutanud astronoomid vanima eksoplaneedi. Sellele anti nimeks Metuusala, piiblist tuntud väga vanaks elanud inimese järgi. Metuusala asub meist 5600 valgusaasta kaugusel, massi on tal kahe Jupiteri jagu ning tema vanuseks on hinnatud 13 miljardit aastat. 15. aprillil 2004 teatas mitu meeskonda kolme eksoplaneedi avastamisest. Üks neist on meist
kiirgusvõimsuse jms kohta. 18. Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprungi-Russelli diagramm on värvus-heledus diagramm, kus iga tähte tähistab punkt graafikul ja selle järgi saab määrata tähe liiki. See näitab tähtede arvulist jaotust temperatuuri ja heleduse järgi. Seda saab koostada võrrandi abil, mille liikmeteks on tähe mass, kiirgusvõime, temp ja keemiline koostis. 19. Mis on peajada? Peajada on piirkond H-R diagrammil, kuhu on koondatud enamik (90%) tähtedest. See on diagonaalne, tähtedega tihedalt kaetud riba. Sinna kuuluvad stabiliseeritud tähed. 20. Millest tekivad tähed? Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbe ajal gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. 21. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund
10 000 Valge Sirius, Vega 30 000 - 50 000 Sinised Rigel, Orioni vöö tähed Kõikide tähetede atmosfääris on põhiliselt veinik ja heelium. Mida külmem on täht, seda rohkem on aatomeid, mida kuumem, seda rohkem ioone. Värvus-heledusdiagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust temperatuuri ja heleduse järgi. HR Hertzsprungi-Russell. Peajada on piirkond HR-diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest (90%).
kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,2% Päikese massist, seega on nende mõju Päikesele tühine. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. tähed, koosneb Päike Nagu teisedki peajada tähed, koosneb Päike enamasti vesinikust ja heeliumist. Päikese keskosas toimuvad termotuuma reaktsioonid, mille tulemusena vesinik muundub heeliumiks. Selles protsessis eraldatav energia ongi Päikese energiaallikaks. Spektraalklassi järgi kuulub Päike kollaste kääbuste hulka. Vaatamata sellele, võrreldes enamiku tähtedega Päike ei ole väike. Ta on massiivsem, kui 85 % Linnutees olevaid tähti; 50 lähimate tähtede hulgas on Päike oma heleduse poolest 4. kohal
Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese
kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Granulatsioon Päikesel on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad
absoluutse tähesuuruse järgi. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjelda seda tähte. Enamik tähtedest, välja arvatud kõige väiksema massiga tähed, paisuvad peajadalt lahkudes punaseks hiiuks. Punaseks hiiuks muutudes tähtede efektiivne temperatuur langeb. Nende kiirgav pind suureneb siiski piisavalt palju, et nende absoluutne heledus kasvab vaatamata efektiivse temperatuuri langusele. Hertzsprungi-Russelli diagrammil paiknevad punased hiiud peajada kohal ning moodustavad sellest selgesti eristuva rühma. Väga väikesed tähed, mille mass on väiksem kui 0,2 Päikese massi, muutuvad peajadalt lahkudes kohe valgeteks kääbusteks ilma vahepealse punase hiiu staadiumita. Mis on Hubble’i seadus ja Hubble’i konstant? Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast(.v=Hr, kus H on Hubble’i konstant). Mis on kvasarid
6) Tähtede värvus ja spektriklass: tähe värvus=temperatuur Kuum- sinine Jahe- punane 7) Tähtede heledus ja näivsuurus: 6 klassi (heledamad 1. kl, nõrgimalt nähtavad silmaga 6.kl) Tähesuurus- tähe heleduse mõõtühik (Päikese heledus -27 m, nõrgimate galaktikate heledus 28 m NB! see on näivheledus) 8) Tähtede värvuse-heleduse diagramm e. Hertzsprungi-Russelli diagramm tähe asukoht diagrammil evolutsiooniliselt muutub, peajada kõige stabiilsem seisund 9) Tähevaatlused eri lainepikkustel: Parim tähistaeva uurimispaik mäestik, ekvaator Infrapunavaatlused kõrgmäestikus Paljud lühemad lainepikkused neelduvad atmosfääris, vaadelda saab Maa tehiskaaslastelt (al. 1970) 10) Optilised teleskoobid: Läätseteleskoop e refraktor Mõlemalt poolt kumer klaaslääts e objektiiv Kujutis tekib objektiivi fookuses Kujutist vaadatakse suurenduskllasiga e okulaariga
Tähtede suur mitmekesisus; on spektreid, kus jooned puuduvad, aga ka spektreid, kus pidev alusjoon on vaevu aimatav; 90% ainest on H, 9% on He ning 1% rasked elemendid (tähtede kaupa üsna suured erinevused) 18. Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Iga tähte tähistab punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklassi ja absoluutne tähesuurus. Värvus-heledus diagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust t* ja heleduse järgi. 19. Mis on peajada? Peajada on piirkond HR-diagrammil, kuhu on koondatud enamik (90%) tähtedest. 20. Millest tekivad tähed? Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi-ja tolmupilvest. Tähe evolutsioon: Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Et külm gaas jahtub aeglaselt, võtab täheteke palju aega. Kui suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda
Päikesesüsteemi ehitus JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Päikesesüsteem Geotsentriline maailmapilt Heliotsentriline maailmapilt Relativistlik maailmamudel Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve(tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi [viide?]. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on...
V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis. · tuuma sees tekib sama palju energiat, kui ta välja kiirgab. · Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb.
V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis. · tuuma sees tekib sama palju energiat, kui ta välja kiirgab. · Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb.
Päikese mass on 1.99 x 1030kg ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9 x 1026W. Tema pinna temperatuur on 5800 K. Päike liigub orbiidil kiirusega 230 km/s. ( 2.) Päikese raadius on 7 x 10 8 m. ( 3.) Peajada tähed Peajada tähed on tavalised parimas meheeas olevad tähed, mille tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Osa neist on võrdlemisi noored, osa vanad, kuid neis kõigis on veel piisavalt kütust ehk vesinikku.Kõige tähtsam omadus, mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on veidi alla kümnendiku Päikese massist. Väikesed tähed on suhteliselt magala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest põletavad oma kütust säästlikult. ( 1.) Päikesesüsteemi väikekehad Asteroidid Rohkem kui sada kilomeetrit on läbimõõt 250 asteroidil. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite
Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda. 19.Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20.Mis on peajada? HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22.Millest tekivad tähed? Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne
Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda. 19.Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20.Mis on peajada? HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22.Millest tekivad tähed? Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne
veelgi madalam. (www.miksike.ee) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diameetraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedeni. Seda riba hakati nimetama peajadaks. Päike paikneb enam-vähem selle keskel. Peajadast allpool paiknevad ebatavaliselt väiksed ülitihedad tähed, valged kääbused. Peajada kohale jääb väike rühm heledaid tähti. Neist kõrgemal ja paremal paiknevad veelgi haruldasemad üliheledad punased tähed.(Heikki Oja "Põhjanael") Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat tähespektrite jada tähistatakse sümbolitega O, B, A, F, G, K ja M. Tähespekter näitab, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid
jaotust nende spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse järgi. Tähed jaotatakse heleduse järgi vertikaalselt ning spektriklassi järgi horisontaalselt, seega heledamad tähed on diagrammi ülaosas ja kuumemad selle vasakus servas. Jahedad tähed on on punased või punakaskollased ja kuumade tähtede helendus on valge või sinine. Üle diagrammi kulgeb diagonaalne riba, mida nimetatakse peajadaks. Mida valgem ja kuumem on peajada täht, seda heledamalt ta meile paistab. Valged ja sinakasvalged tähed on tavaliselt nooremad ja suuremad. Mida punasem ja jahedam on täht, seda tuhmimalt ta meile paistab. Jahedad ja tumedad tähed on enamasti väiksemad ja vanemad. HR-diagramm näitab, kui hele mingit värvi täht peab olema. Kui mingi täht ei paista meile nii hele, kui ta HR-diagrammi järgi peaks olema, tähendab see, et ta peab asuma kaugemal. Diagrammi koostasid Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell. Udukogud
kokkutõmbumist, moodustab väga tiheda tuuma. Selle pinnal "põlev" vesinik on kaotanud võimaluse oma temperatuuri reguleerida -- tema tihedus ja temperatuur on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga. Järjest tugevnev kiirgus suurendab siserõhku, mis sunnib põlevkihist kõrgemal asuva täheosa paisuma. Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad seal alata ka teised reaktsioonid, nagu
lämmastik ja hapnik, mis on kõikide tuntud eluvormide põhikomponendid. Osa materjali väljus tähtedest tähetuulena, supernoovade plahvatustena või muul moel ning nendest koos säilinud gaasiga tekkisid uued tähed, jne. Siiski on algsest vesinikust ja heeliumist tuumasünteesis ära "põlenud" vaid väike osa. Umbes kolm neljandikku keemilistest elementidest koosnevast ainest (või kaks kolmandikku Universumi massist[23]) moodustab endiselt vesinik gaasipilvede ja tähtede kujul. Peajada tähed koosnevad peamiselt plasmaolekus vesinikust.[24][25] Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik. See moodustab ka suurema osa Päikesesüsteemi massist. Aatomituumade arvu järgi arvestatuna on vesinikku Päikeses 80%.[26] Vesinik moodustab ka suurema osa Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab
Värvusindeksi saame värvust füüsikaliselt hinnates, selleks mõõdetakse tähe heledust erinevates spektripiirkondades, määratakse vastavad tähesuurused ning nende erinevused annavadki indeksi. Tähe läbimõõtu saab määrata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu, massi aga kaksiktähe- gravitatsiooni kaudu. Värvus-heledusdiagramm (Hertzsprung-Russelli, HR-diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. Peajada vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tähe tuumas toimub vesiniku süntees heeliumiks. Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv
sisemuses aina kasvavad, kuni lõpuks algavad tsentris termotuumareaktsioonid. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale. Päikese tüüpi planeet on seal umbes 10 miljardit aastat (meie Päike on olnud 5 miljardit aastat ja on veel 5 miljardit aastat). Kui kogu vesinik on ära põlenud, lahkub täht peajadalt ja suundub hiidude hulka. Mingi aja pärast on täheprotsessid viinud tähe üle peajada kääbuste hulka. See kõik käib umbes Päikese massiga tähtede kohta. Suuremate tähtede evolutsioon on tormilisem. Esiteks kulutavad nad oma kütuse (vesiniku) ära kiiremini ning seega on nende eluiga lühem. Teiseks ei stabiliseeru nad nii lihtsalt kui Päikese massiga tähed ehk nendest ei pruugi saada lõpuks kääbuseid. Arvatakse, et Päikesest viis või rohkem kordi massiivsemad tähed ei stabiliseerugi, vaid plahvatavad. Plahvatuse
Kooli nimi Päikesesüsteem Referaat Koostas: Klass: Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Ülesehitus ja struktuur.........................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine....................................................5 Päike..............................................................................6 Maa-tüüpi planeedid ...........................................................7-8 Hii...
lämmastik ja hapnik, mis on kõikide tuntud eluvormide põhikomponendid. Osa materjali väljus tähtedest tähetuulena, supernoovade plahvatustena või muul moel ning nendest koos säilinud gaasiga tekkisid uued tähed. Siiski on algsest vesinikust ja heeliumist tuumasünteesis ära "põlenud" vaid väike osa. Umbes kolm neljandikku keemilistest elementidest koosnevast ainest moodustab endiselt vesinik gaasipilvede ja tähtede kujul. Peajada tähed koosnevad peamiselt plasmaolekus vesinikust. Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik. See moodustab ka suurema osa Päikesesüsteemi massist. Aatomituumade arvu järgi arvestatuna on vesinikku Päikeses 80%. Vesinik moodustab ka suurema osa Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab. Tohutute rõhkude juures
· kõrgepingeindikaatorites · liigpingepiirikutes · lainemõõturites · televiisorites Heeliumi ja neooni kasutatakse heelium-neoonlaseris. Heelium (He) Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2 Stabiilseid isotoope on kaks, massiarvud 3 ja 4. Radioaktiivsetest isotoopidest stabiilseima massiarv on 6 ja poolestusaeg 0,8 sekundit. Heelium-4 on oma tuuma stabiilsuse tõttu valdav heeliumi isotoop looduses. Universumis, peajada tähtedes ning hiidplaneetides prootiumi (vesinik-1) järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest. Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. Et He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim. Isotoopidevahelised erinevused füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil.
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
· kaheksa suurt planeeti · mõni tuhat väikeplaneeti asteroidi · sadakond perioodilist komeeti · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. PÄIKE Päike on meie lähim täht. See on hõõguv gaasikera, mille temperatuur on umbes 6000° C. Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. See kiirgab soojust ja valgust. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V (keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem, eluiga umbes 10 miljardit aastat). Vanuseks on hinnatud 4,57 miljardit aastat. Läbimõõt on 1,392 miljonit km (109 Maa läbimõõtu), mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi) ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikese keskmes toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
