Päike, tähed, galaktikad (0)

Füüsika viimane kt:D
Lk76
1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes?
Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K.
2. Seletage lauset “Päike on tüüpiline täht”.
Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga.
4.Mis on granulatsioon ?
Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas ,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest.
5.Milline on Päikese atmosfäär?
Võib jagada kaheks kihiks:
1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked)
2) Päikese kroon – ebakorrapärase kujuga hõre vesinik , mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal.
6.Kuidas Päike pöörleb?
Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega.
7.Kust saab päike energiat?
Päikese tuumas, umbes 10 000 000C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat.
8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni ?
1) kiirgusena läbikiirgustsooni
2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi
9. Mida nim päikeselaiguks?
Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda .
10.Mis on tähesuurus?
Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim.
11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?
Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht.
15. Millised on tähtede temperatuurid?
Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade.
17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist?
Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter = kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned = tähe atmosfäär; 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool; 7. Joonte lõhestumine= magnetvälja tugevus; 8. Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda.
19.Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada?
Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed.
20.Mis on peajada ?
HR- diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks.
22.Millest tekivad tähed?
Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus- seda suurem pilv. Tsentrist leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb, tähe kiirgus pääseb maailmaruumi.
23.Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus?
Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus peavad olema tähe sisemuses siserõhk ja raskusjõud.
24.Kuidas tekib tähe kiirgus?
Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides.
25.Millal muutub täht punaseks hiiuks ? Kirjeldage seda tähte.
.Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a).
26. Kuidas lõppeb tähe areng?
Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni , et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad /supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid.
29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks?
Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi.
Lk.94
1.Mis on Linnutee ?
Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.
2.Kirjeldage meie Galaktikat.
Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200–400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast – Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel.
3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe.
1) Elliptilised galaktikad – ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad.
2)Spiraalgalaktikad – kaks või rohkem spiraalharu , mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad , pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tšefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad.
3)Varbspiraal – keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge “ varras ”.
5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant?
Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant.
7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust?
Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa – mõhna.
12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks ?
Neid, mille spektris esinevad tugevad emissioonijooned.
13.Mis on kvasarid ?
Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga.
14.Kirjeldage kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade spektreid.
Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn. Sünkrotronkiirgust kui normaalsete tähtede soojusliku kiirguse spektrit. Kiirgus väikesest tuumapiirkonnast, tugevate magnetväljade olemasolu, tuumadest näha väljapurskeid. Kvasartide energia päritlolu: mustadele aukudele langeva gaasi akretsioon (-astronoomias taevakehade massi suurenemine aine langemise tõttu taevakehale ümbritsevast keskkonnast).
16. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust.
Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane, galaktikad on koondunud parvedesse, milles suuremad sisaldavad üle 1000 galaktika.
Lk118
1.Mis on Universum ?
maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat.
2.Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu.
3.Sõnasta kosmoloogiline printsiip. Mis on selle printsiibi mõte?
1)Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga.
2)Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnanedes meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga.
Mõte: Veendumus , et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümber pööratult.