Päikeseplekid Fotosfäär on sageli kaetud tumedate, kord ilmuvate, kord kaduvate laikudega e. päikeseplekkidega. Suurimad neist võivad ületada Maa läbimõõdu mitmekordselt. Päikeseplekid paistavad tumedad, kuna ümbritseva fotosfääriga võrreldes on nad tunduvalt jahedamad. Enamik päikeseplekke esineb polariseeritud paaride või rühmadena. Enamasti paiknevad nad paralleelselt Päikese ekvaatori suhtes, tähe pöörlemise ida-lääne suunal. Päikese loited Magnetiliste loidetega paisatakse tähe sisemusest välja tohutu kogus suure energiaga osakesi. Loited võivad küündida sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus ainest langeb küll tagasi Päikesele, kuid osa sellest kiirgub maailmaruumi. Wolfi arv Päikeseplekkide arv ehk Wolfi arv arvutatakse valemiga R = k (10 g + s) , kus g plekkidega kaetud piirkondade arv; s üksikute plekkide koguarv; k skaleerimistegur. Plekkide arv võib varieeruda nullist kuni 400-ni.
• Protuberants on Päikese atmosfääris intesiivne elektromagnetvälja ja plasma vastastiku mõjul tekkivad helenduvad gaasijoad ja gaasipilved • Tüüpiline protuberants ulatub välja mitmed tuhandeid kilomeetreid päikese pinnalt • Protuberants tekib umbes ühe päevaga ja võib püsida seal ühest nädalast kuni mitme kuuni Pilt 4 – Päikese protuberants Päikese aktiivus: Loited, faklid ja flokkulid • Päikeseloide on kuuma aine väljapaiskumine Päikesest • Loited tekivad siis, kui protuberantsi põhjustatud gaasijuga on moondunud nii, et nad lagunevad ja taasühinevad teistes punktides. • Fakkel on päikese laikude ümber olev, taustast heledam kiudja struktuuriga moodustis. • Flokkul on faklite mõjul helendav Pilt 5 - Päikese kihid piirkond Päikese kromosfääris Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • https://www.spaceweatherlive
Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus Kasutatud kirjandus Jaak Jaaniste ,,FÜÜSIKA" 12-ndale klassile. www.wikipedia.org http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html www.google.com
Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid -- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 4
1. Üldandmed. · Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit; mass 1,99*1030 kilogrammi. · Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri ehk astronoomilise ühiku kaugusel. · Pinnatemperatuur 5800 K. · Kiirgusvõimsus 3,9*1026 W. · Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilming: graanuli helegas keskkohas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist- kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist varjutusel; kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ...
Energiaosake vabaneb soojuse ja valgusena Peab veel väga kaua aega vastu Päikese ehitus (alates väljast) Kroon- Päikese atmosfääri välimine, kuum kest Kromosfäär Läbipaistev kiht krooni ja fotosfääri vahel, kus tekivad spektrijooned Fotosfäär - Päikese ,,nähtav" pind Päikeselaigud Tumedad alad fotosfääril, mis on ümbrusest jahedamad Erinevad atmosföörinähtused - Loited ja protuberantsid Konvektiivne tsoon Päikese sisemuse pealmine kiht Kiirgav kiht Sisemuse keskmine kiht Tuum Päikese südamik Kromosfäär Värviline sfäär Läbipaistev kiht 2000km Temp: 4300-400 000 kraadi Fotosfäär Päikese nähtav pind Kõigest 300km Teraline muster Muutub iga minuti tagant Päikese nähtavad tunnused pärinevad fotosfäärist Fraunhoferi jooned
kraadi. 7. Mis on protuberantsid ? Protuberantsid on Päikese kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved. 8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni ? Päikese sisemuses tekkiv energia jõuab meieni: 1) Energia läbib ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne) 2) Domineerivaks muutub konvektsioon, laikude kohal väljumine pidurdatud. Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 km'te kõrgusele. 3) Enamik langeb tagasi pinnale, osa kiirgub maailmaruumi. 4) Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab sooja, UV-, raadiokiirgust
Seetõttu termotuumareaktsioon ei plahvata. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Päikese sisemuses tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päikese mõju Maale Päikese mõju Maale ja seega kogu inimkonnale on tohutu. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). Virmaliste rohelised ja punased kiired pärinevad hapniku spektrist. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant
servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid -- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid ja atmosfäärihelendust. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Täppismõõtmised näitavad, et ehkki Päikese kiirgus on
Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6. Päikese siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. 7. Mis on protuberantsid? Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi).
Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. 8. Protuberantsid- e. loited kaasnevad päikese laikudega ning on aine paiskumine 100de- 1000dete km kõrgusele. Enamus ainet langeb Päiksele tagasi, osa sellest aga kiirgub maailma ruumi. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häired (Päikese magnettorme) ja atmosfääri helendust (virmalisi).
gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. 8. Mis on protuberantsid? Protuberantsid e. loited kaasnevad Päikeselaikudega ning on aine paiskumine 100-1000 km kõrgusele. Enamus ainet langeb Päiksele tagasi, osa sellest aga kiirgub maailma ruumi. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häired (Päikese magnettorme) ja atmosfääri helendust (virmalisi). 9. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Päikese sisemuses tekkiv energia jõuab meieni kahel viisil: 1) kiirgusena läbi kiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi
Tavaliselt on nende märkamiseks tarvis eriseadmestikku, sest muidu kaovad nad Päikese pimestavasse valgusse. Täieliku päikesevarjutuse ajal on nad siiski nähtavad. 9. Päikese sisemuses vabanev energia jõuab meieni nii: 1. Energia läbib kolmveerand teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne) 2. Domineerivaks muutub konvektsioon, laikude kohal väljumine pidurdatud. Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 kilomeetrite kõrgusele. 3. Enamik energiast langeb tagasi pinnale, osa kiirgub maailmaruumi. 4. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab sooja, UV- ja raadiokiirgust.
Seal transpordib energiat kiirgus, mitte konvektsioon. Kiirgustsooni ülapiirist alapiirini suureneb tihedus 100 korda. Tuum on Päikese keskosa, mille diameeter on ligikaudu 15% tähe kogudiameetrist. Seal toodetakse termotuumaprotsessides, kus vesiniku tuumad ühinevad heeliumi tuumadeks, energiat. Temperatuur on ligikaudu 14 miljonit kraadi. Protuberantsid Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid -- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi).
km2. 5 Päikeseplekid Päikeseplekid ehk Päikeselaigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000°C madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited ehk Protuberantsid aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid ja atmosfäärihelendust. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6 Kasutatud kirjandus 1. http://www.rak.edu
Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa
temperatuuriga (4000° C) piirkondi. Juba Galilei tegi oma pikksilmaga kindlaks Päikese laikude olemasolu (ei vaadanud otse!). Need esinesid nii rühmiti kui ka üksikutena. Nende eluiga on väga erinev (tunde, nädalaid, kuid). Nende arv on seotud Päikese aktiivsuse 11-aastase perioodiga. Lisaks laikudele ja graanulitele eristatakse Päikese pinnal veel tervet rida mitmesuguseid protsesse, mille ilminguteks on faklid, loited, protuberantsid, hiidmullid jne. Kauguse ühikud mõõtmiseks Päikesesüsteemis ja tähtede vahel. Parallaks. Tähtedevahelistest kaugustest kujutluse saamiseks kasutatakse võrdlust, nagu paikneksid herneterad üksteisest 60 kilomeetri kaugusel, st kaugused on väga suured. Isegi astronoomilised ühikud on liiga väikesed (1 aü=150 miljonit km). Ühikutena kasutakse valgusaastat (1 va või rahvusvaheline
läbimõõt võib olla kuni 1000 km. Püsivad kuni 10 minutit, siis kaovad ja tekivad uued. Gaasijoad Päikese pinnal graanulid. · Tumedad laigud. Väiksemate eluiga mõni päev, suurematel mitu kuud (mitukümmend km läbimõõt). Magnetväli laikude piirkonnas. Laikude ümber tekivad heledamad piirkonnad faklid. · Tulekeeled ümber päikese, lühiajalised gaasipursked, mis ulatuvad kromosfääri loited. Väga võimsad gaasipursked on protuberantsid. Kui rohkem laike, siis ka neid on rohkem. Kui on palju rohkem siis on aktiivne Päike tuleb rohkem ultraviolettkiirgust, virmalisi rohkem, magnettorme rohkem. 11 aastat kestab Päikese aktiivsuse muutus (max. iga 11a. järel). · EkliptikaPäikese näiv aastane teekond taevaskeral Tähed · hõõguvad gaasikerad ja kiirgavad valgust · erinevad: *heleduse poolest(kiirgusvõimsus), mis on seotud massiga (Näiv ja
aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Milline on siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni- kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Mis on protuberants? Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi).
valgus sähvatusi. +200 miljardit- mustad augud kasvavad pidevalt. Jätkub universumi paisumine. Päike Päike on keskimist klassi täht- G-2 ja on kollane täht. Tekkis u 4,5-5 miljardit aastat tagasi. Tema ümber tiirleb 6 planeeti, üks planeedo ja2 asteroidide vööndit. Päikese tsentris on termotuumareaktsioonid.Kergemad tuumad ühinevad raskemateks, vesinik põleb heeliumiks). Päikese pinnal on 5800 6000 K. Tsentris umbes 15 000 000 K. Päikese pinnal toimuvad nähtused on loited, protuberants, spiikulid, magnettormid. Päikese planeetide üldiseloomustus: Maa tüüpi planeedid õiges järjekorras on merkuur, veenus, maa, mars. Maa tüüpi planeetidel on vähe kaaslasi, sest nad on liiga lähedal päikesele. Iga planeet on u 2 korda kaugemal, kui eelmine planeet päikesest. Maa ja päikese vaheline kaugus 1 aü- 150 milj km. Kuna aastajooksul ei ole Maa kogu aeg samal kaugusel, siis on see keskmine kaugus päikesest.
Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär, mille temperatuur on natukene madalam Päikese temperatuurist. Täieliku päikesevarjutuse ajal tuleb hõre vesinik (kromosfäär) nähtavale. 2) Päikese kroon, mis on samuti hõre vesinik, kuid temperatuur on tunduvalt kõrgem. Krooni läbimõõt on tohutu suur, olles suurem isegi Päikese läbimõõdust. Kroon tuleb nähtavale ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. Päikese atmosfääris tekivad nähtused loited ehk protuberantsid , mis on võimsad gaasipursked Päikese pinnalt kromosfäärist. Päike kaotab sadu tonne vesinikku ööpäevas tänu loidetele. Loidetelt tulevate vooludega mõjutab Päike otseselt Maad (näiteks põhjustades virmalisi). 6. Kuidas Päike pöörleb? Päike pöörleb nii nagu gaasiline keha võib pöörelda erinevate kiirustega. Pöörlemiskiirus ekvaatoril on 25 ööpäeva, poolustel aga 35 ööpäeva, seega Päike pöörleb vööndite kaupa. 7. Kust saab Päike energiat?
1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujut...
ümber Maa umbes 27 päeva. Sellepärast on ta Maa poole koguaeg sama küljega. Kuu pöörleb aeglaselt, sest ta on Maale nii lähedal. Kuu põhjustab tõuse ja mõõnasi. 55. Iseloomusta Päikest Päikesesüsteemi täht. Keskmise suurusega täht. Heledaim maal nähtav täht. Maast keskmiselt ~150 mln km kaugusel. Pinnatemp ~6000C, tuumas 15 miljonit kraadi. Elueaga umbes poole peal. Päikese aktiivsusest tekivad Maal magnettormid. Päikesel on loited väljapurskuvad gaasijoad Päikese pinnal. Protuberantsid on Päikese pinnal olevad plahvatused. 56. Mis on universum ja kui vana ja suur see on Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Universum on umbes 13, 7 miljardit aastat vana. 57. Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Universum hakkas
ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid. 6 Täppismõõtmised näitavad, et ehkki Päikese kiirgus on stabiilne, võngub tema pind perioodiga umbes 5 minutit ning amplituudiga kümne kilomeetri ringis. Tõlgendades pinnavõnkeid helilainetena, loodavad astronoomid neid uurides saada täiendavat informatsiooni Päikese siseehituse kohta. 7 Meie Galaktika
Sellepärast on ta Maa poole koguaeg sama küljega. Kuu pöörleb aeglaselt, sest ta on Maale nii lähedal. Kuu põhjustab tõuse ja mõõnasi. 55. Iseloomusta Päikest Päikesesüsteemi täht. Keskmise suurusega täht. Heledaim maal nähtav täht. Maast keskmiselt ~150 mln km kaugusel. Pinnatemp ~6000C, tuumas 15 miljonit kraadi. Elueaga umbes poole peal. Päikese aktiivsusest tekivad Maal magnettormid. Päikesel on loited – väljapurskuvad gaasijoad Päikese pinnal. Protuberantsid on Päikese pinnal olevad plahvatused. 56. Mis on universum ja kui vana ja suur see on Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Universum on umbes 13, 7 miljardit aastat vana. 57. Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Universum hakkas
Kust saab Päike energiat? Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses. 8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Päikese energia jõuab meieni nii: 1. Energia läbib ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne) 2. Domineerivaks muutub konvektsioon, laikude kohal väljumine pidurdatud. Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 km'te kõrgusele. 3. Enamik langeb tagasi pinnale, osa kiirgub maailmaruumi. 4. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab sooja, UV-, raadiokiirgust. 9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikeselaiguks nim tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskm t° 1000K madalama t° ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb
piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi( Päikese laike); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit ehk ranulatsiooni. Päikese pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikese laigud - tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas. Laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär). Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest ehk vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri (>
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
