Punanihe Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Fotomeetriline punanihe on punanihe, mille leidmiseks võrreldakse logaritmilises lainepikkuste skaalas kahe galaktika spektrite keskmisi energiajaotusi ning hinnatakse nende jaotuste omavahelist nihet. Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat)kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel. Gravitatsioonilise punanihke suurusjärk on valgete kääbuste puhul umbes 10-4. Seda efekti on mõõdetud ka Maa gravitatsiooniväljas, kus punanihke suuruseks on 10-9. Et gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega,
iseloomustavad tugevad,suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: 1. Seyfery galaktikad normaalse värvusega spiraalgalaktikad 2. Markarjani galaktikad tuum ja mõhn sinaka tooniga,ketas näha nõrgalt 3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel asuvaid galaktikaid. Relativistlik punanihe
.................................................................................4 Suur Pauk........................................................................................................................5 Pärast Suurt Pauku..........................................................................................................6 Suure Paugu ajajoon....................................................................................................6 Hubble'i seadus ehk punanihe ning Universumi paisumine............................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Lisad..............................................................................................................................11
Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paiknemine. Linnutee galaktika iseloomustus 4. Hertzsprung Russelli diagramm – tähti iseloomustavad suurused graafiku telgedel, tähtede grupid diagrammil 5. Tähti iseloomustavad parameetrid, tähesuurused, nende tähendus 6. Tähtede spektriklassid, mida näitavad. Tähtede suuruse järgi taotamine 7. Tähtede tekkimine ja evolutsioon. Supernoova, must auk, neutrontäht 8
Kui valgusallikas/heliallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse/heli lainepikkus lüheneb.Kui valgusallikas/heliallikas ja vaatleja eemalduvad teineteisest, siis valguse/heli lainepikkus suureneb. Selle mõtte peale tuli Doppler. Valem: lamda=lambda0(1+v/c) Lamda-liikuva valgus/heliallika lainepikkus Lamda0-liikumatu valgusallika lainepikkus c-valguse kiirus vaakumis 3*10astmel 8m/s v-radiaankiirus Vaatleja ja valguallika eemaldumisel esineb spektrijoonte punanihe. Lähenemisel tekib sininihe.Andmete usaldusväärsuse huvides määratakse nad mitmete meetoditega,mis üksteist kontrollivad. Doppleri efekti kasutatakse laialdaselt astronoomias, selle järgi saab hinnata tähtede liikumiskiirust ja universumi paisumiskiirust.
spiraalharusid ühendab nn. varras(?) IV Korrapäratud galaktikad- neil ei ole konkreetset kuju. V Aktiivsed galaktikad ja kasarid- kombiversumi majakad, nende järgi eristatakse universi mõõtmeid. Kõige heledamad objektid. *Galaktikad moodustavad Galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Punanihke abil, galaktikate spektris. Kõik spektri jooned nihkuvad spektri punase värvi poole. (punane,oranssssss, kollane, roheline, sinine, violetne) Punanihe tekib, kui galaktika eemaldub meist mingi kiirusega. Mõõtes tema suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktikate kauguse. 5 Mis on Habblei seadus ja Habblei konstans? Seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. Galaktika punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist. Mida kaugemal asub galaktika seda kiiremini ta meist eemaldub. Konstant on H= 75-100 km/s* Mpc !!!!!!!Me elame paisuvas Universumis!!!!!!!
alguseks. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine põhimõtteliselt mitte millestki. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutavust. Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: Galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine Universumi mikrolainetausta spekter Tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures Keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik, deuteerium ja heelium) Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, Universumi kollaps, Universumi lõpp. Kas see tuleb, sõltub mateeria tihedusest ja kosmoloogilisest konstandist. Big Bang Et teadaolevad füüsikateooriad ei ole
Samal ajavahemikul nimetati Nõukogude Liidu laevastikku punalaevastikuks. Puna-Vene (ukraina: , Chervona Rus, poola: Ru Czerwona, ladina: Ruthenia Rubra) on Ukraina, eriti Ida-Galiitsia ajalooline nimetus. Punane astronoomias Punanihe ehk Hubble'i seadus on USA astronoomi Edwin Hubble'i 1929. aastal avastatud nähtus, mille kohaselt liiguvad meist kaugemal asuvad galaktikad kiiremini kui lähedalasuvad. Vaata ka: gravitatsiooniline punanihe ja fotomeetriline punanihe. Jupiteril atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Marss on tuntud ka kui "punane planeet". Punane bioloogias Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Iiri punane setter on üks neljast setteritõust. Puna-dzunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus) on Ees-Indiast kuni Hiinani troopilistel metsaväljadel elav taim- ja putuktoiduline lind.
Doppleri efekt Doppleri efekti avastas Austria füüsik Christian Johan Doppler. Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Kui vaatleja ja laineallikas teineteisele lähenevad, siis sagedus suureneb (heli muutub kõrgemaks, spektrivärvid nihkuvad violetse poole- violettnihe), kui nad teineteisest eemalduvad, siis sagedus väheneb (heli muutub madalamaks, spekter nihkub punase poole- punanihe). Doppleri efekt põhjustab vastu valgust kiirusega v leviva aatomi puhul neeldumise tõenäosuse kasvu, valgusega samas suunas liikuv aatom neelab footoni väikese tõenäosusega. Paremalt vasakule liikuvate aatomite pidurdamiseks tuleb neile suunata teine, vastassuunas leviv, laserikiir. Doppleri efekti põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi. Doppleri...
aprillil 1. Tähe energiaallikaks on termotuumareaktsioon (vesiniku tuumad liituvad heeliumi tuumadeks). 2. Tähe värvus iseloomustab temperatuuri ja tähe sees toimuvaid protsesse. 3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas. Musta augu mass kasvab. 7. Stabiilse tähe korral on tasakaalus kiirguse rõhk ja gravitatsiooniline tõmbumine. 8. Tähe tuumas lõpeb vesinik, gravitatsiooniline tõmbumine ületab kiirguse rõhu ja täht kukub iseenda raskusest kokku. Selle käigus tekivad uued plahvatuslikud reaktsioonid,
Vanad- 1se põlvkonna tähed, muutunud hiidudeks, ülihiidudeks või kääbusteks. Sees raskemad elemendid, paiknevad galaktika keskmes. 10. S- ja korrapäratutes galaktikates tekivad kosmilise tolmu- ja gaasipilvest grav jõul. 11. spiraallaine kujuneb täheobriitide korrastatuse tõttu. (täheorbiidid üksteise peal- spiraal) 12. Aktiivseid galaktikaid eristab normaalsetest tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter. 13. Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omadega. 14. kvasarite ja aktiivsete tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirgusele. 15. Sünkrotronkiirgus tekib laetud osakeste pidurdumisel elektromagnetväljas. 16. Galaktikate ruumijaotus - galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad 17. Universumi kärgstruktuuriks nimetatakse ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud
Me saame vaadata tagasi aega. Meieni jõuab miski, mida pole tõenäoliselt enam ammu olemas. Mõnikord on lähemal olevad taevakehad liiga suured tausta suhtes, varjutades tagant tuleva valguse. Õnneks ei ole see suur probleem tänu gravitatsioonile. Valgus on võimeline minema kaarega mööda kehadest, mille gravitatsioon on suur, näiteks must auk. Nii saame vaadelda kaugeid ja vanu galaktikaid. Mida kaugemal on keha, seda rohkem on temalt kiirgav valgus punane. Selle nimi on punanihe. Footoni elektromagnetilise lainepikkuse suurenedes muutub see punakaks. Seda arvesse võttes saame hinnata kehade kaugust ja vanust. Võttes kõike eelöeldut arvesse siis maailmaruum paisub pidevalt. Selle üle on arutlenud ka kuulus füüsik Hawkings. Kuid lähtudes meile teadaolevatest füüsikaseadustest siis ükski asi ei saa lõpmatult paisuda. Näiteks kummipaela venimine, ühel hetkel ei ole võimalik seda enam pikemaks venitada ning see laksatab tagasi oma algsesse vormi
väljavõrrandite abil. Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat. Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga kõrge ning kõikide objektide omavaheline kaugus väga väike. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: · galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine · Universumi mikrolainetausta spekter · tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures · keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik (prootium), deuteerium ja heeliumi isotoobid) Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, Universumi kollaps, Universumi lõpp. Kas see tuleb, sõltub mateeria tihedusest ja kosmoloogilisest konstandist.
teised kosmilised objektid. Mudel ei tungi Universumi olemusse, vaid üksnes kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist. 9. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? 10. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest? Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust. 11. Mis on kosmoloogiline horisont? Eemaldumiskiiruse lähenemisel valguse kiirusele kasvab punanihe (muidugi relativistlike valemite kohaselt) lõpmata suureks, mis loob vaatlejale illusiooni tohutu suurest, kuid tühjast ruumist. 12. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C). Kui vaadata minevikku, siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja. 13. Kirjelda aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. · Aine eraldumine antiainest
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
Seda tekitavad aurud ja gaasid, kui nende taga on pidev spektrit tekitav valgus allikas. NB! Nendes kohtades, kus on tumedad jooned toimub ka gaasi kiirgumine ja joone asukohale vastab lainepikkus ja sagedus. Mida tumedam on tumejoon seda tugevam kiirgumine või neeldumine toimub aatomite poolt. Heledad piirkonnad näitavad kehatemp jaotust spektris, järelikult saab nii määrata tähe temp. Doppleri efekt: sini ja punanihe Kui taevakehalt saadud spektri lainepikkus väheneb, siis objekt läheneb meile vaate sihis ja tegu on siis sininihkega. Kui laine pikkus suureneb, siis on punanihe ja objekt kaugeneb meist. Radiaal kiirus on vaate sihiline kiirus , kui objekt läheneb meile on kiirus negatiivne. Sedasi saab määrata kas täht, asteroid tuleb meie poole või eemaldub meist. Taevakeha kauguse määramine parallaksi kaudu: Parallaks on vaatesihiline nurk- vaatlejast objektini
Päike - mass 33000x Maa; läbimõõt 109x Maa. Tohutu energiaallikas, N=4*10^26W, Maani jõuab 1:2*10^9 sellest. Astronoomias on Päike tüüpiline keskmine täht. Ta on tegelikult hõõguv gaaskera, koosneb ioniseeritud gaasist, plasmast. Tema sisemuses toimub pidev termotuumareaktsioon. Kuna mass on väga suur, on ka gravitatsioon väga suur g~280N/m^2, mistõttu on Päikese sisemuses tohutu rõhk (p=2*10^12 atm) ehk termotuumareaktsioonis ei toimu plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd. Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab k...
Hubble'i konstant, mis sõltub ainult ajast, ei sõltu ruumipunktist (H0)=75 km/(s*Mpc). Spiraalsete galaktikate ehitus hajusainet palju, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale; gaas, tolm, nooredtähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas. Noored tähed- suure heledusega peajada tähed. Kvarsid galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi; tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega. Galaktikate ruumijaotus galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad. Universumi kärgstruktuur ruumiline jaotus, kus tihedalt täidetud ainega täidetud kihid ümbritsevad tühe alasid (võrreldav mesilaskärjega). Universum maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatut ulatust.
Kosmoloogia mõisted Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev ta...
valguskiir, kõrvale kalduma oma sirgjoonelisest teest. 1911- 1915 arvutas Einstein, et Päikesest mööduv valguskiir peaks kõrvale kalduma 1,75’’ Aastal 1919 toimus täielik päikesevarjutus Lääne- Aafrikas, kus möödeti ära nurk α. 1922a. 1,66’’ < α < 1,88’’ Üldrelatiivsusteooria kohaselt voolab aeg suurte masside läheduses aeglasemalt (Sekund Päikesel on pikem kui sek Maal). Seda tõestab spektrijoonte gravitatsiooniline punanihe. Valemid V=m/M V = moolide arv m = mass M = molaarmass N = V * Na N = molekulide koguarv V = moolide arv Na = molekulide arv moolis E = N * (3,2 * 10-11) E = Tuumaenergia N = molekulide arv 3,2 * 10-11 = energia ühe molekuli kohta Ee = N * t Ee = elektrienergia N = Võimsus t = aeg (s) Kasutegur = Kasuglik energia / koguenergia V = 4* r3 * π / 3 V = ruumala r = raadius
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja s...
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
Maalt vaadates asub Linnutee galaktika tuum Amburi tähtkujus. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 300 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Tüüpiline kaugus galaktikate vahel on u. kümme korda suurem nende läbimõõdust. Valdaval enamikul galaktikatest, mille spektreid on suudetud pildistada, on spektrijooned nihkunud spektri punase otsa poole ( nn. punanihe ). Selline eemalekihutamine ei ole juhuslik, vaid galaktikate eemaldumise kiirus on võrdeline nende kaugusega, kasvades 100 km/s võrra iga miljoni parseki (Mpc) kohta. 15 miljardit aastat tagasi olid kõik galaktikad koos ühes kohas. Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustatud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum, mille nähtavas osas on sadu miljardeid galaktikaid, tohutu algplahvatuse, Suure Paugu tulemusena
üldrelatiivsusteooria väljavõrrandite abil. Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat. Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga kõrge ning kõikide objektide omavaheline kaugus väga väike. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: · galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine · Universumi mikrolainetausta spekter · tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures · keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik (prootium), deuteerium ja heeliumi isotoobid) Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, Universumi kollaps, Universumi lõpp. Kas see tuleb, sõltub mateeria tihedusest ja kosmoloogilisest konstandist. Suure Paugu koht teoreetilises füüsikas
sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. S: Galaktikate punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist. St, mida kaugemal asub galaktika, seda kiiremini ta meist eemaldub. H= 75 100 km /s*Mpc Kirjelda galaktikate ruumjaotust? Galaktikad moodustavad parvi, universumis ei ole ühtegi suunda, kus neid leida ei oleks. Praeguseks on avastatud üle 2miljoni galaktika. Kõik galaktikaparved moodustavad mesilaskärje taolise struktuuri, mille vahele jäävad korrapärased tühikud. See struktuur on
sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. S: Galaktikate punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist. St, mida kaugemal asub galaktika, seda kiiremini ta meist eemaldub. H= 75 100 km /s*Mpc Kirjelda galaktikate ruumjaotust? Galaktikad moodustavad parvi, universumis ei ole ühtegi suunda, kus neid leida ei oleks. Praeguseks on avastatud üle 2miljoni galaktika. Kõik galaktikaparved moodustavad mesilaskärje taolise struktuuri, mille vahele jäävad korrapärased tühikud. See struktuur on
heledaimat udukogu, hiljem tuli William Herschel välja suurema kataloogiga, mis koosnes 5000. udukogust. Aastal 1845 ehitas William Parson uut tüüpi teleskoobi ning sellega suutis ta vahet teha spiraalsetel ja elliptilistel udukogudel. Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni, et teha kindlaks, kas nad koosnevad samadest keemilistest ühenditest nagu planeedid. kuid ta leidis, et spiraalsetel udukogudel on suur punanihe ehk nad liiguvad eemale kiiremini kui on Linnuteest lahkumiseks vajalik ehk nad polnud Linnuteega gravitatsiooniliselt seotud ja ei saanud olla selle osa. 1917 vaatles Heber Curtis noovat Andromeeda galaktikas. Uurides varasemalt jäädvustatud fotosi, leidis ta veel 11 noovat. Curtis märkas, et need noovad olid umbes 10 magnituuti tuhmimad kui need, mis toimusid Linnutees. Ta suutis välja arvutada ka nende kauguse, milleks ta sai 150 000 parsekit.Temast sai saarte
Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Mass. Saab leida siis, kui tähel on kaaslane. Siis saab leida Newtoni gravitatsiooniaseaduse läbi. Spektraalsed karakteristikud Kõige rohkem informatsiooni tähtede kohta saame spektrianalüüsist. Tähti liigitatakse nende spektri järgi. Neeldumisspekter koosneb tumedatest neeldumisjoontest. Joonte lõhustumine määrab magnetväla tugevust. Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab pöörlemist. Tekib punanihe ja sininihe Tähtede füüsika Hr diagramm(Hertzsprungi-Russelli diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. Peajada diagrammil on piirkond, kus on 90% tähtedest. Tähemudel Täht koosneb peaaegu ideaalsest gaasist ja on kerakujuline. Raskusjõud e gravitatsioon tõmbab gaasi kokku. Gaasi rõhk hoiab tähte kokku kukkumast(Raskusjõud tõmbaks muidu tähe kõik keskele). Kuna täht kiirgab valgust, tekib tasakaalustavaks jõuks ka valguse rõhk
v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. 12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks? Neid, mille spektris esinevad tugevad emissioonijooned. 13.Mis on kvasarid? Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. 14.Kirjeldage kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade spektreid. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn. Sünkrotronkiirgust kui normaalsete tähtede soojusliku kiirguse spektrit. Kiirgus väikesest tuumapiirkonnast, tugevate magnetväljade olemasolu, tuumadest näha väljapurskeid. Kvasartide energia päritlolu:
NB! Ionisatsioon ehk ioniseerimine on elektroni eemaldamine aatomist või molekulist. Ionisatsiooni toimumiseks on osakesele vaja anda energiahulk, mis on suurem antud osakese ionisatsioonienergiast energiast mis peab olema piisav selleks, et elektronid lahkusid aatomite elektronkihist . Galaktikate liikumist, ehk Universumi paisumist, saab avastada Doppleri efekti kaudu.Doppleri efekt (meist eemalduvalt objetilt lähtuva kiirguse lainepikkus suureneb nn. punanihe ning lähenevat objektilt meieni jõudva kiirguse lainepikkus väheneb) see nähtus võimaldas tuvastada, et elame paisuvas Universumis. Maatahke faas Vesivedel faas Õhk gaasiline faas Tuliplasma faas (!) Albert Einsten 1879 1955 väitis juba (!) 1905 aastal ka energial (energia=võime teha tööd) on mass. Seetõttu kaldubki kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole seetõttu lineaarne, vaid deformeeritud. A
v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. 12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks? Neid, mille spektris esinevad tugevad emissioonijooned. 13.Mis on kvasarid? Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. 14.Kirjeldage kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade spektreid. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn. Sünkrotronkiirgust kui normaalsete tähtede soojusliku kiirguse spektrit. Kiirgus väikesest tuumapiirkonnast, tugevate magnetväljade olemasolu, tuumadest näha väljapurskeid. Kvasartide energia päritlolu:
enda ümber ja kutsub seda seiklust teaduseks." Hubble'i nimi anti ka NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ühistööna valminud kosmoseteleskoobile, mis pildistab kaugeid tähti, udukogusid ja galaktikaid. Hubble'i auks on tema järgi nimetatud ka üks 1955. aastal avastatud põhivöö asteroid ning üks 81-kilomeetrise läbimõõduga kraater Kuul. 1999. aastal arvas ameerika ajakiri Time Edwin Powell Hubble'i 20. sajandi 100 kõige suurema mõtleja hulka. Hubble'i seadus ehk punanihe ning Universumi paisumine Kui Hubble hakkas süstematiseerima galaktikaid, avastas ta, et galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini kihutavad need eemale. Hubble'i seadus 1929. aastal jõudis ta Hubble'i seaduse ehk punanihke seaduse sõnastamiseni. See kujutab endast empiirilist seadust, mille järgi galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant
Galaktikate klassifikatsioon Referaat füüsikas Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 GALAKTIKAD.......................................................................................................................................................3 ERINEVAD KLASSIFIKATSIOONISKEEMID...............................................................................................................3 HUBBLE'I KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................................4 ELLIPTILISED GALAKTIKAD...................................................................................................................................4 LÄÄTSJAD EHK S0 GALAKTIKAD.......................................................................
ühesugune. Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas. Millest ja kuidas tekivad tähed spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates? Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates tekivad kosmilise tolmu- ja gaasipilvest gravitatsiooni jõul. Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks? Neid, mille spektris esinevad tugevad emissioonijooned. Mis on kvasarid? Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Kuidas tekib sünkrotronkiirgus? Sünkrotronkiirgus tekib laetud osakeste pidurdumisel elektromagnetväljas. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane, galaktikad on koondunud parvedesse, milles suuremad sisaldavad üle 1000 galaktika. Selgitage mõistet " universumi kärgstrukuur". Universumi kärgstruktuuriks nimetatakse ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud ainega täidetud
Peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust, tähti ei olnud sel ajahetkel veel moodustunud. Sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima. Selle tulemusena hakkasid baronid kondenseeruma külma tumeda aine halodes. Need esialgsed struktuurid moodustasid hiljem galaktikad, mida me tänapäeval näeme. Tõendeid varaste galaktikate kohta leiti 2006. aastal, kui avastati, et galaktikal IOK-1 on harukordselt suur punanihe (6.96), mis vastab 750 miljonile aastale pärast suurt pauku, mis teeb sellest kaugeima ja kõige algelisema galaktika, mida me näinud oleme. Üksikasjalik protsess, kuidas varased galaktikad tekkisid, on astronoomias suur avatud küsimus. Teooriaid saab jagada kahte rühma: ülalt-alla ja alt- üles. Ülalt-alla-teooriates tekivad protogalaktikad aine pideva ja suuremahulise kokkukukkumise teel, mis kestab umbes sada miljonit aastat
TÄHED 1. Mis on täht, kust saab ta omale energiat. - Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). 2. Kirjelda Päikese kui tähe atmosfääri. ...
MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT - Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE - Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE'I SEADUS - on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus, Universumi suurema staabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ - on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. AASTA PARALLAKS - nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi keskmine raadius.
igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. · 19271933 preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. · 1929 Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende kaugusega (hiljem hakati seda nimetama Hubble'i seaduseks). Ta seletas seda leidu Doppleri efekti abil universumi paisumise tagajärjena. Seepeale loobus Einstein kosmoloogilisest konstandist. · 1948 George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust. Fred Hoyle töötas välja alternatiivse
Meie Galaktika on spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksunetähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc. Galaktikate kaugusi saab määrata tsefiidide, täheparvede või dünaamilisel meetodil. Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Hubble´i konstant = 75 km/(s*Mpc) Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki), vaid kihtidesse ja kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Galaktikate ruumjaotus -- seda nimetatakse Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks -- on korrapäraste tühikute süsteem. Nagu mesilaskärg. Universum (lad. 'kõiksus'), makrokosmos, maailmakõiksus. Universumi ehitust ja arengut
Astronoomia tähendab kreeka keeles täheteadust. Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast nomos ,,seadus". Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia andmestikku kogutakse peamiselt astronoomiaobservatooriumides elektromagnetkiirugst registreerides ning atmosfäärivälise astronoomia meetodeid rakendades. Astronoomia põhjapanev tähtsus avaldub selles, et temal rajanevad ajas ja ruumis orienteerumise põhimõtted, mida rakendatakse nii maapealses tegevuses kui ka liikumsiel Päikesesüsteemis ja koos Maaga maailmaruumis. Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises. Uurimisobjektid moodustavad üldjoontes hierarhilise jada, mi...
Einsteinil konstrueerida stabiilne ning seega igavesti eksiteeinud ja eksisteerima jääv muutumatu Universum. Fridman, aga pidas selle konstandi sissetoomist õigustamatuks ja nii ta saigi Einsteini jaoks esialgu ebameeldivad tulemused. Siis aga läks käiku Mount Wilsoni (USA) observatooriumis võimas, 2,5 meetrse läbimõõduga teleskoop. Sellega Edwin Hubble'i ja ta kaastöötajate poolt tehtud vaatlused näitasid, et kaugete galaktikate spektrites esineb spektrijoonte punanihe, mis on võrdeline kaugusega meist. See tulemus oli kooskõlas Fridmani teooriaga, mis viitas, et Universumi paisub ühtlaselt. Piltilikult võib sellist universumit võrrelda paisuva seebimulliga. Fridmani võrrandeist järeldus aga ka alghetke olemasolu, mil mateeria tihedus oli lõpmatu ning ruum ise oli lõpmatu kõver. Selle ebameeldivuse kõrvaldamiseks hakati välja mõtlema mitmesuguseid lisaeeldustel ja oletustel tuginevaid Universumi mudeleid. Oli aeg, kus paistis,
ühendite (TiO, CN, ZrO) molekulide jooned Tähti uurides avastati, et nende spektrijooned on võrreldes Maal tekkivate samade ainete spektritega nihkunud pikemalainelisemaks – tegu on Doppleri efektist tuleneva punanihkega. Teatavasti sõltub kiiratava laine lainepikkus laineallika liikumiskiirusest ja liikumissuunast vaatleja suhtes. Kui allikas läheneb, siis tajume laineid lühemalainelisena, kui kaugeneb, siis pikemalainelisena. Tähtede spektrite punanihe näitab, et kõik tähed justkui eemalduksid meist. Mida kaugemal vaatlejast täht asub, seda suurem on tema punanihe. Avastatud nähtus kinnitas paisuva Universumi teooriat. Teised tähed Tähe poolt kiiratavate spektrijoonte ja tähe liikumise põhjal on võimalik hinnata nii tähtede mõõtmeid (läbimõõtu) kui ka massi. Taoliste mõõtmiste põhjal võime öelda, et tähed on väga-väga erineva suurusega. Läbimõõdult suurimaid tähti nimetatakse (üli)hiidudeks
MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE’I SEADUS-on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR-Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ -on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisiga taevakehi. AASTA PARALLAKS-nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi kesmine raadius. TÄHTSAMAD KÜSIMUSED
modelleerib universumi paisumist üldrelatiivsusteooria väljavõrrandite abil. Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat. Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga kõrge ning kõikide objektide omavaheline kaugus väga väike. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: · galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine · Universumi mikrolainetausta spekter · tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures · keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik (prootium), deuteerium ja heeliumi isotoobid) Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, Universumi kollaps, Universumi lõpp. Kas see tuleb, sõltub mateeria tihedusest ja kosmoloogilisest konstandist. Kuum Universum.
Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastatikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. (lamda=lamda0(1+v/c), kus v-radiaalkiirus, taevakehade lähenemisel loetakse negatiivseks, c-valguse kiirus, lamda0-liikumatu valgusallika lainepikkus, lamda-liikuva valgusallika lainepikkus). Teiste sõnadega, vaatleja ja valgusallika eemaldumisel esineb spektrijoonte punanihe, lähenemisel aga sininihe. · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit, 1 aü = 1.495978707 x 1011m. · Parsek - (tähis pc) on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 AU katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius.
üldrelatiivsusteooria väljavõrrandite abil. Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat. Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga kõrge ning kõikide objektide omavaheline kaugus väga väike. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine Universumi mikrolainetausta spekter tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik (prootium), deuteerium ja heeliumi isotoobid) Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, Universumi kollaps, Universumi lõpp. Kas see tuleb, sõltub mateeria tihedusest ja kosmoloogilisest konstandist. 1
1 - saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutat...
koosnevat keskosa mõhna. 9. Selgitage mõistet ,,noored ja vanad tähed". "Noored" on suure heledusega peajada tähed, õigem oleks nim noori täheparvi parvedeks, kus noori tähti leidub. Kuna viimaste eluiga on lühike, ei saa ka parv vana olla. 13. Mis on kvasarid? Kvasarid on galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Varem peeti neid "ülitähtedeks". Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega. 16. Kirjeldage galaktikate ruumijaotus. Galaktikate ruumijaotus - galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad. 17. Selgitage mõistet ,,universumi kärgstruktuur". Universumi kärgstruktuuriks nimetatakse ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud
Alguses oli peegel kaetud hõbedaga, 1935. aastal asendati hõbedakiht alumiiniumikihiga, mis peegeldas 50 protsenti rohkem valgust. Alumiiniumiga katmisel kasutatud uut meetodit katsetati enne väiksema teleskoobi peal. Edwin Hubble tegi oma suured avastused Hookeri teleskoobiga tehtud vaatluste põhjal. Ta järeldas vaatlustulemuste põhjal, et Linnutee ei ole ainus galaktika universumis. Koos Milton L. Humasoniga avastas ta, et kosmiliste objektide punanihe on seda suurem, mida kaugemal nad meist asuvad. Selle asjaolu, mis annab tunnistust universumi paisumisest, sõnastas ta Hubble'i seadusena. Hooker oli suurim teleskoop kuni 1948. aastani, mil 150 km lõuna pool Palomari observatooriumis võeti kasutusele 5,1-meetrine Hale'i teleskoop. 1980. aastatel hakati üha rohkem tegelema süvakosmose vaatlustega, mille jaoks osutus Los Angelese valgusreostus liiga suureks. Aastal 1986 otsustas Carnegie Institution observatooriumi sulgeda
Niisugust pilti näeb kauge vaatleja ka musta augu enda moodustumisel, kui täheaine langeb gravitatsioonijõu mõjul tähe raskuskeskme poole. Vaatlejale näib, et tähe pind läheneb Schwarzschildi sfäärini lõpmatult kaua ja Schwarzschildi raadiuse kaugusel see pind justkui tardub. Sellepärast nimetataksegi musti auke mõnikord ,,külmunud tähtedeks" Tugevast gravitatsiooniväljast tingitud aja aeglustumine pole ainus põhjus, mis tekitab valguse punanihet. Punanihe tekib ka Doppleri efekti tõttu, sest kokkutõmbuva tähe pind eemaldub vaatlejast. Eemalduvast valgusallikast kiirguv valgus paistab teatavasti samuti tegelikult punasemana. Seega, Doppleri efekt ja aja aeglustumine tugevas gravitatsiooniväljas põhjustavad koos seda, et Schwarzschildi sfäärini kahanedes paistab täht järjest tumedam ja punasem, kuni ta muutub nähtamatuks. Tähe heledus läheneb nullile ja teda ei näe enam ühegi teleskoobiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
