Pirnipuu Eliisabet Ojar Juhendaja:Marju Pulk Räpina 2014 Harilik pirnipuu (Pyrus communis) pirnipuu (Pyrus), heitlehiste puittaimede perekond roosõieliste sugukonnast; umbes 20 liiki Lõuna- Euroopas, Aasias ja Loode-Aafrikas. Vilja puuna on pirnipuu vana kultuurtaim, kelle kasvuala ulatub kaugemale põhja poole kui looduslikel liikidel. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised, valged õied kännastena. Pirnipuu vili – kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam pirn – sisaldab 80–85% vett, 6–14% sahhariide, 0,1–0,6% happeid, ka mineraalaineid ja vita miine, paljude sortide viljalihas leidub kivisrakke. Kasvunõuded Pirnipuu on valgust armastav taim ja nõuab väga päikesepaistelist asukohta, kus õhk vabalt vahetub.Pirnipuu juurekava ei talu niiskuse üleküllust:
KUMKUATS Kumkuats ehk kääbusapelsin Kasvavad kobaratena igihaljastel asteldega põõsastel. Läbimõõt 2-3 cm Koorik on magus, keskosa hapukas Kasvupaigad: Hiina, Lõuna-Aafrika, Jaapan, Iraan, Euroopa (Kreeka) Eestisse imporditakse enamasti Kreekast Eksporditakse sügistalvel Parim kasvutemperatuur +25 Talub kuni -10 Eestis on kõige enam levinud siirupis konserveeritud kääbusapelsinid. Neid kasutatakse ka kätekreemides, moosides, marmelaadis ja kommides.
Rohtla kliimatingimused ei lase seal kasvada (suurematel) puudel. Väiksemaid põõsaid leidub vaid küngaste nõlvadel ja orgudes. Rohtlas kasvab ühel pinnaühikul suhteliselt vähe taimi, mitmeaastaste taimede puhmad ja puhmikud ei kata maapinda üleni. Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja auramise vähendamiseks. Selliste tingimustega on hästi kohastunud mitmesugused kõrrelised. Rohtlate kuivemates piirkondades leidub rohtlataimestikus palju asteldega liike. Siin ilmuvad juba välja ka poolkõrbetele iseloomulikud taimed. Paljudel neist on vee aurumist vähendavad kitsad kokkurulluvad lehed. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma
Viljad lõigata pärast õitsemist kogu taim on mürgine punased, juuli- august kaksiktiibvili, septembris pärast õitsemist tagasi lõigata igihaljas lehestik sinised must, läikiv asteldega oksad kollased happeline muld lõigata pärast õitsemist punased lõigata pärast õitsemist lõigata vara kevadel 2/3 tagasi õitseb kuni oktoobrini kasutatakse enamasti konteinerhaljastuses kevadel enne lehtimist tagasi lõigata igal kevadel tugevalt tagasi lõigata punakaslilla kahevärviline lilla/oranž viljad
ka Ü h en d Ame e ri 0 00 0 00 0 00 0 30 0 00 20 0 00 10 0 00 Kumkuats ehk kääbusapelsin Kasvavad kobaratena igihaljastel asteldega põõsastel. Läbimõõt 23 cm Koorik on magus, keskosa hapukas Kasvupaigad: Hiina, LõunaAafrika, Jaapan, Iraan, Euroopa (Kreeka) Eestisse imporditakse enamasti Kreekast Eksporditakse sügistalvel Parim kasvutemperatuur +25 Talub kuni 10 Eestis on kõige enam levinud siirupis konserveeritud kääbusapelsinid. Neid kasutatakse ka kätekreemides, moosides, Click to edit Master text styles marmelaadis ja kommides. Second level
silmas pidades kujundate endale keskkonna, millest saab teie hingelaadiga sobiv unikaalne oaas. Jääraga klapivad karuohakas ja okaspuud Jäärale istuvad taimedest kuslapuu, karuohakas, koeranaeris, tiigerliilia, pelargoon, humal, lemmalts ja sibul. Romantikat lisab vanade taluaedade lemmik tokkroos. Selle sarvilise päikesemärgi lõhnameelt paitab ka aromaatne ja rahustavalt mõjuv piparmünt. Kõikvõimalike põõsaste ja puhmaste seast sobivad Jäära sodiaagimärgi esindajale asteldega taimed. Ka puude hulgast eelistab Jäär okaspuid, iseäranis kuuski. Kes võiksid Jäära õuemurul patseerida? Tähed annavad mõista, et lambad ja oinad. Ent Jäära iseloomule sobib, kui öisel ajal kostaks mõne puu otsast öökulli huikamist. See aga ei tähenda, et tema aias peaksid valitsema sünged toonid. Vastupidi, Jäär armastab selgeid ja silmatorkavaid värve: punast ja valget. Pole ime, et tema element on tuli
Neid peetakse Aafrikas ja Aasias. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks. Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Pikad jalad kaitsevad keha üleliigse kuumenemise eest, sest need hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10kraadi madalam maapinna temperatuurist. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Neid kasutatakse kui toitu napib
Valisin selle referaadi teema, sest mulle tundus see huvitav ja südamelähedane. Ma olin varem kuulnud tsitruseliste tervislikkusest ja samuti on mulle nende viljad alati väga maitsenud. Ma ei suudaks ette kujutada jõule ilma mandariinideta ja teed ilma sidrunita ning ma usun, et ma pole ainus inimene, kes nii arvab. Seetõttu tunduski hea mõte teha sellel teemal referaat. 2 Tsitrus on igihaljaste, mõnikord ka asteldega varustatud lehtpuude ja -põõsaste perekond. Tsitruste lehed on jagunematud ja harilikult nahkjad, õied on valged või roosad. Viljaks on hesperiid, mis on marja ehitusega, mahlakas ning sisaldab rohkelt vitamiine, happeid, suhkruid ja glükosiide. Enamikel liikidel on vili söödav, kuid kahjuks mõnedel inimestel võivad nad põhjustada allergiat. Vilja värvus on tavaliselt oranz, kollane või kollakasroheline.
üsna suurtel pindadel ja katsetöö on näidanud, et viljade kvaliteet sõltub oluliselt sordi omadustest. Eriti oluline on iseäranis oranzide viljade suur karotinoidide sisaldus. Karotinoidid on inimesele vajalikud antioksüdandid, mida muust toidust oluliselt ei saa. Astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetestsaadud õli on ravivahendina tarvitatud iidsetest aegadest. Astelpaju (Hippopha÷ rhamnoides) on kuni 6 m kõrgune 2-7 cm pikkuste tugevate asteldega põõsas või puu, mille lihakad luuviljad on värvuselt kollased kuni oranzpunased. Põõsad on dekoratiivsed, kannavad rikkalikult väärtuslikke marju. Vana-Kreekas lisati hobuste söödale astelpaju võrseid hobused võtsid kiiresti kaalus juurde, nad muutusid lihaseliseks ja nende karv hakkas läikima. Sellest ka astelpaju ladinakeelne nimetus: Hippophae rhamnoides L. hobuseläigeldaja (lad hippos hobune, phaos läikima)
üritustel tarbiti. Söögilaual oli koht ka viljalihast eraldatud seemnetel, mis pärast kuivatamist peeneks jahvatati. Kokkuvõte Üldiselt võib öelda, et söögiks võib kasutada pea kõikde liikide taimi, ent eelkõige hinnatakse muidugi maitselt paremaid ja lihtsamalt söödavaid- mõne liigi viljad on kaetud väga tihedate ja väga kõvasti kinnitunud asteldega, nii et nende maitsva sisuni jõudmine ei tasu vaeva ära. 6 Kasutatud kirjandus 1) https://plants.usda.gov/core/profile?symbol=opfi 2) https://www.rareseeds.com/dragon-fruit-rare-collection-3-plants-ships-march-june-/ 3)https://cactiguide.com/cactus/?genus=Carnegiea 4) Poom,H. 2012 Kaktused. Kääbusdest hiiglasteni. Tallinn:Varrak 5) Nikonov,N. 1988 Kaktuste tähtkujus. Tallinn:Valgus
on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. 2) Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise põõsastikuga loodusvööndis. Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega. 3) Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad sealtsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd
Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel). Toidu suhtes on kaamel vähenõudlik. Vähetundlike limasnahkade ja vähetundliku keele tõttu võivad kaamelid süüa ka asteldega taimi. Kaamelipiim on suhteliselt rasvane, kuid väga mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm). Piimast tehakse kumõssi, võid ja juustu. (ENE 4.köide) 2008.a. 4. ja 15. aprillil sündisid Tallinna loomaias suisa kaks kaamelipoega kaks kaamelivarssa. http://www.loomaaed.ee/index.php?ide=45,166 Kaamelid on universaalsed loomad ning
Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul. PIRN Pirnipuu kuulub heitleheliste lehtpuude ja -põõsaste perekonda ning roosõieliste sugukonda. Maailmas leidub umbes 5000 pirnisorti, millest umbes 30 liiki kasvab Euraasias ja Loode-Aafrikas. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised. Lehed on peaaegu ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümardunud tipuga ja ümardunud alusega. Leheserv on terve või peensaagjas. Pealt on lehed läikivrohelised, alt heledamad ja kuivades muutuvad mustaks. Lumivalged õied paiknevad kännastena 6-9 kaupa kobaras. Õitseb mais ja on väga dekoratiivne. Pirnipuu viljaks on õunvili pirn, mis on 2,5-8 cm läbimõõduga. Harilikult kollakasroheline, harvemini kollane või isegi punane
Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel). Toidu suhtes on kaamel vähenõudlik. Vähetundlike limasnahkade ja vähetundliku keele tõttu võivad kaamelid süüa ka asteldega taimi. Kaamel on kuni 3 m pikkune, harilikult 2-2,1 m kõrged, suurimad kaaluvad üle 800 kg. Neil on üks või kaks varurasvu sisaldavat küüru. Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Magu on kaamelil kolmeosaline; vatsa seintes on põiekesed vee säilitamiseks. Ta võib kanda kuni 400 ja vahel isegi kuni 700 kg raskusi koormaid. Ratsakaamel läbib ööpäevas ligi 100 km (keskmise kiirusega 10-12 km/h) . (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm).
rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna. 6
nimetus ,,tähtvili,, ) Maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga karusmarja või kõdooniat. Viljad on täisküpsed, kui merevaiguvärviline sisu helendab läbi koore. Kasutatakse eeskätt värskelt. 2.5 KUMKUATS EHK KÄÄBUSAPELSIN Kääbusapelsin ehk kumkvaat pärineb Lõuna-Hiina ja Indohiina aladelt. Tänapäeval on viljelusalaks subtroopilised piirkonnad, kus ka apelsine kasvatatakse, peamiselt Hiina, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Iisrael. Kasvavad kobaratena väheste asteldega igihaljastel põõastel. Viljad meenutavad välimuselt ovaalseid apelsine, kuid on vaid väikese mandariini suurused (läbimõõduga 2-3 cm ), Need on üldse kõige väiksemad tsitrused ja kuuluvad ainsana koos koorega söödavate tsitruste hulka. Viljaliha on hapukasmagusa, tugevalt vürtsika apelsinimaitsega. Vili sisaldab rohkesti kaltsiumi ja märkimisväärsel hulgal C-vitamiini. Neid eksporditakse peamiselt sügistalvel
Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Pealt tumerohelised, värsked läikivad. Nahksed. Serv täkilissaagjad. Esinevad ka abilehed (neeru kujulised)! 15) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid. 16) Crataegus submollis karvane viirpuu Lehed munajas kolmnurksed. Alus sirge/ümardunud/nõrgalt südajas. Nõrgalt hõlmine/kahelisaagjas. Alt ja roots karvane. Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid). 19) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits Lehed ovaalsed/ümarad (7-11). Serv peensaagjas. Paljad. Lehed väiksemad kui metskibuvitsal. 20) Potentilla fruticosa põõsasmaran
on õuna maistega. Kuigi paks koor kaitseb vilja, kuivab viljaliha sellegi poolest väga kiiresti, seega tuleks söögiks tarvitada võimalikult ruttu. Süüakse kooritult, lisatakse ka puuviljasalatitele, või vaniljejäätisega. Limkuats Kääbussidrun ehk limkvaat on saadud eriti külmaõrna limeti ristamisel külmakindla kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Tänapäeval viljeldakse kõikjal troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Nad kasvavad kõrgetel rohkete asteldega põõsastel. Viljad on õhukese kollakas- rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C-vitamiini. Neid eksporditakse oktoobrist kuni aprillini peamiselt Iisraelist ja Lõuna-Aafrikast. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist. Säilivad lühiajaliselt +10 C temperatuuril 90 % relatiivse õhuniiskuse juures. Tükeldatud viljad on
nagu võilillel, maranal, murakal, kortslehel ) sorte ja hübriide. Tsitruselisi paljundatakse peamiselt pookimise teel, vahel ka pistikutega. Kodus võib igaüks proovida poest ostetud vilja seest leitud seemneid külvata, mis enamasti idanevad mõne nädala jooksul. Viljade maitsmiseks varuge kannatust, sest õitsemiseni võib kuluda hulk aastaid. Tsitrus on igihaljaste, harilikult asteldega lehtpuude ja põõsaste perekond ruudiliste sugukonnast; 1216 liiki Lõuna ja Kagu Aasias. Lehed on jagunematud ja nahkjad, valged või roosad õied asetsevad üksikult, paariti või ebasarikõisikuis. Oranzh, kollane või kollakasroheline mahlakas vili hesperiid (ehituselt mari) on enamikul liikidel söödav ja ravitoimeline, sisaldab rohkesti vitamiine, happeid, suhkrut ja glükosiide. Tähtsamaid liike apelsini, greibi, mandariini, pomerantsi ja sidrunipuud
vähenõudlik muld üksikpõõsastena, rühmiti, hekkide rajamiseks Kasutamine Physocarpus opolifolius ´Luteus´, Sordid taluvad hästi kärpimist, paljundatakse pistokstest ja põõsaste jagamise teel Märkused JAAPANI EBAKÜDOONIA Jaapan Päritolu 0,6-1 m Kõrgus laiuvate okstega madal põõsas Kasvukuju võrsed karvased, hiljem tumepruunid oksad asteldega. Okstel tihedalt näsad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, ümardunud või teritunud tipuga, hõredalt täkilise Lehed servaga, 3-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed suured, neerjad või südajad, püsivad sügiseni õied oranzpunased, kuni 5 cm läbimõõduga, 2-6 kaupa kimpudes Õied
juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna. Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt
nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad. Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna. Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt. Ühe haru
palju sorte. Rehderi poolt on 1907. a. Riia lähedalt leitud ja sellejärgselt eraldatud Baltimaades ja Skandinaavia lõunaosas kasvav luuderohu teisendina var. baltica Rehd. kõige külmakindlam teisend , lehed ja õied põhiliigist väiksemad; Sordid: 'Arborescens', 'Buttercup', 'Erecta', 'Shamrock', 22. Perekond kukerpuu ja harilik kukerpuu Perekond kukerpuu (Berberis L.) Nimi tuletatud kukerpuude viljade araabiakeelsest tähendusest. Tavaliselt kolmeharuliste asteldega varustatud heitlehised või igihaljad põõsad, harva madalad puud. Lehed koondunud kimpudena lühivõrsetele, vahelduvad, paljudel liikidel leheserv ogajalt saagjas. Õitsevad maist kuni juulini, õied kollased, üksikult, kimpjates, pöörisjates või kobarjates õisikutes. Viljaks 1-3 seemnega mari. Marjad enamusel liikidel nõrgalt mürgised, harilikul kukerpuul mitte. Seemned varustatud tugeva kestaga, piklikud
Paljuneb üsna hästi pistokstest. Liik on huvitav, kuid 19 haljastuses kasutamist piirab külmahellus. Euroopas kasutatakse vertikaalhaljastuses väga sageli ja on aretatud ka palju sorte. 22. Perekond kukerpuu ja harilik kukerpuu Perekond kukerpuu (Berberis L.) [bérberis] Nimi tuletatud kukerpuude viljade araabiakeelsest tähendusest. Tavaliselt kolmeharuliste asteldega varustatud heitlehised või igihaljad põõsad, harva madalad puud. Lehed koondunud kimpudena lühivõrsetele, vahelduvad, paljudel liikidel leheserv ogajalt saagjas. Õitsevad maist kuni juulini, õied kollased, üksikult, kimpjates, pöörisjates või kobarjates õisikutes. Viljaks 1-3 seemnega mari. Marjad enamusel liikidel nõrgalt mürgised, harilikul kukerpuul mitte. Seemned varustatud tugeva kestaga, piklikud. Puit vastupidav, tihe, raske (erikaaluga kuni 0,9 gr/cm³),
Vahemereline põõsastik ja mets Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses. Sellised euroopa riigid, kus levivad vahemerelised metsad on näiteks: Türgi, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Horvaatia ning Prantsusmaa. · Asend ja kliima Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega. Aasta sademete hulk on 500 kuni 1000 mm. Peamine osa sademetest langeb talve kuudel, mil mõju avaldavad parasvöötme õhumassid, suvekuud on kuivad, sest siis mõjutavad troopika õhumassid. Suvel on 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi. Selline kliima iseloomustab lähistroopika kliimavöödet. · Taimestik ja loomastik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga
Viirpuu Crataegus Kõrged põõsad või madalad puud. Heitlehised, igihaljad madalad kuni keskmise Tuhkpuu Cotoneaster kõrgusega põõsad või väikesed puud. Võrsed peened, ruljad. Madalad heitlehised põõsad, võrsed peened, Ebaküdoonia Chaenomeles enamasti lühikeste asteldega. Heitlehised, harva igihaljad, püstised või Vaarikas, murakas Rubus roomavad põõsad. Võrsetel sageli väikesed ogad. Suvehaljad, harvem igihaljad ogaliste võrsete ja okstega põõsad, harvem vääntaimed. Kibuvits Rosa Võrsetel sirged või alla poole kõverdunud
Õisikuvarre külge kinnitub kahvaturoheline piklik keeljas tiiba meenutav lehekekandeleht. Selle järgi ongi vanakreeka keele kaudu (kreeka keeles: ptilon, mis tähendab sulge või tiiba, tuletatud pärna teaduslik perekonnanimetus Tilia. Vili on pärnadel tavaliselt üheseemneline karvane(mõnikord ka paljas) pikiribiline pähklike. Harilik pirnipuu. Areaal:Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia. Suurus:20-30 m. Võra:laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega. Koor, võrsed:tüvekoor mustjaspruun. Noored võrsed läikivad, kollakaspruunid, pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad. Lehed:vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem. Leherood väga tihedalt. Kuivatamisel lehed mustuvad. Õied ja viljad:õitseb mais lehtede puhkemise ajal. Õied valged, 6-9 kaupa
Noores eas varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Mulla suhtes ei ole eriti nõudlik. Juurestik pinnalähedane. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud. Õied valged, rippuvates kobarates, hästi lõhnavad. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Harilik türnpuu Rhamnus catharticus Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Harilik paakspuu Frangula alnus Koor sile, mustjas, paljude heledate lõvedega. Lehed äraspidimunajad vahelduvad, lihtlehed, tumerohelised, läikivad. Õied valkjad, 36-kaupa lehtede kaenlas. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Mage sõstar Ribes alpinum Lehed 3(5)-hõlmised.
esineb meie veekogudes niivõrd palju, et ta võiks saada töönduslikuks kalaks. Soomes ja teistes Läänemeremaades püütakse ogalikku välja ja ümbertöötlemisel saadakse temast rasva tehniliseks otstarbeks ning jahu kariloomade ja lindude söödaks. Väikeste kalaliikide hulka tuleb paigutada ka mõned heeringlaste, lepamaimude ja viidikate esindajad, mudamaim,rünt,hink jt. Hink on saanud oma venekeelse nimetuse teravate astelde tõttu, mis asetsevad silmade juures; nende asteldega torkab kalake üsna valusasti. 14 Pilt 13. Hink (Cobitis taenia).( http://www.zasavica.org.yu/fotke/fauna/photos/04.jpg) Jutustades loomadest äratavad alati erilist tähelepanu suured isendid. Meid hämmastavad kalade suured mõõtmed ja me püüame nende elu kohta rohkem teada saada. Tõelisteks hiiglasteks kalade seas tuleb lugeda mõningaid kõhrkalu, hailisi. Atlandi
punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus 15-16 m k. puu, alusmetsas sageli põõsas. Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud.Õied valged, 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates, hästi lõhnavad. Luuvili kerajas, must, läikiv. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Paljundatakse seemnest, kännu- ja juurevõsust. Harilik türnpuu Rhamnus catharticus Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Vili must mari, 2-4 luuseemnega. Õitseb mais-juunis. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Paljuneb seemnest, juure- ja kännuvõsust. Harilik paakspuu Frangula alnus Kõrge rohkesti hargnev põõsas või 7-8 m puu. Koor sile, mustjas, paljude heledate lõvedega. Lehed äraspidimunajad vahelduvad, lihtlehed, tumerohelised, läikivad. Õied valkjad, 36-kaupa lehtede kaenlas.
perigoonilehtedega o Paljud umbrohud, nt: p Polygonum kirburohi, p. Rumex oblikas o Tähtis teravili: Fagopyrum esculentum tatar o Tuntud esindajad on: rabarber Rheum x hybridum Hapuoblikas Rumex acetosa Oblikhape on mürgine! Sug. kaktuselised Cactaceae o turdtaimed (sukulendid), enamasti asteldega Lehed: vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad (asteldeks ja karvakesteks muundunud) Õied: alumise sigimikuga (epigüünsed) Õiekate: arvukatest õiekattelehtedest, alusel kokku kasvanud ja moodustavad hüpantiumi Kroon: ei ole eristunud Tolmukad: palju Viljalehed: liitviljalehised (sünkarpsed), parietaalne platsentatsioon (sigimiku seinale) Vili: mari Kaktuselised on Uue Maailma sugukond, mis on
Külmakindel ja saastekindel liik. 51. Perekond pirnipuu (Pyrus) ja perekond õunapuu (Malus) Pyrus - Perekonda uuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega puud, harva põõsad. Perekonnas ca 30 liiki, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Ees-, Kesk- ja Ida-Aasiast ja LoodeAafrikast. Eestis looduslikult harvaesinev metspirnipuu (P. pyraster) on lähedane liik hariliku pirnipuuga, esinedes põhiliselt Lääne-Eestis. Metspirnipuu on kaitsealune liik. · Võrsed on tihti varustatud asteldega, lehed terveservalised kuni saagjad, lehed vahel ka hõlmised. · Abilehed varisevad varakult. · Õied valged, suured kahesugulised, viietised,kännastes. · Vili õunvili (pirn), sisaldab suhkruid, vett, happeid ja viljalihas palju kivisrakke. Tähtis viljapuu, aretatud üle 5000 kultuursordi. Malus - madalad, vahelduvate lihtlehtede-ga, mõnikord astlatega varustatud puud ja põõsad. Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes
Sademeid on seal 600 800 mm aastas, juuli keskmine temperatuur on 24 oC ning jaanuaris 0 oC. Mägedes avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. (23 lk 9) Enamus Itaaliast asub vahemerelise põõsastiku ja metsa vööndis, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Ülekaalus on igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, nt salvei, rosmariin, oleander. Siinsed kõrgekasvulised nahkjate lehtedega ja asteldega põõsad vahelduvad hõredate tammemetsadega. Loomadest leidub vähe ainuüksi sellele vööndile iseloomulikke loomaliike. Emamasti on vahemerelises loodusvööndis naaberkliimavöötmetes elutsevaid loomi (18 lk 52-54) Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. (26)
Kuid seejärel jäävad nad puhkeseisundisse seemnetena. (enamus kõrbetaimi) (2) Pika eluaeaga taimed võivad veerohkel perioodil produtseerida lehti, põua ajal lasevad lehed maha (paljud akaatsiad). (3) Taim võib produtseerida pika elueaga lehed, mis hingavad aeglaselt ja on tolerantsed pika veedefitsiidi suhtes, kuid nad ei suuda kiirelt fotosünteesida, kui vett on külluses (asteldega kõrbe põõsad) (4) C4 taimed võivad oma rakkudevahelises ruumis viia CO 2 kontsentratsiooni tunduvalt madalamale kui C3 tüüpi taimed. S.t nad on võimalisemad tunduvalt intensiivsemaks fotosünteesiks õhulõhede ühesuguse avatuse puhul ja palju väiksema veekaoga. Kuigi tundub, et C4 on efektiivsem kui C3, on neid tunduvalt vähem. Seda seepärast, et C4 vajabki kõrget kiirguse hulk. S.t väikesi laiuskraade. (Eesits C4 on merikapsas)
Kinnituvad varrele vahelduvalt. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Kasvukoha nõuded: Enamasti võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse suhtes: eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust. Valgusenõudlikud. Kohalikud liigid suhteliselt külmakindlad, sissetoodutest osa külmakartlikud. Kasutamine haljastuses:. Efektitaimena, osasid sorte saab kujundada bonsaideks. Asteldega liigid on head läbipääsmatu heki rajamiseks, taluvad hästi kärpimist. Mõnda liiki kasutatakse pirni- või õunapuu pookealusena Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/viirpuu2.htm http://pilt.delfi.ee/picture/6393927/ 3.5 Hortensia (Hydrangea) Konkreetne liik: suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 100-150 cm, laius 100-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kerajas põõsas.
Õied väikesed, sigimik alumine, õiekate lihtne ja viietine Õiekate endise maltsaliste sugukonna liikidel roheline, rohtne või kilejas, teistel valge-roosa-punakas ja kilejas või hüaliine. Õied koondunud õisikutesse Eestis looduslikult 6 perekonda Majanduslikult olulised Beta vulgaris – harilik peet Spinacea oleracea - spinat Palju kõrbetaimi Suaeda - soodahein Salsola - ogamalts Sugukond kaktuselised – Cactaceae Sukulendid, enamasti asteldega Lehed vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad Õied suured, eredavärvilised Õiekate lihtne, paljudest õiekattelehtedest, alusel hüpantiumiga kokku kasvanud Tolmukaid palju Viljalehti 3 kuni palju Vili – nahkjas või lihakas mari Areoolid – astlad paiknevad erilistel lühivõrsetel (erinevus teistest tüviksukulentides) Uue Maailma sugukond, kõrbetes ja poolkõrbetes 1500 liiki Mõned liigid Vahemerepiirkonda sisse toodud – viigikaktus (Opuntia) Palju ilutaimi, eriti tubaseid
pinnakihtideni põhjavee lähedale. · Mõnedel on hästi arenenud pindmine juurestik, mis võimaldab vähest niiskust mullast kiiresti ja kergesti kätte saada. 2. Euraasiat ümbritsevad mered ja lahed. PILET 7 1. Vahemereline põõsastik ja mets. Vahemeremaad. ASEND JA KLIIMA Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega. Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus, Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. TAIMESTIK Siinses elustikus esineb rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Paljud taimed taluvad hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud,
tähendabki 'astlaline'. Veelgi enam, paljudes laukapuu loodusliku leviku põhipiirkondades Kesk- ja Lõuna- Euroopas anti keskajal laukapuule sellised nimetused, mis ühendavad teda otseselt elu varjupoolega, näiteks surma ja allilmaga. Just astelde tõttu hakati kõnealust puud seostama nõidadega, kes väidetavalt kasutasid musta maagia riituste puhul selle puu eri osi. Kaugeleulatuvate vääruskumuste tõttu usuti mõnel pool koguni seda, et saatan ise torkivat laukapuu asteldega oma järgijaile märke. Loomulikult süvendasid sellised kuuldused tavainimeste paanilist hirmu laukapuude ees ja nende hävitamise parimaks vahendiks peeti põletamist. Hispaania inkvisiitorid leidsid, et kurja tuleb karistada kurjaga. Nõidade põletamiseks valmistatud tuleriit sisaldas tihti laukapuud. Nii sai korraga vabaneda lausa kahest ohust ning maksta kurjusele kätte tema oma relvadega. Leebemates oludes lasti tülikad laukapuud lihtsalt hävitada. Saksamaal Brandenburgis
vastupidavamaid ja vähemnõudlikke sorte. C-vitamiini on pirnides üldiselt vähem kui õuntes. Kvaliteedi põhinõuded on samad, mis õuntel. Küdoonia ehk aiva kasvab Lähis-Ida maades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Vili on õuna- või pirnikujuline, valdavalt kühmuline ja kõva viljalihaga. Suur hapete ja parkainesisaldus annab talle kibeda maitse. Kasutatakse mooside, marmelaadi, tarretiste, mahlade jm. valmistamisel. Seemneviljalised on veel ebaküdoonia (pooligihaljaste asteldega põõsas, vili väiksem küdooniast) ja pihlakas. Mõlemad sisaldavad rikkalikult happeid, parkaineid ja C- vitamiini, pihlakas ka karotiini. 6.2. Luuviljalised puuviljad Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks. Viimased sisaldavad rohkem suhkruid vastavalt 10 ja 12% ning vähem happeid vastavalt 1,3 ja 0,8%. Leidub veel lämmastikühendeid, mineraalaineid, kiudaineid, 15 mg C-vitamiini 100g kohta jt. Hapukirss liigitatakse põõsas- ja tüvikirssideks
mis on lõhivarelised või madalakasvulised (kõrgus > 0,5 m) rohkete harunevate või maadjate võsudega puittaimed. Vaatamata puhma varte lühiealisusele võib kogu taime vanus aga ulatuda kuni mitmesaja aastani. Liaanid on pikkade ja enamasti peente tugevate vartega vään- või ronitaimed, mis ülespoole kasvamiseks väänduvad varrega ümber teiste taimede ja tugede või kinnituvad neile köitraagude, iminappade, kinnitusmuhkude, ronijuurte, leherootsude, haakuvate ogade ja asteldega vm kinnitusvahenditega. Liaanid kasvavad peamiselt troopilistes vihmametsades (rohkem kui 2000 liiki), vähem parasvöötmes. Liaani varre pikkus ületab sageli kuni tuhandeid kordi varre läbimõõtu. Liaanide hulka kuuluvad maailma pikimad taimed, millede varre pikkus võib ulatuda kuni 200 m. Lisaks eelpoolnimetatuile võib puittaimedeks lugeda ka neile lähedasi poolpõõsaid e. puhmikpõõsaid, millel on vahepealne koht puit- ja rohttaimede vahel
(ladina k. Prunus americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel. Ploomipuu perekonda kuuluvad ka aprikoosipuu, laukapuu (looduskaitse II kategooria), loorberkirsipuu, mandlipuu, toomingas ja virsikupuu (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Teise käsitluse järgi on ploomipuu heitlehiste puude ja põõsaste alamperekond ploomipuu perekonnast. Euraasias ja Põhja-Ameerikas umbes 35 liiki. Alamperekonnas on kolm sektsiooni: pärisploomipuu, kirsiploomipuu ja aprikoosipuu. Võrsed asteldega või ilma, lehed jagunematud. Valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Ploomipuud kasvavad kõige paremini parasniiskel, lubjarikkal ja haritud pinnasel. Eelistavad päikesepaistelist ning tuulte eest varjatud kasvukohta. 1 aasta enne istutamist tuleks maale anda täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim aeg istutamiseks on kevad, kuid sobib ka sügis. Väetiseks sobib marjaväetis
2.5. Prunus Ploomipuu 2.5.1. Kirjeldus Ploomipuud kuuluvad roosõieliste (Rosaceae) sugukonda, toompuu perekonda (Prunus) ja ploomipuu alamperekonda. Ploomipuuliigid on jagatud kahte ossa: pärisploomipuud ja kirssploomipuud. Pärisploomipuud on Euroopa ja Aasia liigid, kirssploomipuud on levinud peamiselt Põhja-Ameerikas. Pärisploomipuud on heitlehised, enamasti juurevõsusid moodustavad lehtpuud ja -põõsad, võrsed on asteldega või ilma, lehed jagunematud, valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena, vili on üheseemneline luuvili. Kõige tuntumad liigid on Harilik ploomipuu (Prunus domestica) ja kreegipuu (Prunus insititia) (Mägi, Niiberg, 1999). Eestis on viljapuude arvukuselt ploomipuu õunapuu järel 2. kohal (Eesti Entsüklopeedia). Ploomipuude elutsükkel jaotatakse kolme perioodi: puu vegetatiivsete osade intensiivse
läbim. Looduslikult kasvab Euroopas ja Aasias. Eelistab niiskeid liikuva põhjaveega viljakaid kasvukohti. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kasvatatakse dekorat. eesmärkidel. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Paljundatakse seemnest, kännu- ja juurevõsust. Esineb mitmeid vorme: täidisõieline, roosade õitega jne. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, 3-6 cm pikad, 1,5-3 laiad, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Vili must mari, 2-4 luuseemnega. Õitseb mais-juunis. Levinud Euroopas, Aasias, Lääne-Siberis, Kaukaasias võsades ja alusmetsana. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Paljuneb seemnest, juure- ja kännuvõsust.
VARRETU OHAKAS - Nime Cirsium acaule tõlkimisel saame, et cirsium tuleb sõnast kirsos, mis tähendas veenihaigusi (antiikautorite järgi kasutati selle taime juuri veenihaiguste raviks). Acaule tähendab varretu. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: varretu ohakas on lubjalembene mitmeaastane liik, mis kasvab looaladel. Taimed on peaaegu varretud või 1-4 cm pikkuse varrega, lehed kodarikuna, sopilis- sulgjagused, kuni 5 mm pikkuste asteldega, korvõisikud on istuvalt juurmiste lehtede kodarikus, tavaliselt üksikult. Õied punased, õitseb juuni lõpust septembrini, viljad valmivad alates juulist ja seemniseid levitavad sipelgad. Kasutamine: ohakaid peetakse headeks meetaimedeks, sobib ka dekoratiivtaimena kiviktaimlasse ja kivistesse aedadesse. VARVASTARN Nime Carex ornithopoda tõlkimisel saame: carex tarn, kõrkjas; ornithopoda linnujalg, taime pähikute asetus meenutab kujult linnujalga. Sugukond
annaabi.ee 
