Päikesesüsteem referaat (0)

PÄRNJÕE PÕHIKOOL
Aivo Sumre
9.klass
Päikesesüsteem
Referaat
Juhendaja : Kristin Rand
Pärnjõe 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
PÄIKE 4
SISEPLANEEDID 5-8
VÄLISPLANEEDID 9-10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUS KIRJANDUS 12
SISSEJUHATUS
Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest . Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus , Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatplaneeti ja nendeks on Jupiter ja Saturn , koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikessüsteemi kõige kaugemad planeedi on Uraan ja Neptuun , arvatakse olevat tahkesiseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpijääde (nt. vesi, ammoniaak ja metaan) segust . Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased„. Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksemateleobjektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest.(2)
3
PÄIKE – SÜSTEEMI PEREMEES
Päike on meie süsteemi täht mis on Maal heledaim täht. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikeselt paiskuvad völja laetud osakeste vood , mis levivad üsna kaugele. Päikese pinna aktiivsus, laigud ja plahvatused põhjustavad Maal magnettorme, virmalisi ja raadiohäireid, nad avaldavad kindlasti mingit mõju ka elusloodusele. Maal os siiski mitu kaitsekilpi, mis Päikese mõju tunduvalt leevendavad. Päikeˇkiirgab maailmaruumi tohutul hulgal energiat, millest langeb planeetidele vaid umbes sajamiljondik, Maale sellest omakorda olemasolu eest! Kui Päike koosneks kivisöest ja saaks oma energia selle põlemisest , jätkuks tal energiat vaid 3000 aastaks. Astrofüüsikute hinnangute järgi on Päike aga ühtlaselt energiat kiirganus juba 5 miljardit aastat ja kiirgab veel vähemalt niisama kaua.(1, 114)
4
SISEPLANEEDID
MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS
MERKUUR
Merkuur on oma nime saanud vana rooma mütoloogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ta on Päikesele lähim planeet ja natukene suurem Kuust.
Merkuuri maastik on täis meteoriidi kraatreid ja olles üsna sarnane Kuu maastikuga . Erilisteks pinnavormideks on kaks kilomeetrit pikad astangud .
Päikese energiat langeb kuus korda rohkem pinnaühikule kui Maal. Öö-päevane temperatuuri kõikumine on suurim Päikesesüsteemis. Merkuuril puudub praktiliselt atmosfäär , seega puudub kaitse Päikese ultravioletkiirguse ja meteroriitide eest. (1, 115)
5
SISEPLANEEDID
MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS
VEENUS
Veenus on oma nime saanud vanarooma elu – ja armastusjumalanna järgi. Veenus on Päikesest kauguselt teine planeet.
Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas. Pind on kaetud meteroriidi kraatritega, pinnavormid on suhteliselt laugjad, ent esineb ka mägiseid alasid. Veenusel on üsna kõrge pinnatemperatuur kuni 480 kraadi on tingitud sellest, et tihe atmosfäär ei lase Päikeselt saadud soojust enam maailmaruumi. Veenuse atmisfäär koosneb valdavalt süsihappegaasist (97%) ja lämmastikust (3%), selles on mitu kihti väävlitolmu ja väävelhappetilkadest pilvi.
Päike paistab päeval häguselt kettakesena, pinna valgustatus on vaid üks kümnendik Maa omast.(1, 116)
6
SISEPLANEEDID
MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS
MAA
Maa on kolmas planeet Päikesesüsteemis Päikese poolt loetuna ning ainuke teada olev planeet kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maa. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat.
Maa ainus teadaolev looduslik satelliit on Kuu. . Maa ja teised objektid kosmoses mõjutavad vastastikku üksteist, eriti Päike ja Kuu. Kuu põhjustab ookeanides loodeid.
71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest , millel on osadena järved ja jõed . Ja ülejäänud 31% on mandrid ja saared.(2)
7
SISEPLANEEDID
MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS
MARSS
Marss on meile üks suur punakas täht ja tema nimi on tulnud vanakreeka sõjajumala Marsi järgi. Marsil on kaks kaaslast mis on paarikümne kilomeetrise läbimõõduga ebakorrapärased kivikamakad kannavad kreeka sõjajumala Arese hobuste Phobose ja Deimose nime.
Marsi kliima on Maaga võrreldes üsna karm, ent siiski leebem kõikide ülejäänud planeetide omast. Marsi ekvaatoril võib temperatuur tõusta plusskraadidesse.
Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (95%) ja lämmastikku (3%) ja atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnal 160 korda väiksem kui maal. (1, 117)
8
VÄLISPLANEEDID
JUPITER, SATURN, URAAN JA NEPTUUN
JUPITER
Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.
Jupiteril puudud tahke pin kui ka teistel hiidplaneetidel. Jupiteri atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%)
Jupiteri magnetväli on 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni.(2)
SATURN
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast.Saturn on oma nime saanud antud Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi.
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest. Saturni rõngad on tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. (2)
9
VÄLISPLANEEDID
JUPITER, SATURN, URAAN JA NEPTUUN
URAAN
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu.
Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuunile, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide Jupiteri ja Saturni koostisest.
Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.(2)
NEPTUUN
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Neptuun on oma nime saanud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.
Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas.
Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised.(2)
10
KOKKUVÕTE
Päikesesüsteem on tähelepanuväärselt korrapärane. Päikesesüsteemis on kaheksa planeeti mis kõik tiirlevad umber Päikese ühes ja samas suunas ja ühes ja samas tasandis. Päikese mass on umbes 700 korda suurem kui planeetide kogumass, mistõttu on Päike süsteemi peremees. Päikesesüsteem jää veel kindlalt miljarditeks aastatek.
11
KASUTATUD KIRJANDUS

Enn Pärter, Jaak Lõhmus, Füüsika 9.klass Tallinn 2000

http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
12