Nimetu (5)

Päikesesüsteem
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)?
Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi , sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, “tolmu”, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe.
2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem).
Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan, Neptuun ja Pluuto . Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto.
3. Millised on Maa-rühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused.
Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus , Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest . Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest.
4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused.
Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt väiksemad ja väiksema tihedusega. Põhiliselt gaasidest ( heelium , vesinik, kuid ammoniaak , metaan ). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus.
5. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas need paiknevad?
Planeedid (v.a. Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel , samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Pluuto orbiit on sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta palju väiksem.)
6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Võrreldes teistega on Pluuto väiksem. Pluutol on ebaharilik orbiit (piklik). Teistega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit. Pluuto kaldenurk Maa ja kõigi teiste planeetide orbiitdega tasandi suhtes on 17 kraadi.
7. Millestel planeetidel ei ole kaaslasi? Millistel on kõige rohkem?
Jupiter - vähemalt 63 kaaslast . Nendest 47 diameeter on väiksem kui 10km.
Saturn - täpne arv pole teada (palju). 2007. aastal identifitseeritud 60 kaaslast pluss 3 kinnitamata. Nendest 52 on pandud nimed. Paljud nendest on väga väikesed: 60-st 34 on väiksema kuni 10km diameetriga. 13 väiksema kui 50 km diameeter.
Uraan - teadaolevalt 27 kaaslast.
Neptuun - teadaolevalt 13 kaaslast.
Marss - 2 kaaslast.
Merkuur - pole kaaslasi.
Veenus - pole kaaslasi.
8. Merkuuri lühikirjeldus (atmosfäär, pinnavorm , temperatuur).
Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim; oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane. Ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Arvutused näitavad, et kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas . Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on " merede " sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud . Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär Merkuuril puudub (rõhk pinnal alla 10-15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval).
9. Veenuse välisilme, pinnaehitus , atmosfäär.
Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga, madalamad alad (" ookeanid ") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Veenusel on tuhandeid vulkaane , millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. Veenuse pruunikat värvi, tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast (rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega tardkivimite ( graniit , basalt) olemasolu. Magnetväli Veenusel puudub, ehkki suur keskmine tihedus (5250 kg/m3) viitab raud-nikkeltuuma olemasolule.
10. Marsi välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär.
Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Marss pöörleb samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad " mered " ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved ). Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" - tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Marsil on 2 kaaslast: 1) Phobos tiirleb umbes 6000km "kõrgusel" planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi.
2)Dcimos on 20 000km "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on pisut pikem Marsi ööpäevast.
11. Iseloomustada Jupiteri. Millest koosneb tema atmosfäär?
Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666 . a. Cassini. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik ( polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem - see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum.
12. Saturni välisilme, atmosfäär, pinnaehitus.
Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi "keskmiselt ümmargune", kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. Saturni ümbritseb heledate rõngaste süsteem.
13. Kirjeldada Uraani ja tema pöörlamist.
Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Atmosfääris on pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraani pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülesanne, selle väärtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi. Kaasaegne väärtus -- 17,2 tundi -- vastab magnetvälja muutlikkusele ning kirjeldab tahke tuuma pöörlemist. Pilvekiht pöörleb aeglasemalt (14-16 tundi).
14. Millest tekkisid planeedid?
Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid.