Planeedid kokkuvõte (2)

Maa ehitus- maakoore all asub tahke umbes 2900 km paksune kiht, mida nim mantliks. Mantel koosneb rauda ja magn
sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Salle all on 2200 km paksune vedela aine kiht,
mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast. Kõige all on tahke tuum.rauarikast tuuma peetakse ka maa suht
tugeva magnetvälja põhjustajaks.maa sisemus on aeglases liikumises. Tahke maakoor paindub ja praguneb selle
liikumise käigus; tekivad mäed ja sügavikud. Maa atmosfäär-lämmastik78%, hapnik21% varjutused- kuuvarjutus -
Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal
tiirul läbi Maa varju. Kui Kuu on täielikult Maa varjus , siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt
varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Päikesevarjutus-Kuu läheb Maa ja Päikese vahelt läbi iga
kord, kui ta teeb tiiru ümber Maa. Tema Maast eemale pööratud külg on Päikesest valgustatud ja Maa-poolne külg
on tume. Kui Kuu asub otse Päikese ja Maa vahel, siis ta tõkestab Päikese valguse ja heidab Maale varju.
On päikesevarjutus. Kui päikeseketas on Kuu poolt täiesti kaetud, siis on täielik päikesevarjutus. Kui Kuu katab
osaliselt Päikese, siis on osaline päikesevarjutus. Iga Kuu loomise ajal ei toimu varjutusi, sest tavaliselt ei ole Maa,
Kuu ja Päike täpselt ühes reas ning Kuu ei kata Päikese ketast . teleskoop - võimaldab:suurendada vaatenurka, koguda
valgust suuremalt pinnalt, täpselt määrata vaatesuunda maa suhtes. valides teleskoobile hästi väikese fookuskaugusega
okulaari , saame muuta nähtavaks kuitahes väikesed nurgad. Suurt teleskoopi ei saa käes hoida, ta on monteeritud liikumatule
alusele. Liikuva teleskoobi asendit liikumatu aluse suhtes saab aga väga täpselt mõõta ja see loob eelduse märksa täpsemate
tähekaartide koostamiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus, ja seda üsna mitmes mõttes. Pannes teleskoobi
taha ükskõik millise optikast tuntud mõõteriista saame määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrrelda neid maapealsete a
llikate kiirgusega. See omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. Kõik see
aitab meil mõista Universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Taevaskera - matemaatiline mudel maailmaruumist.
Horisondi tasand jaotab maailmaruumi 2 poolkeraks nähtavaks ja mittenähtavaks.maailma põhjapoolus-punkt mis jääb tähtede
ööpäevasel liikumisel liikumatuks.selle vastas lõunapoolusja neid ühendab maailmatelg seniit -takeral otse üleval olev punkt
selle vastas nadiir . Ekliptika-päikese aastane teekond tähtede suhtes. M poolusel asub maailma poolus seniidis tähed liiguvad
mööda ringjooni, mille tasandid on horisondi tasandiga parl .keskmistel laiuskraadidel on nii tõusvaid kui loojuvaid tähti.
päikesesüst üldisl.-Sü tsentriks on Päike. Psüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi , sadakond
perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu",kehtivad järgmised väited:

Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised.

Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.

Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.

Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas.

Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.

Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas.
Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes ) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti.
4 esimest planeeti moodustavad M rühma. 4 välimist hiidplaneetide rühma.Merkuur on Päikesele lähim
ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim; oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele.
Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva -- on neist
mõlemaist pikem. Et M orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine M taevas .
M pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on " merede " sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks
pinnavormiks M on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur
tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär M-il puudub (rõhk pinnal alla 10-15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane
pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval). veenusMõõtmetelt Maale väga sarnane,
kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub
tiirlemisele vastassuunas , on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti,
aastaaegade vaheldumine seega puudub. Pinnavormidelt on v üsna sarnane Maaga, madalamad alad (" ookeanid ") vahelduvad
kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks
peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.
V-l on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. V tahke, ülikuum (480°C)
pind asub pilvekihist 60 km allpool. Vatmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas
(96.5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru.
Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse
"maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Marss-mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata
Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist
kuni saja miljoni kilomeetrini. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4
protsenti. Hõre klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud
ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned " mered " -- tasase pinnaga
madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist ). Vedelat vett M-il pole, küll on aga avastatud
pinnavorme, mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub. Jupiter asub Päikesest
5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Et teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt,
määrab nende näiva liikumise põhiliselt Maa liikumine. J orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa
ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb J kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub
"geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem.
Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast .
Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi "keskmiselt ümmargune", kalle ekliptika
suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu.
Teleskoobis vaadelduna on S eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori
kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest
on S kõige lapikum.Suuri kaaslasi on S-il 10Uraan, tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise
poolest. temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on U-il üheksast kitsast rõngast koosnev
rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on 5. U telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi.
Seega ei pöörle U nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid sellega peaaegu
risti neptuun -Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani
omastKaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja NereisNeptuunil on ka kolm nõrka rõngastAsteroididSuuruselt
jäävad nad alla ka planeetide kaaslastele Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt
ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite Komeedid -Nad ilmuvad
enamikus ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab
"sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks See, mida taevas näeme, pole tegelikult
komeet , vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaasMeteoore võime näha pea igal öösel, kui on
vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on
tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse
siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb.
Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist.
Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest
on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit , peab ta kõigepealt Maale
jõudma ja siis üles leitama. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan ;päikesesüstm
kujunemine-Päikesesüsteemi hüpoteese on kaks põhilist klassi: 1) Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese
ainesest, 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast).  Nebulaar teooria
a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes
muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks.   b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid
gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve
(protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid.