TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA3411 Instrumentaalanalüüs POT Askorbiinhappe sisalduse määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel Õpperühm: LAAB32 Töö teostaja: Alesja Nehhozina Õppejõud: Töö teostatud: 13.10.2020 M. Kuhtinskaja 1 Töö eesmärk Askorbiinhappe (C-vitamiini) sisalduse määramine potentsimeetrilisel tiitrimisel. 2 Töö käik OSA 1 - Proovi ettevalmistus 1. Asetada 1 askorbiinhappe tabletti puhtasse ja kuiva 100 ml mõõtekolbi ja täida veega kriipsuni. Segada lahust ning oodata, kui tablett lahustub täielikult. OSA 2 – Titrandi (NaOH) kontsentratsiooni määramine 1. Leida NaOH kontsentratsiooni, tiitrides hüdroksiidi lahust tugeva happega. 2
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA3411 Instrumentaalanalüüs POT Askorbiinhappe sisalduse määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata askorbiinhappe sisaldust tablettis, kasutades potentsiomeetrilise tiitrimise meetodit. 2 Töö käik 1. Valmistada ette proov: lahustada 1 askorbiinhappe tablett 100mL vees. 2. pH-meetri kalibreerimine kasutades puhverlahuseid (pH 4 ja pH 7). Kontrollida saadud andmeid. 3. Määrata titrandi (NaOH) kontsentratsioon. Selleks tiitrida 25mL NaOH tugeva hape mõõtelahusega (0,0474 M HCl). Indikaator: metüülpunane.
C vitamiin! CVitamiin e. Askorbiinhape tõhus antioksüdant, mis seob ja hävitab organismile kahjulikke vabu radikaale, aidates niiviisi ennetada vähki, veresoonkonna haigusi ja katarakti ehk silma hallkaed. C-vitamiin soodustab toidus leiduva raua imendumist ning ergutab vere puna- ja valgeliblede uuenemist. Samuti on sel suur roll organismile äärmiselt olulise foolhappe viimisel bioloogiliselt aktiivsesse vormi. Askorbiinhappe heade mõjude hulka kuulub veel vere kolesteroolisisalduse tasakaalustamine, mis toimub halva ehk LDL-kolesterooli vähendamise ja hea ehk HDLkolesterooli koguse kasvatamise teel. C-vitamiin aitab ka tõhusalt ennetada südame ja ajuinfarkte ehk veresoonte ummistusi. Rohkesti C-vitamiini kulub organismi pidevaks uuenemiseks. Inimorganism toodab aastas kehakaalu võrra uusi rakke ning selleks vajalike sidekudede ja kollageeni teke nõuab pidevalt C- vitamiini
N vitamiin ü BT vitamiin Vitamiinid toidulisaainete registris E101 riboflaviin, vesilahustuv B2vitamiin. Annab toidule kollase värvuse. E160 karotinoidid, Avitamiini eelühendid (beetakarotiin, beetakarotinaal, norbiksiin, kapsatiin, kapsorubiin jne). Annavad toiduainele värvivarjundi kollasest kuni oranzini. E300 Cvitamiin ehk askorbiinhape. Peale C vitamiini on lisaainetena kasutusel ka askorbiinhappe naatriumsool (E301) ja kaltsiumsool (E302) ning askorbiinhappe estrid rasvhapetega (E304). Kõigi nende Cvitamiin esindajate funktsioon on antioksüdantsus, mis avaldub vaid vesikeskkonnas. E306 tokoferoolikontsentraat; E307 alfatokoferool, E308 sünteetiline gammatokoferool; E309 sünteetiline deltatokoferool kõik need on Evitamiini erinevad vormid. E375 niatsiin, nikotiinhape ja nikotiinamiid B3vitamiin. Allikad Urmas Kokasaar, Mihkel Zimer "Vitamiinid"
mahtu mõõtes ja arvutades tuha massi kaudu. Teiseks tuli läbi viia võrdluskatsed, mis tehti katseklaasides. Reaktsioonides võtta alguses katseklaasi mõni tilk otsitavat katiooni või aniooni sisaldavat lahust ja seejärel tõestusreaktiivi. Jälgida ning fikseerida lahuste värvuse muutused ja/või sademe teke ja selle värvus. 1.Fosfaatiooni tõestamine - 1 mL naatriumfosfaadi lahusele katseklaasis lisada 3 tilka konts. HCl, 5 tilka ammooniummolübdaadi lahust ja 4 tilka askorbiinhappe lahust. 𝐻3 𝑃𝑂4 + 12(𝑁𝐻4 )2 𝑀𝑜𝑂4 + 21𝐻 + → (𝑁𝐻4 )3 𝐻4 [P(Mo2 𝑂7 )6 ] + 21𝑁𝐻4 + + 10𝐻2 𝑂 Tekkis sinise värvusega ühend. 2.Kloriidiooni tõestamine- 1 mL naatriumkloriidi lahusele katseklaasis lisada 2 tilka hõbenitraadi lahust. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 → 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ Tekkis valge värvusega ühend. 3.Sulfaatiooni tõestamine – 1 mL naatriumsulfaadi lahusele katseklaasis lisada 4 tilka
Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Juhendaja: Kaie Martverk Tallinn 2013 C vitamiin Teooria · C-vitamiin on tähtsaim vees lahustuv vitamiin. · Looduses esineb kolmes vormis: L-askorbiinhape, dehüdroaskorbiinhape, askorbigeen. · Askorbiinhappe põhiline funktsioon organismis on seotud redokstoime ja valgu metabolismiga. · C-vitamiin aitab säilitada veresoonte elastsust, soodustab kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendab organismi kaitsevõimet väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu, tugevdab immuunsüsteemi. · C-vitamiini täielikul puudumisel tekib skorbuut või tänapäeval C-hüpovitaminoos.
mee kohta, s.o. saadud tiitrimise tulemuse (tiiter) korrutasin 10-ga. Katse andmed ja arvutused NaOH 0,1n kulus 2,19 ml 2,19 * 10 = 21,9 mg-ekv/ kg Järeldused Vabade hapete sisaldus võib mees olla kuni 50 milliekvivalenti 1000 grammi kohta; pagarimees kuni 80 milliekvivalenti 1000 grammi kohta. Katse õnnestus, sest minu tulemuseks oli 21,9 mg-ekv / kg. C-vitamiin Askorbiinhappe määramine Töö käik Peenestasin 4,07 g kollast paprikat uhmris kvartsliivaga hõõrumisel lisades vähehaaval 5%- list äädikhapet, et kaalutis oleks kogu aeg kaetud vedelikuga. Peenestatud segu viisin lehtri abil kvantitatiivselt 100 ml-sse mõõtkolbi, kasutades pesemiseks 5%-list CH3COOH ja täitsin kolvi sama lahusega kriipsuni. Sulgesin kolvi, loksutasin ja jätsin 10 minutiks seisma, aeg- ajalt loksutades. Seejärel filtreerisin lahuse.
rupskitoodete valmistamisel kaseinaadid väga kõrge valgusisaldusega kast, keeduvorstid jne vadakutooted nagu lõssipulber, erineva koostisega 2. Sidekoevalgud valkstabilisaatorid sooned kõõlused, kamar drinde kamarapulber 3. verevalgud täisveri veretooted, vereseerumid, plasmapulbrid jne 4. munavalgud munamelanz 5. taimsed valgud sojajahu sojakontsentraat, sojaisolaat nisuvalk B. süsivesikud - tärklised - suhkrud - karrageen Askorbiinhape, askorbaadid Askorbiinhapet ja askorbiinhappe sooli lisatakse sooldumisel kolmel eesmärgil: 1.nad kiirendavad värvuse teket tootes; 2.toimivad antioksüdandina; 3.vähendavad nitrosoamiinide teket lihasaadustes. Nitrit või/ja nitraate sisaldavas soolvees kasutatakse enamasti askorbiinhappe naatriumsoola. Lahustunud askorbiinhape reageerib kiiresti nitriti või nitraadiga, vabaneb mürgine gaasiline lämmastikoksiid. Seda reaktsiooni saab aeglustada, hoides lahust / soolvett
kus a katseks võetud 0,1%-lise tärkliselahuse hulk, ml b sülje lahjendus Tulemus: Minu katses oli viimane kollast värvi sisuga katseklaas neljas katseklaas. See oli katseklaas, kus tärklise hüdrolüüs oli läinud lõpuni kõige väiksema ensüümi hulga juures. Seega A38°/30`= 2 160 = 320 ml. Järeldus: Minu sülje amülaasi aktiivsus jäi napilt normi piiresse, nimelt on see täpselt normi ülemine piir. C - VITAMIIN ASKORBIINHAPPE MÄÄRAMINE Määramise käik Tahkete produktide analüüsimisel peenestatakse kindel kaalutis uhmris kvartsliivaga hõõrumisel või riivitakse plastmassriiviga, lisades vähehaaval 5%-list äädikhapet, et kaalutis oleks kogu aeg kaetud vedelikuga. Peenestatud segu viiakse lehtri abil kvantitatiivselt 100 ml-sse mõõtkolbi, kasutades pesemiseks 5%-list CH3COOH ja kolb täidetakse sama lahusega kriipsuni. Kolb suletakse, loksutatakse ja jäetakse 10 minutiks seisma, aeg-ajalt loksutades
Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte annuste puhul. Imendumine on küllastav protsess, st koguste suurenedes väheneb järsult verre jõudva vitamiin C kogus (imendumismehhanismide küllastumise ja lammutamise intensiivsuse tõttu). Suurte annuste manustamisega kasneb tavaliselt kõhulahtisus. Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, soole limaskesta rakkude oksüdatiivne stress, aspiriin, pratsetamool, söögisooda jne. Vere askorbiinhappe tase saavutab manustamisjärgselt maksimaalse taseme 2-3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse viiakse askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. Allikad: mustad sõstrad, kibuvits, paprika, lehtkapsas, mädarõigas jne. 2.2 Biofunktsioonid
ka ühe vääruskumuse kummutamine: igasugune varakevadine taimtoit ei pruugi sugugi ohtralt askorbiinhapet sisaldada. Et C-vitamiin imendub peamiselt aktiivtranspordiga, siis pole selle ühendi ülisuurte annuste manustamine mõttekas, sest lõviosa tarbitust jääb imendumata. Suurte annustega kaasneb tavaliselt ka kõhulahtisus, sest imendumata jäänud C-vitamiin seob suurel hulgal vett. 75 kg kaaluva inimese kehas on 2-5 g C-vitamiini. Konkreetne kogus sõltub mõningal määral ka askorbiinhappe tarbimisest. Rohkesti on kõnealust ühendit neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Miks tarbida ? 1. Naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti sidekoe valkude (kollageeni ja elastiini) normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; 2. Mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin,
v=S8lfyOAi-YA Väetamine • Maasikataimed kasvavad hästi kõrge orgaaniliseaine sisaldusega ja hea viljakusega mullas • Kilemultšiga maasikaistandikus antakse väetis peenrasse enne kilepanekut • Maasikas vajab toitaineid kõige rohkem õisikuvarte ilmumise ajal • Väetamine toimub mullaanalüüsi järgi • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Varasematel katsetes on täheldatud, et mineraalväetised suurendavad maasika askorbiinhappe-sisaldust kilemultšil kasvatades aga põhumultš vähendab • Lämmastiku tarve väike • Ilma multšita - pigem anda väetis kahes jaos (saagi kvaliteedi langus kevadel) Istanduse hooldamine 1 Umbrohutõrje ja võsundite eemaldamine: •Ilma kileta istandikus hoitakse reavahed umbrohu vabad kultiveerimisega, suve jooksul 3-4 korda. •Kultivaator koos ketaste või lõikuritega sobib ka võsundite lõikamiseks. Ridades hävitatakse umbrohud kõplamisega.
soovitatav ravi ajal rinnaga toitmin katkestada. Kõrvaltoimed: » sügelus, lööve, urtikaaria. » Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus - on täheldatud väga harva ja need taanduvad pärast ravi lõpetamist. » Väga harva on esinenud peavalu, unehäired » LISA: » Vähendab kapillaaride läbilaskvust, vältides endoteelirakkude basaalmembraani kahjustust mitmesuguste tegurite toimel (kapillaare kaitsev toime). » Antioksüdandina hoiab ravim ära askorbiinhappe ja adrenaliini oksüdatsiooni, pärssides lipiidide peroksüdatsiooni. » Lisaks veenide ja kapillaaride toonust tõstvale toimele, on ravimil ka membraane stabiliseeriv, antihemorraagiline ja antiflogistiline toime. » Troxevasin pärsib trombotsüütide agregatsiooni ja soodustab varikoossündroomi korral esinevate troofiliste häirete paranemist. 4. Askorutiin N50 Toimeaine: askorbiinhape(50mg), rutiin(50mg) Näidustus: Kasutatakse vitamiini vaeguse
Ta on vees lahustuv ja eritub organismist väljapoole. Saamine Taimsete produktidega seedekulglasse sattuv vitamiin C imendub peensoolest Na-sõltuva aktiivse transpordina ja passiivse difusioonina. Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte annuste puhul. Imendumine on küllastav protsess, st koguste suurenedes väheneb järsult verre jõudva vitamiin C kogus. Suurte annuste manustamisega kaasneb tavaliselt kõhulahtisus. Vere askorbiinhappe tase saavutab manustamisjärgselt maksimaalse taseme 2-3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse viiakse askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkude vahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. c-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes
juurde, nad muutusid lihaseliseks ja nende karv hakkas läikima. Sellest ka astelpaju ladinakeelne nimetus: Hippophae rhamnoides L. hobuseläigeldaja (lad hippos hobune, phaos läikima). Siberis kutsutakse astelpaju hellitavalt siberi ananassiks. Astelpaju sisaldab palju mitmesuguseid mikrotoitaineid, eriti palju aga organismi antioksüdantse süsteemi komponente. Astelpajumarjad on esimese viie toiduaine hulgas nii karoteeni- kui ka askorbiinhappe- (C-vitamiini) ja E-vitamiini sisalduse poolest. Erinevatel andmetel on astelpajumarjades karoteeni 3040 mg/100, askorbiinhapet 1002000 mg/100 g ja E-vitamiini 160 mg/100 g. Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal,
Samuti annavad need valgud kalgendudes küpsetistele püsiva vormi ning tihke kooriku. Seega, mida väiksem liimvalkude sisaldus, seda halvemad on jahu küpsetamisomadused. Sellisest nisujahust, mille kleepvalgu sisaldus jääb alla 25 % (alla selle jäävad jahutüübid - E, F, G), head ja kohevat saia ei saagi. Jahu kvaliteedi ja välimuse muutmiseks kasutatakse jahuparandajaid. Levinum jahuparandaja on askorbiinhape ehk C-vitamiin. Askorbiinhappe lisamine lühendab jahu jahvatamisjärgset laagerdusaega, muudab jahu kvaliteetsemaks, mõjutades soodsalt just kleepvalgu omadusi ning vähesel määral ka valgendab jahu. Tänu jahule lisatavale askorbiinhappele on taigen elastsem ja stabiilsem (kannatab pikemat seismisaega). Nisujahu toiteväärtuse parandamiseks lisatakse B1-vitamiini ja rauda. Seda selleks, et jahu toiteväärtus oleks peale jahvatamist nisutera tasemel. NISUJAHU KEEMILINE KOOSTIS TUHK, g 0,44
Albert Szent-Gyorgyi nimetas selle aine askorbiinhappeks ja sai 1937. aastal Nobeli preemia. Askorbiinhapet esineb kõigis looma- ja taimerakkudes enamasti vabas vormis ja ka valkudega seotult. Kadu köögiviljade säilitamisel ületalve võib olla kuni 70%. Stabiilsus, lagunemine Askorbiinhape hävineb kiiresti valguse ja õhuhapniku toimel. Happeline hüdroksüülrühm UV-neeldumine sõltub pH-st (mida madalam pH, seda väiksem lainepikkus). Askorbiinhappe oksüdeerumine dehüdroaskorbiinhappeks ja ka edasine lagunemine sõltub mitmetest asjaoludest: hapniku osarõhk, pH, temperatuur, raskemetalli ioonide juuresolek. Aminohapete juuresolekul võivad askorbiinhape, dehüdroaskorbiinhape ja nende laguproduktid muutuda edasi ja laskuda Maillard'i-tüüpi pruunistusreaktsioonidesse. Askorbiinhappe kadu toiduainete konserveerimisel, säilitamisel ja töötlemisel (20-80%). Paremini säilib happelises keskkonnas. Vitamiinid kui toidu koostisosad
Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E- 300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/. Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma kuuluvad näiteks tehismagusaine sahhariin, antioksüdant butüülhüdroksüanisool /E320/ jt. Kas toidu lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal
Raseduse ja rinnaga toitmise ajal suureneb vitamiinide vajadus. Lastel ja eakatel on vajadus vitamiin D järele suurem kui täiskasvanuil. Väikelapsed alates 4 nädalast peaks saama 10 g vitamiini D päevas ning seetõttu on vitamiini D lisatarbimine vajalik. 10 g vitamiin D3 lisatarbimine on soovitatav ka eakatele, kes ei ole üldiselt päikesevalguse käes. Stressirohke eluviis võib tõsta vajadust B-rühma vitamiinide järele. Vitamiinide, eriti aga askorbiinhappe defitsiidi vältimiseks soovitatakse tarbida palju taimset toitu (marjad- ja puuviljad, kapsas, brokkoli, kaalikas, paprika, tsitruselised, lehtsalat jne.). Vitamiinid 1. Soovitav päevane tarbimine, parimad allikad 2. Mõju organismis 3. Toimet parandavad 4. Defitsiidi tunnused 5. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad Vitamiin A (retinooolid) ja eelaste ( -karoteenid) 1. 800-1000 retinooli µ g-ekv. - maks, piim, või, munad, porgandid 2
lüsiini ja proliini aminohapete hüdrolüüsil ja on kollageenide biosünteesi protsessi oluline komponent. C-vitamiini leitakse peamiselt köögiviljades ja puuviljades, eriti magusates paprikates, tomatites, kartulites, lillkapsas, spinatis, hapukapsas, petersell, sidrunid, greibid, kiivid ja banaanid. Väiksemates kogustes esineb see piimas ja maksas. On ebastabiilne kõrge temperatuuriga: keetmise protsessis pool selle kogust on hävitatud. Askorbiinhappe puudulikkuse sümptomid - valu luu-koes, südame rütmihäired, haavade paranemise aeglustamine ja madal vererõhk. C-vitamiini minimaalne ööpäevane vajadus on 100 mg. Professionaalsed sportlased, suitsetajad ja haiged inimesed vajavad rohkem askorbiinseid aineid. Suurel annustel C-vitamiini tarbimine, mida reklaamis sageli nõuatakse, ei mõjuta organismi. 7 8 KOKKUVÕTE
· Õunad 48 Kartulimugulate keemiline koostis (sisaldus % tooraines) Koostisosa Varieeruvus Keskmine Kuivaine 13.1-36.8 22,4 Tärklis 8.0-29.4 17,5 Suhkrud 0.05-8.0 0.5 Toorkiud 0.17-8.0 0.71 Toorproteiin 0.69-4.63 2.0 Rasv 0.02-0.2 0.12 Tuhk 0.44-1.87 1.1 Askorbiinhape (mg 1-54 10-25 100g tooraines) Askorbiinhappe sisaldus (C-vitamiin) · Vees lahustuv, seega töötlemisel suured kaod. · Koorega kartuli keetmine - 18-24% · Kooritud kartuli keetmine - 35-50% · Friikartuli valmistamine kuni 75% · Küpsetamine, praadimine 24-40% · Kuigi kadu on suur, on mugulates säiliva C- vitamiini hulk märkimisväärne, 150g keedetud või küpsetatud kartulit katab 30% inimese päevasest C- vitamiini vajadusest. Teised vitamiinid mugulates (100g
·Xaa on enamasti Pro ja Yaa hüdroksüproliin Moodustab luudes maatriksi kuhu ladestuvad mineraalained Kõõluste põhikomponent Oluline naha struktuuri tagamisel Kollageen hoiab loomi koos Vitamiin C ehk askorbiinhappe peamine funktsioon on osalemine kollageeni proliini ja lüsiini jääkide hüdroksüleerimises. Defitsiidi korral areneb välja skorbuut Globulaarsed valgud: ruumilise struktuuri ja funktsiooni mitmekesisus Valkude ruumilise struktuuri määramine 1. Röntgenkristallograafia 2. Tuumamagnetresonants spektroskoopia ehk NMR 1. 2. Vajalikud valgu kristallid NMR töötab valgu lahusega
Mõlemad perekonnad on küllalt sarnased perekonnaga Pseudomonas. · Aädika tootmisel kasutatakse Acetobacteri ja Gluconobacteri tüvesid. Protsessis on v. oluline aereerimine. Toorainena võib kasutada veini, aga ka puhtaid etanoolilahuseid. · Äädikat saab ka keemiliselt toota, kuid mikrobioloogilisel tootmisel, eriti veini baasil, moodustub aromaatne produkt (estrid jne). · Acetobacter'it kasutatakse ka askorbiinhappe (vitamiin C) tootmisel. Oksüdeerib sorbitooli sorboosiks. See on tootmisel tooraineks. · Äadikhapebakterid on ka tuntud õllesaastajad koos perekondadega Lactobacillus, Pediococcus, Zymomonas, enterobakterite ja metsikute pärmidega. · Acetobacter ja Gluconobacter kuuluvad ka teeseene koosseisu. · See on sümbioos pärmide (Candida mycoderma), piimhapebakterite ja äädikhapebakterite vahel.
2. MILLINE ON LISAAINETE EHK E-AINETE PÄRITOLU Lisaaineid võib nende päritolu järgi jaotada kolme gruppi: 1. ained, mis on ära lõigatud ehk eraldatud loodusest. Nendeks aineteks on näiteks agar-agar ning karragenaan merevetikatest, pektiin puuviljadest jne; 2. ained, mis eksisteerivad toidus looduslikult, kuid on saadud sünteesi teel, näiteks antioksüdant askorbiinhape, mida leidub looduses (sidrun, must sõstar, astelpaju on tuntumad askorbiinhappe ehk C-vitamiini allikad) või säilitusained sorbiinhape ja bensoehape, mida leidub pihlakates, jõhvikates jm; 3. ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millele ei leidu looduses teist samasugust, näiteks antioksüdandid butüülhüdroksüanisool, butüülhüdroksütolueen või asotoiduvärvid; 3. MIKS ON E-AINED MEILE KAHJULIKUD? 3.1. Kõrvalmõjud Iga e-ainega mida lisatakse toidule võivad kaasneda ka kõrvalmõjud, kuid on ka selliseid
B6 püridoksiin porgand, leib, kaunviljad, maks, munarebu B10, B11 foolhape, folatsiin rohelised taimeosad, oad, astelpaju, pärm C askorbiinhape kibuvitsa marjad, mustad sõstrad, paprika, kartul U Smetüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat P bioflavonoidid puu ja juurviljad C vitamiini (L askorbiinhappe) keemiline struktuur 13 B1 vitamiini (tiamiini) keemiline struktuur Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 1. Vitamiinid on mikrotoitained, s.t me vajame neid suhteliselt väikestes kogustes. 2. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid. 3. Üks vitamiin ei asenda teisi vitamiine. 4
Vars on ülaosast harunenud, lehed noolja alusega, veidi lihakad, sirgeservalised, hapu maitsega.Õisik on pikk pööris, viljumise ajal enamasti punakas. Õitseb juunist augustini. Kasvab kõikjal metsikuna niitudel, teeservadel, kraavikallastel, jõe- ja järvekallastel. Kultuurtaimena kasvatatakse euroopa aladel, vähem eesti aedades. Oma meeldiva hapu maitse ja askorbiinhappe sisalduse tõttu eelistatakse teda kasutada toorena, värskena. Samas võib teda konserveerida, soolata, kuivatada ja isegi suhkruhoidisena valmistada. Hapuoblikas toiduks Teda on võimalik kasutada kui maitsetaime, kuid rohkemal hulgal kasutatakse suppides, salatites, pirukatäidistes. Suurema koguse kasutamisel tuleks neid balaneerida (lasta kuumas vees kiiresti keema tõusta), et eemaldada liigset oblikhapet
vitamiini nahasisest kontsentratsiooni. C-vitamiin stimuleerib fibroblaste rohkem tootma nahka tugevdavaid kollageenkiude, mis omakorda aitab pinguldada ja parandada venitusarme. Paraku efektiivse C-vit. preparaadi formuleerimine on keeruline ja kallis protsess. Paljud tooted turul on valmistatud odavalt, olles ebaefektiivsed ja vähe imenduvad. Probleem seisneb selles, et C-vitamiin puhtas L-askorbiinhappe vormis on väga ebastabiilne ja kokkupuutel hapnikuga laguneb. Arvestatava toime tagamiseks peab L- askorbiinhape olema tootes piisavas kontsentratsioonis ja stabiilsel kujul. Samuti peab toote pH olema kergelt happeline, et oleks tagatud parem imendumine. C-vitamiini võib kombineerida teiste paiksete toodetega. · AHA-happed ehk puuviljahapped AHA-d on kergelt kooriva ja nahka ühtlustava toimega. Sageli kombineeritakse AHA- sid tretinoiiniga.
·Proov (sample) on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil 43. Analüüt ja maatriks. ·Analüüt (analyte) on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime ·Maatriks (matrix) on proovi see osa, mis ei ole analüüt Proov = Maatriks + analüüt ·Analüüt võib olla: ·Element (Mulla fosforisisalduse määramine, joogivee kaaliumisisalduse määramine, terase koobaltisalduse määramine). ·Ioon (Juurvilja nitraadisisalduse määramine) ·Molekul (Puuviljades askorbiinhappe (C vitamiini) määramine, bensiinis benseeni määramine ·Ainete kogum (leiva kiudainesisalduse määramine, pinnase õlireostuse määramine)
mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte annuste puhul. Imendumine on küllastav protsess, st koguste suurenedes väheneb järsult verre jõudva vitamiin C kogus (imendumismehhanismide küllastumise ja lammutamise intensiivsuse tõttu). Suurte annuste manustamisega kasneb tavaliselt kõhulahtisus. Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, soole limaskesta rakkude oksüdatiivne stress, aspiriin, paratsetamool, söögisooda jne. Vere askorbiinhappe tase saavutab manustamisjärgselt maksimaalse taseme 2-3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse viiakse askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. Allikad: mustad sõstrad, kibuvits, paprika, lehtkapsas, mädarõigas jne. Biofunktsioonid
muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E-300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/. Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma kuuluvad näiteks tehismagusaine sahhariin, antioksüdant butüülhüdroksüanisool /E320/ jt. Kas toidu lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal
lahustuvus vees. Soolhappes moodustub aniliini sool (aniliiniumkloriid), mis lahustub vees hästi. 14. Antioksüdantide ülesanne on võtta endale õhuhapniku rünnak ning sel viisil hoida toiduainet või muud materjali oksüdeerumise eest (toiduainet rääsumise eest). Seega on nad eelkõige redutseerijad. Võiks eristada 1) väävliühendeid E220E228, mis lihtsalt oksüdeeruvad kõrgema oksüdatsiooniastmega väävli ühenditeks; 2) kergesti oksüdeeruvaid askorbiinhappe (C-vitamiini) derivaate E300E304, E315, E316; 3) küllastumata ühendeid, mis seovad hapniku oma kaksiksidemete abil E306E309; 4) fenoolseid ühendeid, mis püüavad radikaale oma aromaatse tuumaga E320, E321, E310E312. 15. Koniin ei ole aromaatne ühend, vaid on tsükliline alküülamiin ja seepärast tugev alus. CH2 CH2 CH3 CH2 CH2 CH3 a) + HCl
naatriumtiosulfaadiga: MnO4-, Cr2O72-, CrO42-, Cl2, Br2 jt. Hapete määramine- jodiid-jodaati sisaldavat lahust lisatakse liiaga, reaktsioonis vabaneb H+ le ekvivalentne hulk I2, mis tiitritakse tiosulfaadi lahusega 1) desinfitseerivates vahendites joodi määramiseks; 2) aldehüüdide konsentratsiooni määramiseks; 3) palavikku alandavad (valuvaigistavad) vahendid; 4) antibiootikumid; 5) askorbiinhappe määramiseks; 6) asendusreaktsioon: tugeva oksüdeerija asendamine. 7) Spetsiifiline. Jodomeetrilist reagenti kasutatakse niiskuse määramisel: Carl-Fischeri reagent (I2 + S2O) püridiinis lahjendatuna veevabas metanoolis (akvameetria). Saab määrata niiskust või vett. 58. Veavõimalusi jodomeetrias. · Joodi lahusega tiitrimisel peab lahus olema neutraalne või happeline, pH<7,6. Leeiselises keskkonnas kulub joodi kõrvalrekstsioonide tõttu rohkem.
Seega võib tundlikkust NaCl suhtes pidada väga individuaalseks. Raud (Fe) on hemoglobiini koostises olevas heemis. Hemoglobiin aga on teatavasti peamine vere hapniku transportija. Rauavajadus 1 mg on iseenesest väike kogus, kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama meestel 10 mg ja sünnitamiseas naistel 18 mg rauda ööpäevas. Raud imendub ainult ioonidena. Raua taandatud vorm imendub paremini, mistõttu taandajate, näiteks askorbiinhappe juuresolek parandab raua omastamist. Toidus on raud kahel kujul: heemi raud, mida leidub hemoglobiini ja müoglobiini sisaldavates toiduainetes (liha, maks, veretoidud) ja mitte-heemi raud, mis pärineb aed- ja teraviljadest. Mitte-heemi raud imendub halvasti. Imendumist takistab kiudaines sisalduv fütolüsiinhape. Seetõttu omastatakse kõrgema sordi nisujahutoodetest rauda paremini kui täisteratoodetest. Raua imendumist takistab ka tees leiduv tanniin. Kuna mehed omastavad rauda
enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada •Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 46. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime, maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt , seega Proov = Maatriks + analüüt. Analüüt võib olla: Element nt:Mulla fosforisisalduse määramine); Ioon (Juurvilja nitraadisisalduse määramine); Molekul (Puuviljades askorbiinhappe (C vitamiini) määramine); Ainete kogum (leiva kiudainesisalduse määramine) 47. Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus võib minna välja milliliitrite kujuni.
Lähi-infrapunase kiirguse 800...2500 nm spektrialas 17 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Spektrofotomeetrite skeeme: Rakendusi o Fosfaatioonide (PO43-) kontsentratsiooni määramine Proovile lisatakse ammooniummolübdaadi (NH4)6Mo7O24 × 4H2O kaaliumantimontartraadi K(SbO)C4H6O6 askorbiinhappe lahus PO43- H3[P(Mo3O13)4] + askorbiinhape molübdeensinine Mõõdetakse lainepikkusel 880 nm, standardlahused valmistatakse KH2PO4 lahusest. Võimalikud segavad mõjud Happelises keskkonnas võivad lahustunud fosfororgaanilised ühendid ja kolloidselt seotud fosfaadid laguneda lahustunud fosfaatideks põhjustades tulemuse ülehindamist. o Üldfosfori määramine Lisatakse K2S2O8 happeline lahus, keedetakse
osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 69. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime, maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt , seega Proov = Maatriks + analüüt. Analüüt võib olla: Element nt:Mulla fosforisisalduse määramine); Ioon (Juurvilja nitraadisisalduse määramine); Molekul (Puuviljades askorbiinhappe (C vitamiini) määramine). 70. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus võib minna välja milliliitrite kujuni.
Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte annuste puhul. Imendumine on küllastav protsess, st koguste suurenedes väheneb järsult verre jõudva vitamiin C kogus (imendumismehhanismide küllastumise ja lammutamise intensiivsuse tõttu). Suurte annuste manustamisega kasneb tavaliselt kõhulahtisus. Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, soole limaskesta rakkude oksüdatiivne stress, aspiriin, paratsetamool, söögisooda jne. Vere askorbiinhappe tase saavutab manustamisjärgselt maksimaalse taseme 2-3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse viiakse askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks.
Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E- 300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/. Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma kuuluvad näiteks tehismagusaine sahhariin, antioksüdant butüülhüdroksüanisool /E320/ jt. Enamik lisaaineid aitab kas paremini säilitada toiduaine toiteväärtust ja maitset, surub alla ohtlike mikroobide arengu või parandab konsistentsi maitset või aroomi. On ka selliseid, mida lisatakse, et toidukaup tunduks tarbijale külgetõmbavam. Lisaainete
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask
kalgendudes küpsetistele püsiva vormi ning tihke kooriku. Seega, mida väiksem liimvalkude sisaldus, seda halvemad on jahu küpsetamisomadused. Sellisest nisujahust, mille kleepvalgu sisaldus jääb alla 25 % (alla selle jäävad jahutüübid - E, F, G), head ja kohevat saia ei saagi. Jahu kvaliteedi ja välimuse muutmiseks kasutatakse jahuparandajaid. Levinum jahuparandaja on askorbiinhape ehk C-vitamiin. Askorbiinhappe lisamine lühendab jahu jahvatamisjärgset laagerdusaega, muudab jahu kvaliteetsemaks, mõjutades soodsalt just kleepvalgu omadusi ning vähesel määral ka valgendab jahu. Tänu jahule lisatavale askorbiinhappele on taigen elastsem ja stabiilsem (kannatab pikemat seismisaega). Nisujahu toiteväärtuse parandamiseks lisatakse B1- vitamiini ja rauda. Seda selleks, et jahu toiteväärtus oleks peale jahvatamist nisutera tasemel
Niatsiini (B3) on toidus 22 vabana vähe, enamus on NAD ja NADH koosseisus, need aga hüdrolüüsuvad seedekulglas ja vabanev niatsiin imendub peensoolest põhiliselt difusiooni teel, kuid ka aktiivse transpordiga. Vitamiin B6 (püridoksiin) imendub peensoolest difusiooni teel. Askorbiinhape (vitamiin C) hakkab imenduma juba suus ja maos, kuid põhiline imendumine toimub iileumis passiivse difusiooniga, kusjuures imendumine sõltub askorbiinhappe hulgast (kõrgema kontsentratsiooni korral on imendumisprotsent väiksem). Kobalamiinide (B12) imendumine vajab vereloome sisemist faktorit e. Castle'i faktorit. Vereloome väline faktor vabaneb lihavalkudest maohappe mõjul ning see peab liituma sisemise vereloomefaktoriga ja kitsas peensoole osas on vastav retseptor, mis seob kompleksi. See on vajalik vitamiin B12 imendumiseks enterotsüüti, kus kompleks laguneb ja vitamiin B12 läheb vereringesse
· Nitroosamiine leidub paljudes toitudes, aga ka ravimites, kosmeetikatarvetes, tubakas, tees jne. Võivad põhjustada kasvaja teket katseloomade maksas, neerudes, kusepõies, maos, peensooles, pankreases ja hingamisteedes. Kuna neid toidule valmistamise käigus ei lisata, ei ole nende lubatud sisaldusel ka piiranguid. · Kantserogeneesi võib põhjustada ka nitritioon ise. · Nitroosamiinide teket on võimalik pidurdada askorbiinhappe, tsüsteiini, gallushappe, naatriumsulfiti jt. taandajate lisamisega · Nitraatide ja nitritite ADI väärtused on vastavalt 3,64 ja 0,135 mg/kg. · Kogu ööpäevasest nitraatide tarbimisest (10-150 mg inimese kohta) annavad lehttaimed 99%. · Lihale konserveerimisel iseloomuliku maitse ja värvi andmiseks, samuti rääsumise ja botulismi bakteri Clostridium botulinum'i spooride arengu vältimiseks lisatav nitraat annab <0,1 mg ööpäevas
põhjustades kasvaja teket sellistes organites nagu maks, neerud, kusepõis, magu, peensool, pankreas ja hingamisteed. Nitroosamiinid konverteeritakse in vivo ebastabiilseteks hüdroksüalküül-ühenditeks, mis seejärel moodustavad DNA suhtes väga reaktiivse alküleeriva alküülkarbooniumiooni. Kuna nitroosamiine endid toidule valmistamise käigus ei lisata, ei ole nende lubatud sisaldusel ka piiranguid. · Nitroosamiinide teket on võimalik inhibeerida askorbiinhappe, tsüsteiini, gallushappe, tanniinide, naatriumsulfiti jt. taandajate lisamisega · Kantserogeneesi võib põhjustada ka nitritioon ise. 35. Toidu lisaainete toksilisus. Sahhariin, aspartaam, tartrasiin. Toksikoloogilised probleemid on seotud ka toidule tema erinevate omaduste parandamiseks lisatavate ainetega. Mitmeid, nagu keedusool ja mitmesugused vürtsid, on lisatud aastasadu. Lisaks
annaabi.ee 
