Laboratoorne töö 10: Tuha analüüs (0)
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut
Keemia osakond
YKI0022 Laboritöö võtted
Laboratoorne
töö nr. 10
Töö pealkiri: Tuha analüüs
Õpperühm:
LAAB
Töö teostaja: Lisette Marleen
Mikk
185655LAAB
Õppejõud: Kaie
Laane
Töö teostatud:
07.11.2018
Protokoll
esitatud:
28.11.2018
Protokoll
arvestatud:
Laboratoorne töö X
Tuha analüüs
Töö ülesandeks ja eesmärgiks oli kindlaks teha fosfaat-, kloriid-, sulfaat- , raud(III)- ja
kaltsiumiioonide sisaldumine tuhas, lisaks võrrelda keemiliste ühendite lahustumist vees ja
happes.
Töö käigus tuli esimesena läbi viia tuha eeltöötlus. Kahte keeduklaasi tuli võtta
mõlemasse üks spaatlitäis tuhka. Ühte keeduklaasi lisada 50 mL destilleeritud vett ja teise 50
mL 10% HCl lahust. Mõlemaid lahuseid segada klaaspulgaga. Vees tuhk sadenes, HCl
lahuses toimus tugev oksüdeerumine ja gaasi eraldumine. Eralduva gaasi saaks tõestada selle
mahtu mõõtes ja arvutades tuha massi kaudu.
Teiseks tuli läbi viia võrdluskatsed, mis tehti katseklaasides. Reaktsioonides võtta
alguses katseklaasi mõni tilk otsitavat katiooni või aniooni sisaldavat lahust ja seejärel
tõestusreaktiivi. Jälgida ning fikseerida lahuste värvuse muutused ja/või sademe teke ja selle
värvus.
1.Fosfaatiooni tõestamine - 1 mL naatriumfosfaadi lahusele katseklaasis lisada 3 tilka konts.
HCl, 5 tilka ammooniummolübdaadi lahust ja 4 tilka askorbiinhappe lahust.
𝐻3𝑃𝑂4 + 12(𝑁𝐻4)2𝑀𝑜𝑂4 + 21𝐻
+ → (𝑁𝐻
4)3𝐻4[P(Mo2𝑂7)6] + 21𝑁𝐻4
+ + 10𝐻
2𝑂
Tekkis sinise värvusega ühend.
2.Kloriidiooni tõestamine- 1 mL naatriumkloriidi lahusele katseklaasis lisada 2 tilka
hõbenitraadi lahust.
𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 → 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓
Tekkis valge värvusega ühend.
3.Sulfaatiooni tõestamine – 1 mL naatriumsulfaadi lahusele katseklaasis lisada 4 tilka
baariumkloriidi lahust.
𝑁𝑎2𝑆𝑂4 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 → 2𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝑆𝑂4 ↓
Tekkis valge värvusega ühend.
4.Raud(III)iooni tõestamine- 1 mL raud(III) kloriidi lahusele lisada 2 tilka
ammooniumtiotsüanaadi lahust.
𝐹𝑒𝐶𝑙3 + 6𝑁𝐻4𝑆𝐶𝑁 → (𝑁𝐻4)3[𝐹𝑒(𝑆𝐶𝑁)6] + 3𝑁𝐻4𝐶𝑙
Tekkis verepunase värvusega ühend.
5.Kaltsiumiooni tõestamine- 1 mL kaltsiumkloriidi lahusele lisada 2 tilka naatriumoksalaadi
(Na2C2O4) lahust. NB! Tuha proovi happelisele lahusele lisada spaatli otsaga väike kogus
tahket naatriumetanaati (CH3COONa), segada ja lisada 5 tilka naatriumoksalaadi lahust.
Oodata valge hägu tekkeni.
𝐶𝑎𝐶𝑙2 + 𝑁𝑎2𝐶2𝑂4 → 𝐶𝑎𝐶2𝑂4 + 2𝑁𝑎𝐶𝑙
Tekkis valge värvusega sade.
Kolmandaks tuli tuha lahuseid käsitleda, selleks tuli filtreerida keeduklaasides olevad
vee ja happelahused. Filtraat tuli koguda kahte koonilisse kolbi (ühte vesilahus ja teise
happeline lahus). Mõõta saadud lahuste pH kasutades universaalindikaatorit.
Tuha vees pH=10, tuha HCl’s pH=1.
Neljandaks oli ioonide tõestamine, iga iooni tõestuskatseks võtta 1 mL eelmises
punktis saadud lahust (plastpipetiga). Tulemused tuli kirjutada tabelisse.
Fosfaatioon
Kloriidioon
Sulfaatioon
Raud(III)ioon Kaltsiumioon
Võrdlus
Sinine värv
Valge sade
Valge sade
Verepunane
sade
Valge sade
Tuhk vees
Heleroheline
värv
Pruun sade
Valge/hallikas
värv
Värvusetu
Valge sade
Tuhk HCl’s Tumesinine
värv
Valge sade
Valkjas värv
Oranž värv
Värvusetu
Nii vees, kui HCl’s on sulfaatioon. Ainult vees on kaltsiumioon. Ainult HCl’s on fosfaatioon,
kloriidioon ja raud(III)ioon.
Tuhast saadud vee- ja happe lahused on värvilt ja pH väärtuselt erinevad, sest vesikeskkond
on neutraalne ja happe keskkond on happeline. Tuha koostis on ilmselt puit, sest kokkupuutel
HCl’ga toimus oksüdatsioon ja eraldus gaas, s.t toimus põlemine.
Töövahendid: Spaatel, klaaspulgad, 2 keeduklaasi (100 mL), 2 koonilist kolbi (100
mL), 2 lehtrit , filterpaber, plastpipett, katseklaaside komplekt, universaalindikaatorpaber.
Kemikaalid ja reaktiivide lahused: 10% soolhape HCl, 5% naatriumfosfaadi lahus
Na3PO4, 5% askorbiinhappe lahus, 0,2M ammooniummolübdaadi (NH4)2MoO4 lahus, 0,2M
NaCl lahus, 0,1M hõbenitraadi AgNO3 lahus, 0,2M baariumkloriidi lahus BaCl2, 0,2M
naatriumoksalaadi Na2C2O4 lahus, 0,2 M ammooniumtiotsüanaadi NH4SCN lahus, 0,2M
naatriumsulfaadi Na2SO4 lahus, 0,2M kaltsiumkloriidi CaCl2 lahus, tahke naatriumetanaat
CH3COONa, destilleeritud vesi.
Kokkuvõte: töö käigus tuli läbi viia viie iooni tõestuskatsed tuhaga vees ja tuhaga
soolhappes. Tuli vaadata, kuidas reageerib tuhk veega ja kuidas happega.
Tõestusreaktsioonides tuli uurida, kas mingi kindel ioon sisaldub tuhalahuses või mitte.
YKI0022 Laboritöö võtted
Sarnased õppematerjalid
4
pdf
Laboratoorne töö 9: Koordinatiivühendid
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut
Keemia osakond
YKI0022 Laboritöö võtted
Laboratoorne Töö pealkiri:
töö nr. 9 Koordinatiivühendid
Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen
LAAB Mikk
185655LAAB
Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll
Laane 31.10.2018 esitatud: arvestatud:
28.11.2018
Laboratoorne töö IX
Koordinatiivühendid
Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli kompleksühendite reaktsioonide uurimine,
reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul.
Töö käigus tuli katses 1 ~2 mL 0,2M NaCl lahusele lisada 1 tilk 0,1M AgNO3 lahust.
Loksutada. Tekkivale hõbekloriidi sademele lisada 2M ammoniaakhüdraati. Kemikaalide
lisamisel tekkis kõigepealt hõbekloriidi sade, NH3*H2O lisamisel ja lahuse loksutamisel sade
kadus
23
doc
Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend
Keemilise analüüsi eesmärgiks on aine koostise kindlaksmääramine.
Kvalitatiivsel analüüsil määratakse,millised elemendid või ühendid esinevad määratavas
aines.
Kvantitatiivsel analüüsil määratakse aine koostisosade sisaldust (kontsentratsiooni).
Analüüsi meetodeid võib liigitada järgmiselt:
1. Keemilised meetodid - analüüs põhineb määratavate koostisosade iseloomulikele
keemilistele reaktsioonidele.
2. Füüsikalised meetodid - kasutatakse aine koostisosade iseloomulikke füüsikalisi
omadusi (nt.spektraalanalüüs).
3. Füüsikalis-keemilised meetodid - määratakse koostisosade selliseid omadusi, mis oma
olemuselt asuvad füüsika ja keemiaga piirnevates valdkondades
(nt.kromatograafia,mitmesugused elektrokeemilised meetodid).
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid