Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

POT protokoll (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

TTÜ keemiainstituut



TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA3411  Instrumentaalanalüüs POT Askorbiinhappe sisalduse määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel Õpperühm:  Töö teostaja:  Õppejõud:   Töö teostatud:   


1 Töö eesmärk
Töö   eesmärgiks   on   määrata   askorbiinhappe   sisaldust   tablettis,   kasutades
potentsiomeetrilise tiitrimise meetodit. 2 Töö käik 1. Valmistada ette proov: lahustada 1 askorbiinhappe tablett 100mL vees.
2. pH-meetri kalibreerimine kasutades puhverlahuseid (pH 4 ja pH 7).  Kontrollida saadud andmeid. 3. Määrata titrandi (NaOH) kontsentratsioon. Selleks tiitrida 25mL NaOH  tugeva hape mõõtelahusega (0,0474 M HCl). Indikaator: metüülpunane. 
Sooritada vähemalt 2 korda (SSH ei tohi ületada 2%). 4. Pipeteerida 25mL C-vitamiini lahust tiitrimise anumasse, asetada  magnetsegaja pulk. Lisada vett mahuni ca 40mL.  5. Pesta elektrood dest. veega ja asetada see lahusesse. Tiitrida  automaattitraatori abil.  6. Korrata punktid 1 ja 4-5 teise tablettiga. Märkus: Katset sooritati ainult  ühe tablettiga, kuna pH-meeter oli töökorrast väljas ja andis ebatäpset 
tulemust.      3 Tulemused
3.1. NaOH molaarse kontsentratsiooni määramine NaOH + HCl →  NaCl + H2O Tiitrimiseks kulus HCl ruumala: VHCl1, mL VHCl2, mL Ruumala 5,4 mL 5,4 mL Keskmine väärtus 5,4 mL SSH,% 0% NaOH molaarne kontsentratsioon: V (NaOH) = 25mL
V (kulunud HCl) = 5,4mL 
CM (HCl) = 0,0474 M CM (NaOH) ∙ V (NaOH) = CM (HCl) ∙ V (HCl) CM (NaOH) = (0,0474 M ∙ 5,4 mL) / 25 mL = 0,0102 M NaOH täpne kontsentratsioon: 0,0102 M 3.2. Askorbiinhappe sisalduse määramine 


C6H8O6 + OH- → C6H7O6– + H2O Ekvivalentpunktile vastav NaOH ruumala: 1 tablett 2 tablett VNaOH1, mL  VNaOH2,  mL VNaOH1, mL  VNaOH2,  mL Ruumala 5,482 5,429 - - Keskmine  väärtus 5,456 - SSH,% 0,73 % -  C-vitamiini  sisaldus, mg 39,21 mg - Keskmine, mg - VNaOH (keskmine) = (5,482 + 5,429) / 2 = 5,456 mL SH =  √( x 1−´x) 2 +( x 2−´x) 2 n−1  =  √( 5,482−5,456) 2 +( 5,429−5,456) 2 2−1  = 0,04  SSH = (SH / keskväärtus) ∙ 100% = (0,04 / 5,456 ) ∙ 100% = 0,73 % CM (NaOH) = 0,0102 M 
V (NaOH) = 5,456 mL
V (C-vitamiin) = 25 mL CM (C-vitamiin) = (0,0102 M ∙ 5,456 mL) / 25 mL = 2,23 ∙ 10–3 M
CM = n / V   n = CM ∙ V = 2,23 ∙ 10–3 M ∙ 0,025 L = 5,57 ∙ 10–5 mol M (C-vitamiin) = 176,12 g/mol
n = m/M   m = n ∙ M = 5,57 ∙ 10–5 mol ∙ 176,12 g/mol = 9,8 ∙ 10–3 g 9,8 ∙ 10–3 g ∙ 1000 = 9,8 mg (25mL lahuses)
Esialgu oli 100mL lahust, järelikult   9,8 mg ∙ 4 = 39,21 mg 4 Kokkuvõte ja järeldused Katse   tulemusena   saadi   askorbiinhappe   sisalduseks   tablettis  39,21   mg  (SSH   =
0,73%). See tulemus on märkimisväärselt madalam pakendil kirjutatust (50 mg). Nii
suur   vahe   on   tingitud   sellest,   et   pH-meeter   oli   töökorrast   väljas   ja   andis   seega
ebatäpset tulemust. 

Document Outline

  • 1 Töö eesmärk
  • 2 Töö käik
  • 3 Tulemused
  • 4 Kokkuvõte ja järeldused

POT protokoll #1 POT protokoll #2 POT protokoll #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 209933 Õppematerjali autor
TTÜ Instrumentaalanalüüsi kursuse praktikum. Potentsiomeetriline tiirimine

Sarnased õppematerjalid

POT - Askorbiinhappe sisalduse määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel
7
docx

POT - Askorbiinhappe sisalduse määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel

TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA3411 Instrumentaalanalüüs POT Askorbiinhappe sisalduse määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel Õpperühm: LAAB32 Töö teostaja: Alesja Nehhozina Õppejõud: Töö teostatud: 13.10.2020 M. Kuhtinskaja 1 Töö eesmärk Askorbiinhappe (C-vitamiini) sisalduse määramine potentsimeetrilisel tiitrimisel. 2 Töö käik OSA 1 - Proovi ettevalmistus 1. Asetada 1 askorbiinhappe tabletti puhtasse ja kuiva 100 ml mõõtekolbi ja täida veega kriipsuni. Segada lahust ning oodata, kui tablett lahustub täielikult. OSA 2 – Titrandi (NaOH) kontsentratsiooni määramine 1. Leida NaOH kontsentratsiooni, tiitrides hüdroksiidi lahust tugeva happega. 2. Pipiteerida 25 ml NaOH lahust keeduklaasi, lisada paar tilka mp indikaatorit ja tiitrida lõpp-punktini. Sooritada k

Instrumentaalanalüüs
Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
22
docx

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

LABORATOORNE TÖÖ 2 SISSEJUHATUS Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Lahusti– mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus– aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus– lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga

Keemia
Lahuse kontsentratsiooni maaramine
5
docx

Lahuse kontsentratsiooni maaramine

Töö ülesanne ja eesmärk Antud töös määratakse happe lahuse kontsentratsioon tiitrimise teel. Sissejuhatus Lahuste kontsentratsiooni määramiseks sobib mahtanalüüsi meetod, mida nimetatakse ka tiitrimeetriliseks või volumeetriliseks analüüsiks. Meetod seisneb mingi lahustunud ainega täielikult reageeriva aine lahuse mahu ehk ruumala mõõtmises. Kasutatud töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolb (100 ml), lehtrid, bürett, pipetid (10 ja 20 ml). Kasutatud ained Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus ning indikaator fenoolftaleiin (ff). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid Arvutada, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 mL etteantud protsendilisusega, mille määrab õppejõud, HCl lahust. Mõõta koonilisse kolbi arvutatud kogus destilleeritud vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Teha enda valmistatud soolhappelahusest viiek

Üldine keemia
Lahuste kolligatiivsed omadused
10
docx

Lahuste kolligatiivsed omadused

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum III 1 TÖÖ 8 – LAHUSTE KOLLIGATIIVSED OMADUSED 1.1 KATSE 1 – SUHKRU MOLAARMASSI MÄÄRAMINE KRÜOSKOOPILISEL MEETODIL Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass Töö vahendid: Keeduklaas, destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer, sahharoos. Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märgiti vee tremperatuur momendil, kui tekisid esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõdeti termomeetriga ( 0,1 .c täpsusega). Allajahtumise vältimiseks tuli katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldati keeduklaas jahutussegust ja raputati vette 25 g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahust

Anorgaaniline keemia
Keemia alused-NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
16
docx

Keemia alused: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesanne on lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu ja ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi leidmine C 2 −C 1 C = C%1 + · (ρ – ρ1) ρ2−ρ1 NaCl massi leidmine lahuses C mNaCl =ρlahus ∙V lahus ∙ 100 Katse suhtelise vea leidmine, arvestades, et õige tulemus on 70% |C −70 | ES = ∙ 100 70 Lahuse molaarsuse leidmine naine C M= V lahus Lahuse molaalsuse leidmine naine Cm = mlahusti Moolmurru leidmine lahuses naine C x= naine +nlahusti Nor

Keemia
Keemia alused-protokoll 2
5
docx

Keemia alused, protokoll 2.

Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahus

Keemia alused
Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
7
docx

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tõmbe all soolhapet mõõtes ja valades kanda kaitseprille! Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 m

Keemia
Toitumisõpetuse protokollid
13
docx

Toitumisõpetuse protokollid

Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Tallinn 2013 Mee kvaliteedinäitajad Mee niiskusesisaldus Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõuetele. Eestis on lubatud niisk

Toitumisõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun