Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Asjaõiguse kaasused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aõs, hüvitamist, ehte, printerid, omandajale, ostuhinna, tekitamise, palkide, saepingi, hüvitis, serviisi, ettevõtja, kontorisse, vallasomand, võõrandaja, tekitaja, palgid, esialgse, plaadid, hüvitamise, kaasused, lepiti, laseb, saeveski, võtmed, tabati, omandiõigus, 1043, hüvitamine, märgistatud, möödudes, samast, kandis, laotöötajadSeega piisab käibearvamuse kohaselt seadeldistest (nagu kirjakast või lukustatud korter), et põhjustada valdustahte eeldamist. Tahe on suunatud tegelikule võimule, mitte selle õiguslikele tagajärgedele. NB! Lapsed ja vaimuhaiged võivad omandada valdust! 2. Valduse omandamine kokkuleppe teel Valduse omandamine on kergemaks muudetud sellisel juhul, kui valdus läheb omandajale üle valdaja tahtel => valduse ülekandmisel. Sellisel juhul ei ole vajalik tegeliku võimu saavutamine, vaid piisab sellest, kui omandaja on võimeline võimu teostama, eeldusel, et valdaja ja omandaja on kokku leppinud valduse ülekandmise suhtes. NB! Vaatamata kokkuleppele on valduse omandamine siis välistatud, kui senine omanik säilitab võimu teostamise võimaluse, nt jätab endale võtme ja tahab ka teostada tegelikku võimu asja üle. Valduse lõppemine: VÕS par 39
Olulise osa ja päraldise eesmärk on see, et asja ei tuleks osadeks lammutada = asja terviklikkuse kaitse. ▪ kui vallasasi ühendatakse kinnisasja külge, siis kuulub tervikasi jätkuvalt maatüki omanikule. Järeldus:Ehituse ABC ei või välja nõuda H-lt terastalasid AÕS § 80 lg 1alusel. Vaibakaasus O ostab M-lt vaiba omandireservatsiooniga. Pooled lepivad kokku, et O saab vaiba omanikuks peale ostuhinna täielikku tasumist. O aga kokkulepitud müügihinda ei tasu. M avastab O võlgnevuse alles siis, kui ostuhinna tasumise nõue on aegunud. Nüüd tahab M O-lt vaipa tagasi saada. Kas õigustatult? Lahendus: Hüpotees : Kas M võib välja nõuda O-lt vaipa AÕS § 80 lg 1 alusel ? Eeldused : 1. Kas M (nõude esitaja) on omanik? (+) M oli valdaja ning eeldatakse, et ta on omanik. AÕS § 90 lg 1+ AÕS § 33 lg 1 1.1
omandi eeldus: valdaja on ühtlasi ka omanik. Seostades omandi ülemineku valduse vahetusega saab tagada omandi ülemineku silmnähtavuse. Ühtlasi pannakse valdus nii teenima võõrandaja legitiimsust õiguskäibes: valdus loob õigusnäivuse, millele omandaja võib toetuda. Võõrandaja valdus on seega heauskse omandamise aluseks ka siis, kui võõrandaja ei olnud omanik. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine täidab siin publitsiteedifunktsiooni. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti ülekandmine loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omani ülemineku kohta. Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. Valdus kui õiguspositsioon Ülalesitatust nähtub, et valdus ei ole ainult tegelik olukord, vaid on ka isiku õiguslikult reguleeritud suhe asjasse ehk õigussuhe
15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2. Kas O saaks lepingust taganeda? Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS § 208 (1) - Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 (5) - Kui müüja on tarbijale müügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. V: Seega võib öelda, et O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist, kuna asi ei olnud üle antud 2) VÕS § 116 (1,2) - Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on
ülevõtmine kujutab endast tehingut, mille tulemusena senine lepingupool asendatakse uuega. Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse esemeks lepingupoole positsioon lepingus tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja. Lepingu esemeks saab olla ainult vallasasi 98. Mis võib olla müügilepingu esemeks? Müügilepingu esemeks võivad olla mitte ainult asjad, vaid ka õigused ja muud esemed, sh energia, vesi ja soojus müügil ühendusvõrgu kaudu (vt VÕS § 208 lg 3).
«K ostab» - leping sõlmitud. K-lt ei saa maksmist nõuda, kuna see on §108 lg 1 vastane ja K oli oma kohustused täitnud vastavalt VÕS-i § 208 lg 1. III variant K ostab V-lt külmutuskapi. K maksab 10% hinnast ära ja nad lepivad V-ga kokku, et ülejäänud 90% maksab K külmutuskapi eest osamaksetena ühe aasta jooksul. V toob külmutuskapi kohale ja annab K-le üle, kuid nõuab, et K maksaks kohe kogu ostuhinna, sest tal olevat raha kohe vaja. K keeldub kogu summat maksmast. Kas V võib K-lt maksmist nõuda? Ei saa VÕS §84 lg 1, § 82 lg 2, 7. Ei saa nõuda, sest tähtaeg ei ole saabunud. IV variant K ja V peavad koos pidu ja lepivad kokku, et V müüb K-le oma vana külmutuskapi. Järgmisel hommikul toob V, kellel on kokkulepe selgelt meeles, külmutuskapi K juurde ja nõuab selle eest tasumist. K aga ütleb, et ta oli eelmisel õhtul purjus ega mäleta sellisest kokkuleppest midagi
II. Osa Teemad 6 - 7 Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest,
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud
Asjaolu, et nimetatud esemed võisid olla ostetud OÜ Morgen US poolt, ei anna alust asuda seisukohale, et nende omanik oli ka 02.11.2001.a seisuga OÜ, kuna asja materjalidest nähtuvalt olid korterist eemaldatud esemed ostetud ajavahemikul 1998-1999 ja paigaldatud remondi käigus E. Pumani ja R. Pumani ühisvaraks olevasse korterisse. AÕS § 92 lg 1 järgi tekkis vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuna eelmainitud esemed anti pärast nende soetamist R. Pumani ja E. Pumani ühisvaraks olevasse kinnisasja paigutamise kaudu üle kinnisasja ühisomanikele, siis läks neile üle ka vallasasjade omandiõigus ning lisaks sellele muutusid vallasasjad ja esemed kinnisasja oluliseks osaks. AÕS ei näe ette, et ka asja olulisi osasid oleks võimalik asjast lahutada analoogselt
pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Omanikuks saamise ehk omanditekke eeldus ei ole kunagi müügileping. AÕS § 92 kuidas tekib vallasomand? § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Valdus* on faktiline/tegelik võim asja üle. Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing Keegi ei saa kunagi omanikuks müügilepingu alusel. Omanikuks saab käsutustehingu või asjaõigusliku lepingu/kokkuleppe alusel! - Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3): õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse
(1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema
kohustus mingisuguse asja loovutamiseks (kohustustehing) ning tehingut, millega see kohustus täidetakse ehk millega asja omand üle kantakse (käsutustehing). Sellest lähtuvalt tuleb kehtiva õiguse kohaselt näiteks lihtsa ajalehe ostu korral alati eristada kolme iseseisvat tehingut: esiteks müügilepingut, millega ajalehemüüja kohustub ostjale ajalehe omandi ja valduse üle andma ning ostja kohustub maksma ajalehe ostuhinna (st kohustub üle kandma vajaliku raha omandi), teiseks käsutustehingut, millega ajalehemüüja annab ostjale ajalehe omandi üle, ning kolmandaks teist käsutustehingut, millega ostja annab lehemüüjale üle kokkulepitud rahasumma. 7. Milliste tunnuste olemasolu võimaldab pidada nähtust asjaks asjaõiguse mõttes? 8. Mis on asja oluline osa? § 15. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J-lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H- le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täide
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J- lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täide
78. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, v.a juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. 79. Mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda seaduses sätestatud juhtudel: kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, isikuõiguste (vabadus, au) raske rikkumise korral, isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, asja hävimise või kaotsimineku korral, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi. 80. Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on ühepoolsed kujundusõigused, mille eesmärgiks on võlasuhte lõpetamine, kui teine pool lepingut oluliselt rikub.
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Vallas- ja kinnisasjade
Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest): TsÜS § 6 lg 3 ja 4.
hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sisuliselt kohe, kui kahju on tekitatud ja kui on võimalik arvest kahjuhüvitist. Kahju tekitamisega vastutav isik ei satu viivitusse, mitte alates nõude sissenõutavast muutumisest, vaid alates ajast, millal kannatanu teatas kahju hüvit nõudest või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab DÕ-se kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Oluline kohtualluvuse määratlemiseks TsMS § 91, 94. Kohalduva õiguse üle otsustamisel, puudutab rv-st eraõigust, kus olulise tähtsusega on Rooma II määrus, mille järgi kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkis. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest? Kannatanul võimalik valida, kas esitada nõue LÕ või DÕ alusel. Eristatakse, kuna viib nõude õige kvalifits-ni
tüüpnäide: ravivead (tervisehoiuteenuse osutamise leping + tervisekahjustus) 4. Missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine? Üldised alused TsÜS-ist: 3 heade kommete vastasus * NT Kui A tapab B ära, siis ta ei vastuta. seadusevastasus 1051 - keelab välistada vastutust tahtliku kahju tekitamise puhuks. 1067 - keelab lepinguga piirata/välistada tootjavastutust. (Nt tervishoiuteenuse lepingus ilmselt ei saa (tüüptingimuste regulatsioon, tervishoiuteenuse enda imperati- ivsed sätted)) 5. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust? Avaliku võimu kandja ei vastuta kahju tekitamise korral mitte VÕS alusel, vaid riigivastutuse seaduse alusel.
Müüja võis samuti eksida. 4. pooled on kokku leppinud müüja vastutuse piiramises seaduses sätestatud üldise vastutusrežiimiga võrreldes (VÕS § 106 lg1) (-) Järelikult pole müüja vastutust välistavaid asjaolusid ning müüja vastutav asja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 1 kohaselt. 4. Täiendav tähtaeg (hea usu põhimõte) Kuigi seadus ei nõua, et ostja peab enne ostuhinna alandamist andma müüjale VÕS § 114 lg 1 alusel täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks (asja lepinguga kooskõlla viimiseks), võib selline kohustus tuleneda hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1). (RKTKo 3-2-1-156-11) Ostjal ei ole võimalik täiendavat tähtaega anda, kuna seda kinnistut ei ole võimalik lepinguga kooskõlla viia. See tähendaks justkui kellegi teise kinnistu vähendamist siis ostja kinnistu arvelt
teab või peab teadma, et tal pole õigust asja vallata). 1.2.2. Valduse omandamine ja lõppemine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama. Valdus võib üle minna ka pärijale. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 1.2.3. Pärija valdus Pärija saab kaudseks valdajaks või õigemini omandab valdaja õigusliku staatuse, kui ta pärijaks võib saada, seega pärandi avanemisest alates. Pärija saab sellega valduse kaitse õigused - omaabiõiguse kui valduse kaitse nõuete esitamise õiguse. Sellise valdusega
ta saab teada või pea saama teada ühelt poolt kahju tekkimisest ja teiselt poolt kannatanu isikust. VÕS § 113 lg 2. Näide: A kaevab kraavi. B jalutab ja kukub sinna sisse, saab kehavigastuse. Kohe pärast kehavigastuse saamist on võimalik arvestada kahjuhüvitist, kuid kuni A ei tea midagi sellest tekkinud kahjust ega peagi teadma, seni ei ole ta ka oma kahjuhüvitamise kohustusega viivitusse sattunud. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht? Kahju tekitamise koht omab tähendust kohtualluvuse küsimuse otsustamise jaoks. Probleemsituatsioon võib tekkida olukorras, kus kahju tekitav tegu on pandud toime ühes kohas, aga kahjulik tagajärg tekib teises kohas. Kohtualluvuse sätted TsMS § 94: hagi võib esitada ka teo toimepanemise koha järgi. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 50 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele just selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu toime pandi või
Vastastikusteks ehk sünallagmaatilisteks on eelkõige kohustused tasulistest lepingutest (müük, üür, töövõtt jne), seejuures ka kohustused, mis tekivad lepingust taganemisel (VÕS § 189 lg 1) või tühise lepingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi. Kõige tüüpilisemaks vastastikuseks lepinguks on müügileping, millest tekib müüjal kohustus anda üle asi ja ostjal kohustus asi vastu võtta ja selle eest maksta. Müügilepingus on ostuhinna tasumise kohustus vastastikune (sünallagmaatiline) müüja kohustusega anda ostjale üle nii müüdud eseme valdus kui ka omand ning ostjal on VÕS-i § 111 lõigete 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. 10 Tehingute liigitus. Tehingutest*üldiselt* Ühepoolsed*
Heauskse omandaja õigused on seadusega kaitstud ja lõplikud kuna ta toetus kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse ja õigsuse põhimõttele. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest (AÕS § 84) (21) Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse (kahju õigusvastase tekitamise sätetele. (22) Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. (23) Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist
negatoorhagi. Koos negatoorhagiga võib esitada ka kahjuhüvitusnõude. Nt naabril ohtlik hoone, mis võib vajuda teise naabri maale. Kõik rikkumised ei ole alati õigusvastased, nt talumiskohustused, naabrusõigused. Talumiskohustused võivad olla era- ja avalik-õiguslikud. 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) Eeldused: Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) Heauskne omandamine vallasasjaõiguses täidab õigusnäivuse ülesannet valdus (kehtib eeldus, et asi kuulub isikule, kelle valduses see asi on). Eeldused: Seaduslik valdus Välistavad asjaolud: Omandamist ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
mõelda, 2. LVVS-te regulats sisu on kohati imperatiivselt ette antud, nt ei ole võimalik kergendada kokkuleppeliselt tootja vastutust. Dispositiivsus väljendub aga selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid LVVS-te puhuks. Võimalik kokku leppida nt vastutuse määr. Sellised lepingud võivad olla tühised heade kommete või seaduse vastasuse tõttu. Lisaks tootja vastutus ja § 1051 ka selline kokkuleppe, mis on suunatud tahtliku kahju tekitamise vastutuse piiramisele. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla LVVS-d? Tingimuslikud lepingud enne VS-te tekkimist. Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida, st sõlmida kompromissi leping, nõudest loobuda, sellega ühineda, loovutada… 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega?
Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11.Millised eeldused peavad olema täidetud, et nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Millisel järjekorras tuleb eeldusi kontrollida? Kuidas jaguneb tõendamiskoormus poolte vahel (mida peab tõendama võlausaldaja ja mida võlgnik?) 1. K müüs H-le kinnistu hinnaga 100 000 eurot, millel asus elamu. H tundis huvi maja vastu, sest see oli arhitektuuriliselt huvitav ning H perele sobiv. Tegemist oli lõpetamata elamuga, kuid selles oli võimalik elada. Pärast elamusse sissekolimist toimus selles
rikkus teavitamiskohustust. VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegu on tegemist nn negatiivse huvi ja usalduskahju hüvitamisega. RK: “See tähendab kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.” Ehk laenu ei pea selles osas tagasimaksma, milles pank krediidisaajale võlgu on. VÕS § 149 lg 3 käendaja võib tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda.
5. Iisraeli kodanik T. Marty nõuab Eesti riigilt 2, 5 miljoni euro suuruse kahju hüvitamist, sest olevat kaotanud nii suurt kasumit tõotanud teemandiäri, kui politsei teda alusetult vahi all hoidis. Marty veetis kaheksa päeva Pärnu arestimajas. Kaks kuud hiljem lõpetas politsei asja uurimise ning tunnistas oma eksimust. Kas ja kui suure kahjuhüvitusnõude saab T. Marty Eesti Vabariigi vastu esitada? -politsei eksimus -kodanikul on õigus nõuda kahju hüvitamist 6. AS Koolitaja tegeleb juhtimisalase koolituse korraldamisega. 17. septembril oli plaanis korraldada Tallinnas kahepäevane konverents, mille viib läbi maailmakuulus juhtimisspetsialist John Smith Ameerika Ühendriikidest. Kui John Smith 15. septembri öösel Tallinnasse jõudnuna taksoga lennujaamast kesklinna hotelli poole sõitis, kihutas taksole külje pealt sisse 23- aastane Aivar oma BMW-ga. Politsei koostatud protokollist selgus, et ööklubist koju sõitev Aivar oli
tuleb muu hulgas arvestada rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (VÕS § 127 lg 2), põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) ning hageja kui kannatanu enda võimalikku osa kahju tekkimises (VÕS § 139). 3-2-1-69-12 VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest, kahju hüvitamise erikoosseisud p 14 Nii nõuab hageja ehitustegevusega seotud kulude hüvitamist, tuginedes ka sellele, et kostja hoidis teda oma pahauskse käitumisega teadlikult arusaamises, et eellepingut täidetakse, ning hageja kandis kulutusi, uskudes eellepingu kehtivusse. VÕS § 15 lg-s 1 sätestatakse, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ette valmistama või teist lepingupoolt teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et
antud (traditio), siis range ius civile järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks ex iure Quiritium. Omandaja oli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis temalt asja igal ajal välja nõuda. Selline olukord ____________________ 33 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110-111 34 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 111 35 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 111 tundus preetorile ebaõiglane ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide- exceptio rei venditae et traditae. Kui asi sattus võõrandaja kätte tagasi või oli juba kolmandate isikute käes, ei saanud omandaja seda esialgselt enam tagasi nõuda.36 In iure cessio autem hoc modo fit: apud magistratum populi Romani uelut praetorem urbanum (aut praesides prouinciae) is, cui res in iure ceditur, rem tenens ita dicit: HVNC EGO HOMINEM EX IVRE QVIRITIVM MEVM ESSE AIO; deinde postquam hic
Siis otsustas ta tellida ülikonna rätsepatöökojast. Ettenähtud tähtajaks oli ülikond valmis, kuid osutus väikeseks ja ei vastanud mõõtudele, mida sai võetud .Ateljee rätsep hakkas veenma, et ülikond sai tehtud täpselt mõõtude järgi, kuid klient on vahepeal kaalus juurde võtnud ning soovitati kaalus alla võtta. Klient sellega nõus ei olnud ja nõudis mõõtudele mittevastava ülikonna eest makstu hüvitamist. 2.1. Kuidas lahendada vaidlus? Kindlasti sai täpsed mõõdud paberile märgitud hetkel, mil klient seal viibis. Parim oleks, kui rätsepal oleks kohe paber kohe ette näidata kliendile, kes selle ka kuidagi fikseerib (näiteks foto). Juhul kui mõõdud ei vasta tellimusele, on süüdi ettevõte. 2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub, et ülikond on tehtud mõõtude järgi?
Kodune ülesanne Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks). 1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu? Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritavaks k
annaabi.ee 
