Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Asjaõigus 2.KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valdus, pant, vallata, üleandmine, omandajale, võlgnik, kaasomand, omandis, asjast, vindikatsioon, pandipidaja, võõrandamine, koormamine, reaalosa, valdamine, kaasomanike, ühisomand, vindikatsioonihagi, temalt, negatoorhagi, juhtumid, vallasomand, võõrandaja, vallaspant, pandiga, hõivamine, eelduseks, omanikku, loobunud, ümberkujundamineAsjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga
avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat. Määratletuse (spetsiaalsuse) põhimõte- igale asjale saad tekkida mingi asjaõigus eraldi, ka asjaõiguslik omand saab tekkida vaid ühele asjale , mitte aga asjade kogumikule. Ühe asja õiguslik režiim peab olema ühene- asjad olulised osad ja koostisosad st reaalosad ei saa olla erinevate isikute omandis. Üleantavuse põhimõte- varalised õigused on reeglina üleantavad ühelt isikult teisele. Üleantavus on iseloomulik näiteks omandiõigusele- võib olla piiratud nt avalikes huvides. Eraldatuse põhimõte- rangelt tuleb eristada võlaõiguslikku kohustisetehingut ning asjaõiguslikku kokkulepet. Abstraktsiooniprintsiip- asjaõiguslik leping on abstraktne, see ei sõltu kohustistehingu kehtivusest.
1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21
vajaliku raha omandi), teiseks käsutustehingut, millega ajalehemüüja annab ostjale ajalehe omandi üle, ning kolmandaks teist käsutustehingut, millega ostja annab lehemüüjale üle kokkulepitud rahasumma. 7. Milliste tunnuste olemasolu võimaldab pidada nähtust asjaks asjaõiguse mõttes? 8. Mis on asja oluline osa? § 15. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Oluline osa – ei saa asjast eraldada ilma, et asja olemus muutuks 9. Mis on päraldis? TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldis ei ole peaasja osa – see tähendab, et päraldist saab peaasjast eraldada nii, et see ei kahjusta kumbagi
millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused - ülejäänud asjad on asendamatud 3. Äratarvitatavad asjad on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse - ülejäänud on äratarvitamatud Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana: Asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või tema osa häviks või oluliselt muutuks; ei saa olla isikute omandis Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili); jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad Asja reaalosa tegelikkuses piiritletud
III Avalikkuse printsiip NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande
On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud registris) Spetsiaalsuse põhimõte– reeglina on pant võimalik üksikutele esemetele varas, peale kommertspandi ei ole pandiõigus võimalik kogu varale või osale sellest Prioriteedi põhimõte –kui ühele asjale on seatud mitu pandiõigust, on varem seatud pandiõigus
vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. 2.Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: 1). Seaduslik (põhinev õiguslikul alusel); 2). Ebaseaduslik (ei põhine õiguslikul alusel nt rajaneb vägivallal, salalisusel jne. kuid see tähendab, et ka varas on valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist Valdus võib olla: 1)
II. Osa Teemad 6 - 7 Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest,
Loomadeks ei loeta inim. Asja tsiviilkäive võib toimuda ka reaalosana või mõttelise osana. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata. Kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks, tekivad uued kinniasjad. Piiratud asjaõigustega saab koormata vaid mõttelist osa tervikuna ja üksnes juhul kui see kuulub kaasomanikule. Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks. Asja olulised osad peavad alati jagama peaasja saatust. Maatüki oluliste osade hulka kuuluvad: maaga püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili), maatükiga seotud asjaõigused. Ehitise olulised osad on asjad illest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatava asja oluliselt kahjustamata
Nõude loovutamise eeldusteks on: _ kehtiva loovutamislepingu sõlmimine; _ loovutatava nõude olemasolu. 92. Kuidas seadus kaitseb võlgnikku nõude ülemineku korral? Nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidetega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega kasutada ka uue võlausaldaja vastu senise võlausaldaja vastu suunatud vastuväiteid (vt VÕS § 171 lg 1). Samuti saab võlgnik kasutada uue võlausaldaja vastu tasaarvestamist, tasaarvestades uue võlausaldaja nõude nõudega, mis tal oli nõude loovutanud isiku vastu, kui (vt VÕS § 171 lg 3): _ ta omandas selle nõude kolmandalt isikult ja ei teadnud nõude omandamisel, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud ning _ tema nõue muutus sissenõutavaks varem kui loovutatud nõue ja enne seda, kui ta loovutamisest teada sai. 93. Milliseid kohustuste ülemineku võimalusi seadus reguleerib?
eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid: Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem piiranguid selle õiguse teostamisele (piirangud peavad olema sätestatud seaduses) vt. PS § 32. Mõiste elemendid: Sisaldub nii pos. kui neg. määratlus Positiivne element: õigus vallata, kasutada ja käsutada.
valduskaitsenõudeid võimalik esitada, ei nähtu ka mingit piiratud asjaõigust jne. § 35 PankrS (pole vajalik). § 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed (1) Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.
1.eeldus: Kas M on omanik? 1.1. Kas A omandas ratta AÕS § 92 lg 1 alusel? 1.1.1. Kas omandi võõrandaja (M) ja A sõlmisid kehtiva asjaõiguslepingu? - ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE § 36.Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. 1.1.3.Kas M-l oli käsutusõigus? M OLI OMANIK, TAL OLI KÄSUTUSÕIGUS. A ei pea enam ratta eest maksma ega ratta tagasi andma. VÕS § 1028 - M võib selle paragrahvi alusel nõuda ratta tagasi. A müüs ratta edasi inimesele S 25€ eest. Kas S omandas ratta AÕS § 92 (1) alusel? JAH Kas S ja A vahel on sõlmitud kehtiv leping? JAH Kas S sai otsese valduse
4. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5. Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus. Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast
Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3 60. Pankrotimenetlus. Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. . Kui äriühing on maksujõuetu ja maksujõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18
1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat. Valduse kaitse 1) Vindikatsioon – asja välja nõudmine ebaseaduslikult. 2) Eneseabi/omaabi - tegevus mille käigus isik võib valdust rikkuva nähtuse kõrvaldada. 3) Otsimisõigus – vallaasja omaniku õigus nõuda võõrale kinnisasjale sisenemist ja vallasasja otsimist sellel kinnisasjal, kui selleks on piisavalt alust Kaas- ja ühisomand Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Kaasomanikud omavad
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne
kohtumäärusega sundlõpetamise kohta muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. 59. Juriidilise isiku pankrot Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast
Asjaolu, et nimetatud esemed võisid olla ostetud OÜ Morgen US poolt, ei anna alust asuda seisukohale, et nende omanik oli ka 02.11.2001.a seisuga OÜ, kuna asja materjalidest nähtuvalt olid korterist eemaldatud esemed ostetud ajavahemikul 1998-1999 ja paigaldatud remondi käigus E. Pumani ja R. Pumani ühisvaraks olevasse korterisse. AÕS § 92 lg 1 järgi tekkis vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuna eelmainitud esemed anti pärast nende soetamist R. Pumani ja E. Pumani ühisvaraks olevasse kinnisasja paigutamise kaudu üle kinnisasja ühisomanikele, siis läks neile üle ka vallasasjade omandiõigus ning lisaks sellele muutusid vallasasjad ja esemed kinnisasja oluliseks osaks. AÕS ei näe ette, et ka asja olulisi osasid oleks võimalik asjast lahutada analoogselt
VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Selle puhul avaldus kollektiivne valdus,millest ka üleandmise vorm mitme isiku osavõtul. Rec nec mancipi- kõik muud esemed. Majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. Kõike seda nim ka pecunia- raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise-traditio teel Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus: 1. Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks
Valduse (possessio) eristamine ja kaitsmine on vajalik, sest: 1. Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada 2. Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale 3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu.
likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Pankrot ja pankrotimenetlus. Pankrotimenetluse organid. Pankrotivara ja selle valitsemine. Kompromiss. Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksujõuetust nim. pankrotiks. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõestama seda, et tal on võlgniku vastu nõue. Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel moodustub võlgniku varast pankrotivara. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga
Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu- ta on seega relatiivne(suhteline) õigus. Omanik võib oma asja igalt isikult välja nõuda, ostja võib ostetud asja üldreeglina nõuda vaid müüjalt, mitte kolmandalt isikult, kellele müüja asja andis! Asjaõigused jagunevad kahte rühma: 1) omandiõigus (dominium) 2) õigused võõrale asjale ( iura in re aliena) Peale nende asjaõiguste omab erilist õiguskaitset iselaadi asjaõiguslik üksus - valdus (possessio), mida tuleb lahus hoida omandiõigusest. RES- ASI Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine? ASJAD JA NENDE LIIGITUS res- asi (sellel terminil on väga lai tähendus) res mancipi- vana kviriitliku omandi objektid ja nimelt maad(k.a majad) Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. res nec mancipi- majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. .. Selline ASJADE LIIGITUSe peamine TÄHTSUS seisnes selles, et res mancipi võidi võõrandada, st
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1
Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Hindamine: turuhind keskmine kohalik müügihind Isikust lähtuvalt valdaja eriline huvi Kulutuste liigid: vajalikud vaja alalhoiuks hüvitatakse Kasulikud asja parandamiseks/parendamiseks hüvitatakse Toreduslikud luksus 4) Teadmata kadunud isik
tsiviilõiguse objekti tähenduses) . (Tsüs §48). Tsiviilõiguse esemeks ei saa olla igasugused õigused, vaid ainult sellised mida saab sisse nõuda või üle anda. Õiguse esemeks saavad olla sellised õigused mis lähevad ühelt teisele üle. Vanemaõigusi ei saa üle kanda . Asjad kui esemed Asja mõiste Asi on kehaline mõiste (õigused on mittekehalised esemed) Kehaline.. st 1.ta peab oleme meeltega tajutav. 2. ruumiliselt piiritletav . 3. asja peab olema võimalus vallata.(tema üle peab oleme võimalik teostada faktilist võimu ). Loomad ei ole asjad, nende kohta kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomi kaitseb loomakaitse seadus. Asjade liigid Asjade liigitamiseks väga erinevad alused. Huvitab asjade liigitus millel õiguslik tähendus. Kõige tähtsam liigitus : · kinnisasjad (piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatus; Kinnisasja kooseisu kuuluvad
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise
Märgitud kuupäeval, hiljemalt kell 24.00. 21.Inkasso esitas Mari vastu nõude kohtusse. Nõue on aegunud. Kas kohtunik võib ilma taotluseta nõude aegumise arvesse võtta? Jah, kohtunik võib seda teha, sest vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikele 1 - tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. 22.Kuidas liigitatakse asju? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 23.Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim mingi asja üle, s.t isik reaalselt omab midagi, kusjuures ta ei pea olema asja omanik. Kui mul on pall, mis on naabri oma, siis olen ma selle palli valdaja. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, heausklik või pahausklik. Seaduslik on valdus kuni pole tõendatud vastupidist. Pahauskne valdaja teab, et tema omandis oleval asjal on teine omanik, heauskne valdaja seda ei tea ega peagi teadma. Kui ma olen leidnud palli ja ei tea, et see on
kellega teha tehinguid. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks võib olla nt teatud juhtudel lepingu sõlmimise sund (nt monopoolses seisundis Eesti Energia peab sõlmima lepingu igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Üldist lepinguvabadust täiendab lepingu vormivabadus (v.a teatud seaduses sätestatud juhud). Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on järgmised põhimõtted: hea usu põhimõte võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma nagu õiglased ja ausad inimesed. Hea usu põhimõte on õiguse üldpõhimõte, mida järgides võib jätta võlasuhtele seadusest, tavast ja tehingust tuleneva kohaldamata, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. mõistlikkuse põhimõte võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Selle hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja eesmärki, vastava
Roomlastel olid need sammed liigitatud järmiselt: dare midagi andma; facere midagi tegema; praestare solutio täitmine; lahendus; tasumine conditio tingimus; nõue; seisund; olukord vis maior vääramatu jõud mora viivitus, viivitamine; peatus; vaheaeg res asi, ese; asjaolu; fakt, sündmus; olud, kohtuasi, protsess;tulu, huvi; vara, omand, valdus, tehing, toiming; riik dominium omandiõigus, omand, vara, võim, autoriteet proprietas omandiõigus; omand possessio valdus, valdamine traditio omandi üleandmine ehk võõrandamine res mobiles liikuvad asjad; vallasasjad res immobiles liikumatud asjad; kinnisasjad ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata (osutada asja suhtes faktilist võimu) ius utendi kasutamisõigus ius disponendi käsutamisõigus (õigus määrata asja õiguslikku seisundit) servitus servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud eesmärgil, kohustus;orjus;sõltuvus; alluvus
annaabi.ee 
