Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvustus teemal "Silva"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, silva, operett, armastusel, näitlejad, koreograaf, palad, käisin, rahvusooper, vokaalmuusikat, imre, helilooja, muusikud, janne, lavastuse, dirigent, alperten, lavastaja, bergmann, valguskunstnik, eriliseks, vaimukas, solistid, muusikapalad, teemaga, teosega, operetti, saal, etteaimatavKontserdiarvustus operetist „Silva“ 2. oktoobril käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas Mart Sanderi lavastatud Imre Kálmáni operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma,
Loewe isa oli tuntud operetitenor Edmund Löwe. 5- aastaselt hakkas Frederick(siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja juba 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe(ehk Frederick Loewe) oma isa Ameerika-turneel. Pärast seda otsustas ta Ameerikasse jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides siiski nii edukas, kui Berliinis. Ta proovis mitmeid erinevaid ameteid nagu profipoksija, ratsutamisõpetaja, klaverimängija, ratsakirjakandja ja kullakaevur. Muusika juurde suundus ta tagasi aurikul, mis pidas ühendust Miami ja Havanna vahel. 1930ndate aastate algul sõitis ta New Yorki ja hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema
toimus kõik etenduse käigus, ning ei tekkinud kordagi küsimust, miks see naine seda liigutab. Kõik toimus väga sujuvalt. Tüdrukutel olid enamuses seljas kleidid, mis olid väga värvilised ja peas oli paljudel peapaelad. Poisid kandsid alt laienevaid pükse ja üleskammitud juukseid. Arvan, et taheti luua 70-ndate õhkkonda ning see tuli neil suurepäraselt välja. Mulle iseenesest 70-ndad meeldivad, väga kenad riided olid. Laval on lendu tõusev muusika, mis pani jala tatsuma. Enamust lugudest ma juba teadsin, sest paljud neist olid muutunud peaaegu hittideks, näiteks “Suveööd” ja “Sinu valinud ma”. Hästi säravad olid tantsunumbrid, tantsustiiliks oli swing. Pöörase energiaga noored ja loomulikult kõikevõitev armastus tegi etendusest fantastilise vaatemängu. MINU ARVAMUS Minule meeldis see muusikal väga, ma üldse ei imesta, miks see lavateos sellist edu omas!!! Ükski asi ei jäänud arusaamatuks
Valsikuningal oli kokku 3 abikaasat. Strauss oli väga oodatud ka Peterburi kõrgemas seltskonnas ja isegi tsaari õukonnas, kus teda sidus eriti lähedane sõprus tsaar Aleksander II noorema venna Mihhailiga, ajendatuna mõlema mehe kirest viiulimängu vastu. Johann Straussi Venemaa perioodile on pühendatud ka Lenfilmis 1971. aastal valminud mängufilm ,,Hüvastijätt Peterburiga". 2003. aastal avati Pavlovskis festivali ,,Suur valss" raames mälestusmärk Johann Straussile. Straussi muusika austajate seast leiame ka Richard Wagneri. Ta on kirjutanud ka 18 operetti; ooperi ,,Rüütel Pázmán" ja balleti "Tuhkatriinu", mille lõpetas aga helilooja Josef Bayer. 5. aprillil 1874 nägi Theater an der Wienis rambivalgust Straussi "Nahkhiir", millest sai helilooja menukaim operett läbi aegade, ning mis on jäänud teatrite repertuaari kuni tänapäevani. 22. mail 1899 Viini Hofoperis toimunud "Nahkhiire" etendusel juhatas Strauss viimast korda ise avamängu. Teatrist saadud külmetus
Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett ,,Kratt" on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks. Hoogne muusika ja uhke tulevärk sümboliseerib ahnust, mis lõpuks viib enesehävitamiseni. Kuigi kõik nähtav, materiaalne on ihaldusväärne, tuleb hinnata väärtusi ja mõelda oma prioriteetide üle. 3 Eduard Tubin Eesti helilooja ja balleti autor Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905 Torila külas Peipsi ääres. Tema isa töötas külas kaluri ja rätsepana
- teoreetiline uurib pigem ajalugu - praktiline otsib praktilises teatritegevuses teatripiire lavastamis- ja etendamispraktikates. Erinevad etendamispraktikad, mitte-argised kehatehnikad. Interkultuuriline teater. h) Teatrisotsioloogia uurib draamateksti, kuidas see kajastab protsesse, uurib publikut, uuritakse lavastuse sotsiaalset konteksti, kuidas sellise lavastuse loomine on võimalik, mis tingimusi on vaja. Näitlejad ja teatritöötajad on sotsiaalne grupp: uuritakse nende suhteid ja positsiooni ühiskonnas. Lavastuste sisu suhetes ühiskonnaga. Teatri sotsiaalsed ülesanded ühiskonnas: kas meelelahutus või sõnumikandja? Kultuuripoliitika ja teatriinstitutsioon lai plaan, kuidas teater ühiskonnas toimib. Sõnateater põhineb kirjalikul (draama)kirjanduse tekstil või protsessdramaturgia käigus loodud tekstil või dokumentaalmaterjalil. Fikseeritud tekst puudub
Assistendi ülesanded olid lihtsad ning neil polnud midagi pistmist loominguga nt rollide jagamine osatäitjate vahel, kujunduses kindlaks teha, millist tüüpi dekoratsioone konkreetse tüki jaoks vajatakse. 19. sajandil toimus teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" direktori assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid näitlejate paigutamise kohta fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud oma autoritahtega asendada kaotatud norme ja reegleid. Nii tekkis teatris uus lavastuse valmimise skeem, mis üldjoontes kehtib tänapäevani. Direktor
Erateatrid sõltuvad rohkem konkreetselt rahastaja maitsest. Need võivad olla loodud mängimaks mingit kindlat repertuaari. Üks maailmas laialt levinud erateatri liik on nn kommertsteater eesmärk pakkuda meelelahutuslikku repertuaari (Eestis nt Smithbridge Production, mis toob Tallinna Linnahallis muusikale lavale). Teatri jagunemine institutsioonidesse sõltub ka sellest, kas institutsioonil on püsitrupp või palgatakse iga uue lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet")
tulek). Repertuaaris: N autorite teoste lavastamine (Gorki, Trenjov jne). Klassika nõukogulik tõlgendus, eesti algupärandid marksistlikus võtmes. Muutused teatrite koosseisudes. I nõukogude aasta: · Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist. · Kunst kui ideoloogia tööriist. · Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits) · Sotsialistlik realism. · Ajakiri Teater muudetakse ajakirjaks Teater ja Muusika, seejärel suletakse üldse. · Tänu riiklikule dotatsioonile on teatrite majanduslik olukord üsna hea. · Publik on äraootavalt uudishimulik. Uue ideoloogia sõnastas J. Sütiste 1940 oma artiklis ,,Meie teater aktiviseerugu!" rõhutab teatri ja ühiskonna seose tähtsust, vastandub selgelt eelmisele (s.t Eesti Vabariigi) perioodile. Oli ka õnnestumisi, näitlejatöödes. Nt Liina Reimani nimirollid Gorki näidendites ,,Ema" ja ,,Vassa Zeleznova". 1941
keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see tõeline katastroof, kuna ta oli teatrisse väga kiindunud. Ta tegi tugeva panuse teatrisse. Cervantes oli Alzeerias vangis, käsi oli kahjustatud jne. Löök teatri poolt tabas teda siis, kui ta arvas, et on juba kindel pind jalge alla ja siis sai nö löögi kõhtu. Lope põrmustas Servantese ettekujutuse õigest ja hästi kirjutatud dramaturgiast. Lope propageeris ,,uut kunsti" esteetiline mõiste, mis
saanud juba anekdoodi tegelased). Autoreid huvitas kitsa ringkonna eluolu (n-ö kuldne noorus, kelle jõudeaeg möödus pidutsedes). Ei kasutatud mõistet ,,absoluut", seda asendas mõiste ,,juhus". Teatris kujunesid välja kindlad tüübid - grupid samastumise alusel. Tegelasteks olid nt hetäär, ori, rikas noormees. Enam ei olnud tähtis individuaalne nimi. Näidenditest kadus koor avanes privaatse suhtluse valdkond. Muusika kaob üleminek puhtal kujul draamale. Tervikuna pole ühtki Kesk- Atika komöödiat säilinud. 8. Uus-atika komöödia sidemed filosoofiaga ja Menandrose looming Aristoteles lõi peripateetikute koolkonna, kelle huviobjektiks oli inimloomus kuivõrd mõjutab see inimese saatust. Ta alustas inimloomuste süstematiseerimist. Filosoofide mõtisklused inimkarakterite üle mõjutasid ka teatrit. Huvitava süzee jaoks oli vaja lihtsustatud tegelastüüpe, kuna
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
We balance opposites: movement in then out, tension and release 4 MOTION FACTORS: TIME (aeglane-kiire) FORCE (tugev-kerge) SPACE (direct plastic) FLOW (bound free) P.Bausch ,,1980" grupp indiviid lahkumissõnad ilma choreological order´ita - POSTURE GESTURE MERGE (kokkuliitmine) J. Kylian ,,Obscure temptation" Cunningham CHANCE THREORY (paberilehtedele kirjutatud sõnad (algustäht ette antud vastav tegevus ja choreological order lõhkumine) W.Forsythe lõhub muusika, liikumissõnavara, ruumi, esitaja funktsioone) METALINGUISTUC CODES (teatrikoodid, mida koreograaf kasutab või lõhub) VALERIE PRESTON- DUNLOP "LOOKING AT DANCES" (koreoloogiline perspektiiv tantsus) 2003, Verve Publishing; UK Rääkida tantsust, ilma, et seda näeks, on nagu proovida ronida üle kõrge müüri ilma redelita. Liikumise kirjeldamine sõnadega on kohutav ja peaaegu võimatu, nagu on võimatu kirjeldada roosi lõhna või veini maitset. See tekst on siiski mõeldud
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
19. saj levis paaristants. Levisid ka uued tantsustiilid polka, valss. Neid kohandati omale mugavamaks. KULTUUR EESTIS 1900-1918 Kultuurielu taustaks on poliitiline ühiskond. 20. saj hakkab tasapisi välja kujunema ka eesti rahvuslik poliitika. Kerkisid esile inimesed, kes tulevikus hakkasid tegelema eesti ühiskonna ja poliitika edasi arendamisega: Tõnisson ja Päts. MUUSIKA Hõlmab ka venestusaega. 19. saj lõpp ja 20. saj alguses kujunes välja eesti professionaalne muusika. Kerkisid esile kõrge muusikalise haridusega eestlased. Enamasti oli õpitavaks erialaks orel. Oreli õpingute kõrval oli kohustuslik ka kompositsiooni õppimine. Oreli õppimine andis häid tulevikuvõimalusi. Esimesteks professionaalideks olid Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu ja Aleksander Lätte. Eelkõige tegelesid vokaalse muusika (koorimuusika) kirjutamisega. Miina Härma kirjutas suurema osa 1920-datel
näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Õhuke luulekogumik ,,Tähetund". Luulekogu ,,Elu helbed" 1971, ,,Korallid emajõel" 1986. Peale surma on avaldatud kogutud teosed, kus 1 osas luuetused ja 2 osas proosad. Alver on saanud 2 korda J.Liivi luulepreemia. Läbivaks teemaks on vaimsus, taunib demokraatiat. Tema mõned luuletused on järgmised: ,,Kaks saarlast", ,,Tulipunane vihmavari", ,,Helde andja", ,,Halvad naised", ,,Elul on väikene hingemaa". Kooliajal oli Alveril kaks harastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks osutas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan ,,Tuule armuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus ,,Invaliid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotisaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekult ühelt kirjandusliigilt teisele kirjutab ta
Põhiprobleemid: 1 Kas raha eest saab kõike? 2 Kas raha nimel tasub hüljata perekond? 3 Miks peetakse raha kõige aluseks? 2 Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
zürii, kes valisid näidendi välja. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Riik andis teatri ehitamise eraettevõtetele. Teater ol tasuline, kuid mingist ajast saati hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama. Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korrald
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. 12 Riik andis teatri ehitamise eraettevõtetele. Teater oli tasuline, kuid mingist ajast saati hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama. Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17 000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korraldatud
peategelastele vabanemise. Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule
vanemail olid käed töödtegemist täis, peaaegu omapead jäetud Giuseppe kasvas inimpelgliku ja endassesulgunud lapsena. Aidates ema kodustes töödes, täites isa poekeses müüjakohustusi ning hoolitsedes nõrgamõistusliku noorema õe Giuseppa eest, jäi poisike õige kauaks kooliõpinguist kõrvale (Roncoles kooli polnud) ning tema üksluist lapsepõlve aitas sisustada külaelanikelt ja rändpillimeestelt kuuldud muusika. Kõige suuremat naudingut pakkusid talle külakiriku oreli võimsad helid. Kohalike tavade kohaselt pidi Giuseppe juba seitsmeaastaselt jumalateenistuste ajal kooris laulma ja kirikuõpetajat abistama. Kord olnud muusika võlujõud sedavõrd lummav, et ta kogu maailma ja eeskätt muidugi oma "ametialased" kohustused hoopis unustas, paatrile püha vee ulatamata jättis ning oma hajameelsuse pärast pühalt isalt nii tugeva müksu sai, et ta altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Oidipus” VANAKREEKA TEATER – koosnes kolmest osast: orkestra e ringikujuline tantsuväljak, ajutine hütitaoline ehitis ehk skene, kus näitleja saaks oma välimust muuta (tähtsaimaks oli tegelastüüpi iseloomustav mask), kolmandaks osaks oli theatron ehk vaatamispaik. Laugjalt tõusval maastikul oli alguses. Enamasti mereranniku lähistel, hiljem jätkati seda ehitustüüpi ka sisemaal. Eelkäijaks rahvapidustused Dionysose auks, tragöödiavõistlused, näitlejad olid meessoost ja maskidega, rahva osa täitis koor, katarsis, deus ex machina. Thespis eraldas koorist ühe näitleja, kes suhtles kooriga ja rääkis. Aischylos tõi 1 näitleja kõrvale ka teise. Sophokles tõi 2 näitleja kõrvale kolmanda. Oodid Proloog. Koori ilmumise laul. Epeisodion- koori laulude vahel esitatud dialoogid, vahetekstid ( episoodid ) Eksodos- koori äraminek. Vaheaegu polnud, aeg ja koht alguses vähe määratud. Tegevus toimus 1 kohas 1 päeva jooksul
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus"
(Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). Iiri saagade algmed on pärit I aastatuhandest eKr, kui Iirimaal elasid keldid, kelle ühiskonnas oli laulik kui vanade pärimuste ettekandja ja talletaja suure au sees. Meieni jõudnud iiri saagad kujunesid 2.7.saj. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati filideks jäädvustasid kuningate lähedaste nõuandjate ja ennustajatena saagades sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. Teine hulk laulikud oli bardid esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Keldid võtsid ristiusu vastu rahumeelselt ja vara. Patrick tõi ristiusu Iirimaale juba 5.saj. Filide ja bardide looming kandus suuliselt edasi, seda hakkasid üles kirjutama iiri mungad 7.saj. Ristiusk mõjutas saagasid ja nende motiive: kristlik ligimesearmastus pehmendas vanade pärimuste tooreid motiive. Keldi saagades on alles kristluse-eelne müütiderikas maailm. Iiri saagad olid
annaabi.ee 
