Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5. Maksuametile ülekandmata sotsiaalmaks 57 000 6. Ostjate tasumata arved 83 000 7
Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d 1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss (nõue) 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 5 5 12 Väljaantud lühiajaline laen 16 16
· AS'i Reek pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiad- vara · Auto- vara · Büroohoone- vara · Ettemaksed tarnijatele- vara · Ettemaks ostjalt teenuse eest- kohustus · ettemaksuna laekunud rent- kohustus · intressinõue- vara · intressivõlg- kohustus · kaup müügiks- vara · lühiajaline pangalaen- kohustus · osakapital- omakapital · ostjalt laekumata summa- vara · OÜ'le Laks antud lühiajaline laen- vara · Palgavõlg- kohustus · Raha arvelduskontol- vara · Tootmisseadmed- vara · Tulumaksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees kohustus · Võlad tarnijatele- kohustus
Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikuid vara vara kapital kapital 115 1 Tooraine ja materjal 115 2 Tarnijatele maksmata 120 120 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 45 45 5 Saadud lühiajaline laen 70 70 6 Ettemakstud tulevase 5 perioodi kindlustus 5 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8
aasta majanduskriisi taandumine ning müügitulu suurenemine. Lisaks suurendas ettevõtte kasumit infotehnoloogiaga tegeleva tütarettevõtte müügist teenitud ühekordne tulu. Muutusi ei toimunud absoluutselt aktsiakapitali nimiväärtuses, kohustuslikus reservkapitalis ja muudes reservide kirjetes. 2011. ja 2010. aastatel oli bilansi horisontaalanalüüsis suuri protsentuaalseid muutusi. Suurim muutus toimus varade kirjetes: raha kirje muutus 390%. 2011. aastal oli ettevõtte arvelduskontol 2 328 035 eurot ja 2010. aastal 596 957 eurot. Võib oletada, et 2009. aastal kuulutati dividendid välja ja arvestati tulumaks maha puhaskasumist ning 2010. aastal maksti arvelduskontolt välja dividendid rahas. Suur hulk raha arvelduskontol ei ole hea näitaja, sest kui ettevõttel on arvelduskontol liiga palju raha, tuleks seda pigem investeerida. Huvitav on see, et 2011 aastal tehti suhteliselt suur hulk finantseeringuid 110 759 eurot, kuid see summa võiks olla veelgi suurem.
näiteks kinnisvarasse. investeerimisega alustamine ei eelda suurt hulka raha ega majandusalast kõrgharidust. SEB kogenud ja kompetentsete investeerimisnõustajate abiga võib igaühest investor saada, et oma raha parema käekäigu eest hea seista. Praeguses pingelises majandusolukorras räägitakse põhjendatult üha enam säästmisest. Hoopis vähem on aga juttu, mida oma säästudega peale hakata. Ehkki inflatsioon on langemas, vähendab see jätkuvalt arvelduskontol või sularahana seisvate säästude väärtust. Ainuke viis raha ostujõu säilitamiseks on selle investeerimine. Varasema kogemuse puudumisel tekib kohe aga küsimus: kust alustada? Igaüks saab hakkama Alustuseks sellest, mida investeerimisega alustamiseks vaja ei ole. Erinevalt laialt levinud arvamusest ei ole selleks vaja suurt summat raha. Ühekordse rahapaigutuse korral piisab ka
riskivabalt ja kindlalt kasvama. Tähtajalise hoiuse puhul on oluline teada Hoiuse summa Hoiuse valuuta Hoiuse intressid Hoiuse tähtaeg Soodustingimused Hoiuse automaatne pikendamine Kasvuhoius Kasvuhoius kaitseb ja kasvatab Teie raha. Ka väikeste summade pidev kogumine Kasvuhoiusele aitab Teil kasvatada suurema summa tagavararaha. Kasvuhoiuselt teenitud intressitulu on kordades suurem kui oma sääste arvelduskontol hoides. Kasvuhoiusel olev tagavararaha annab Teile vabaduse plaane teha ning kindlustunde ootamatuste puhuks. Investeerimishoius Investeerimishoius on tähtajaline hoius, mille intress sõltub erinevate väärtpaberiturgude liikumisest. See on parim võimalus investorile, keda ei rahulda hetkel kehtiv tähtajalise hoiuse intress, kuid kes ei ole valmis võtma väärtpaberituru langusega seotud riski. Üleöödeposiit
Väljaspool koosolekuid suhtleb meeskond Messengeri teel. ● Kuidas pannakse kirja olulisemad otsused? Olulisemad otsused kajastuvad õpilasfirma suhtlusgrupis, et need oleks nähtavad kõikidele liikmetele. Vajalikud otsused pannakse ka kirja äriplaani. 3. Dokumentide ja varade hoiustamine ● Digi- ja paberdokumente hoiustatakse – kuidas ja kus hoiustatakse? ● Raha hoiustatakse – kuidas ja kus? Raha hoiustatakse Õpilasfirma arvelduskontol. ● Arvelduskontole on ligipääs kellel? Arvelduskontole on ligipääs finantsjuhil. ● Muud varad (materjalid, tooted jms) – kuidas ja kus hoiustatakse? Mai Kullerkupp Ella Kuusk Juhataja Protokollija
Ärinime tõlkimine eesti keelde pole lubatud. 4. Seda tapeeti on kolmes erinevas värvitoonis. Kolmes erinevas värvitoonis tapeeti. 5. Käesolevaga teatame, et antud küsimustele vastuse leidmiseks kokku kutsututava koosoleku teiepoolne aeg meile ei sobi. HARJUTUS 3: Kuhu panna koma? 1. Õppelaenu on võimalik taotleda, kui haridusministeerium on teid kandnud õppurite nimekirja. 2. Kui soovite arvelduskontol hoida paralleelselt eesti krooniga ka teisi panga noteeritavaid välisvaluutasid, palume täpsustada..... 3. Avalduses palume märkida kuupäev, mil soovitakse summa tagastada, ning samal kuupäeval palume garanteerida vajaliku summa olemasolu kontol. 4. Taotlusel palume kindlasti ära märkida teie postiaadress, kuhu leping tuleb saata ning telefoninumber. 5. Põhimõtteliselt ei jää trollijuhtidel muud üle, kui minna samuti Soome bussijuhiks. Harjutus 4: Vormista loetelud A
-827 -831 -835 -839 -843 -848 -852 -856 -10,000 laenuperioodi alguses) ja tagastada põhiosa lõpptähtpäeval. Intressi ajabaas on act/360. guri väärtus väheneb, kui suureneb periood, e vältel arvutatakse antud diskontomääraga. ajabaas on act/365. ajabaas on act/360. ssi ajabaas on act/360. Ettevõtte arvelduskontol on 160 tuh eurot, mida ta soovib investeerida ja võ 1. Investeerida oma tootmisesse ja saada järgmise nelja aasta joo 2. Investeerida perspektiivse ettevõtte lihtaktsiatesse, mis prognoosi kohaselt võivad teenida jä Küsimus: Millist varianti peab eelistama? TEINE VALIK
õigusaktides sätestatust. Raamatupidamise sise-eeskirjad koosnevad järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Algdokumendi käive ja säilitamine Raamatupidamisregistrite pidamine Varade ja kohustuste inventeerimine Kontoplaan Koodide kasutamine Käibe- ja põhivara Rahaliste vahendite arvestus Sularaha arvestus Arvestus arvelduskontol Varade ja kohustuste tasaarvestus Varude arvestus Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara mahakandmine Amortisatsiooni arvestus Väikevara Aruannete koostamise kord Lisad 3 1) Kontoplaan 2) Bilansiskeem
katmise ettepanek, audiitori järeldusotsus. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, lisad. Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga. Kassa inventeerimisel loetakse sularaha kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust raamatupidamises kajastatuga. Varude arvestusmeetodid: 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest liikumisest. 2.Kaalutud keskmise soetushinna meetod- peale igat kaubapartii sissetulekut arvutatakse uus kaalutud keskmine soetusmaksumus 3.FIFO meetod- lähtub põhimõttest, et esimesena
motiveerida töötajaid Tööjõud kallineb Madal --- Võimalikud riskid meie ärile: VÄLISRISKID • Tururisk (klientuur väheneb või puudub, uued konkurendid) • Kinnisvararisk (üür kallineb, üürileping lõpetatakse) SISERISKID • Personalirisk (tööjõud kallineb, töötajate lahkumine) 11. BILANSS Aktiva: KÄIBEVARA Arvelduskontol – 2130,32€ Printeripaber (500tk) - 3.50€ Pastapliiatsid (20tk) - 5.50€ Harilikud pliiatsid (5tk) - 2€ Kustukumm (2tk) - 1€ Korrektor (2tk) - 2€ Plakati ilmutamine - 7.69€x5=38,45€ Kohvioad (2 pakki) – 16€ Ühekordsed tassid (100tk) – 4€ Suhkur (2kg) – 2.20€ Plastlusikad (100tk) – 1.5€ Küpsised (5 pakki) – 7,5€ Käibevara kokku – 83,65€ PÕHIVARA Kalkulaator (2tk) - 20€ Matemaatika õpik 9.kl - 11.44€ Keemia õpik 9.kl - 12.26€ Füüsika õpik 9
/4= 21 250 1.kv.amort. Arvuti 15 220 + mööbel 34 677 + paigaldus 2764 = 52 661 / 6 = 8777 /4 = 2194 1 kv. Soetusväärtus kokku 680 000 + 52 661= 732 661 V: Amortisatsioon 1 kv. 21 250 + 2194 = 23 444 V: JÄÄKVÄÄRTUS 732 661 – 23 444 = 709 217 6. Osakapitali leidmine ja bilansi koostamine Saldod: lühiajaline laen 30 000, tarnijatele maksmata arved 42 000, käibemaksu tagasinõue 28 000, väljamaksmata palgad 100 000, tulumaksukohustus 23 000, lõpetamata toodang 42 000, raha arvelduskontol 23 000, ostetud kaubad 25 000, põhivara 55 000, ostjate tasumata arved 92 000, arvestatud amortisatsioon 15 000, eelmise perioodi kahjum 10 000. Leida vajaminev väärtus osakapital ja koostada bilanss. Käibemaksunõue 28 000 Laen 30 000 Lõpetamata toodang 42 000 Tarnijad 42 000 Raha ak-l 23 000 Palgad 100 000
Variant 3. Võtta laenu liitintressimääraga 5,9% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus toimub iga kuu lõpus ja intressi ajabaas on act/360. 10000 5,9 = 590 eur aastas Variant 4. Võtta laenu lihtdiskontomääraga 5,8% aastas (ehk makstes intressi kohe laenuperioodi alguses) ja tagastada põhiosa lõpptähtpäeval. Intressi ajabaas on act/360. 10000 5,8 = Küsimus: Millist varianti peab eelistama? Ülesanne 3 Ettevõtte arvelduskontol on 160 tuh eurot, mida ta soovib investeerida ja võrdleb kahte investeerimisvarianti: Investeerida oma tootmisesse ja saada järgmise nelja aasta jooksul tulu 50 tuh aastas. Investeerida perspektiivse ettevõtte lihtaktsiatesse, mis prognoosi kohaselt võivad teenida järgmise nelja aasta jooksul dividenditulu 12% aastas. 160 000 4. aastat, 12% dividenditulu aastas 160000 x 12/100=19200 x 4 aastat = 76800 dividenditulu. Küsimus: Millist varianti peab eelistama? Ülesanne 4
kaarte tudengitele, ISIC Õpilane Electron kaarte õpilastele ning ITIC Teacher MasterCard pangakaarte õpetajatele ja õppejõududele. SEB Pank pakub ka oma klientidele pangakaarte, mille nad võivad ise oma pildiga disainida. (SEB 2010) 4.2 Sampo Pank Sampo Pank pakub oma klientidele deebetkaarti, Visa Goldi, Visa Classic krediitkaarti ning Mastercard Business krediitkaarti. Visa Gold on kaks ühes- kuldkaart ja deebetkaart. Selle kaardiga on võimalus kasutada arvelduskontol olevat raha igapäevaste ostude tegemiseks nii Eestis kui ka välismaal. Krediitkaart on usaldusväärne tagatis hotellituba broneerides või autot rentides. Võimalus on osta kupu ja teenuseid intetnetist ning vajadusel 24 tundi hädaabi teenus üle kogu maailma- Visa toimetab kliendini asenduskaardi või sularaha. (Kaardid 2010) 4.3 Nordea Pank Nordea pakub lisaks tavalisele deebetkaardile suurel hulgal krediitkaarte. MasterCard
Käibekapitalilaen Selle laenu arvelt finantseeritakse täiendavalt käibekapitali ehk käibesse suunatud kapitali. See on kapitali osa, mida kasutatakse reaalsel kujul ühes tootmistsüklis, näiteks tooraine, kütus, töötasu. Laen antakse kindlaks otstarbeks ja tähtajaks. Käibekapitalilaen on tavaliselt iselikvideeruv st et tagasimaksmine toimub valmistoodangumüügist laekuva raha arvelt. Pank võib rakendada laenu andmisel nõuet, et kliendi arvelduskontol oleks alati teatud rahasumma (kompensatsioonisaldo), mis tavaliselt on kuni 20% laenusummast. Kommertspaberid Tegemist on lühiajaliste maksekohustustega, mida müüakse turul lühiajaliste võlavekslite eest. Laenu pikkus on tavaliselt kuni 6 kuud. Kommertspaberi eelisteks lühiajalise krediidiallikana on suhteliselt madal intressimäär, võrreldes pangalaenuga. Samuti pole see seotud minimaalse hoiusejäägi nõudega. Kommertspabereid saavad kasutada aga ainult
kontopidajaks oleva krediidiasutuse vastu ja hoiustaja arveldus- või laenulepingust tulenevad nõuded laenusaajaks oleva krediidiasutuse vastu. Hoius on ka summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma arvel andnud vastava maksekäsundi, kuid mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud. Ühishoius käesoleva seaduse tähenduses on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule. (Tagatisfondi seadus) Enamlevinud hoiuste liigid: - Raha arvelduskontol - Nõudmiseni hoius - Tähtajaline hoius - Üleöödeposiit - Kasutushoius - Kasvuhoius - Kogumishoius - Lastehoius - Säästuhoius - Investeerimishoius (Tagatisfond) Hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Sellisel juhul kehtib hoiuste tagamise skeem
arvete tasumisega. Selle probleemi lahenduseks on pangad välja töötanud arvelduskrediidi võimaluse, mille abil saab kindla limiidi ulatuses minna arvelduskontoga miinusesse. Loomulikult kaasneb toodud võimalusega ka intressikulu. Raha juhtimine seostub optimaalse rahakonto suuruse määramisega. Raha hoidmisega kaasneb loobumiskulu investeerides raha väärtpaberitesse, on võimalik teenida oluliselt suuremat tulusust kui deposiitides, rääkimata lihtsalt raha hoidmisest arvelduskontol. Samas kaasnevad lühiajaliste väärtpaberitehingutega tehingukulud. Oleks vaja leida optimaalne tee. Selleks on koostatud kaks mudelit: Baumoli ja Milleri-Orri optimaalse rahakonto mudelid. Baumoli mudel kujutab endast lihtsat optimeerimisülesannet, mille eesmärgiks on minimeerida raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida
Majandustehingud aktsepteeritakse juhatuse liikmete poolt. Majandustehingu aktsepteerimisega annavad juhatuse liikmed nõusoleku kirjendada majandustehing raamatupidamisarvestuses. Suurem osa majandustehinguid on tavalised ostu- ja müügiarved. Raamatupidamisarvestuse aluseks on algdokumendid (arve, palgaleht, raamatupidamise õiend, otsus, pangadokument). Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja. Sularaha limiiti ei kehtestata, samas hoitakse sularaha kassas minimaalsel hulgal. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Kassaraamatut peetakse programmis, trükitakse välja vastavalt vajadusele. Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema
subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. -turuhind ehk tasakaaluhind, on hind mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutata. 14. Millised on säästude paigutamise võimalused? Raha arvelduskontol- ei teeni interrsi, saab igal ajal välja võtta. Säästu- või kogumishoiuse variant, raha teenib intressi, raha ei saa igal ajal välja võtta. Tähtajaline hoius- ei saa raha lepingut katkestamata välja võtta. Investeerimishoius- võimaldab saada osa aktsiaturgude tootlusest, mis võib anda võimaluse teenida tähtajalisest hoiusest suuremat intressi. Võlakirjad- võlakiri on väärtpaber, mis tõendab et võlakija saaja on võlaandjalt
tavaliselt mitte alla kolme kuu ja alates teatud summast; katkestamisel ei saa tulu. Üleöödeposiit kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius kestvusega ühest pangapäevast teise (või reedest esmaspäevani); väga kõrge likviidsus; 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm väga madal risk; intress kõrgem kui arvelduskontol; määratud miinimumsummad; Rahaturufondide osakud kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); kõrgem tootlus (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast Võlakirjad Ostjatelt laekumata arvete juhtimine Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms.
maksetehingud läbi internetipanga. Oma igapäevaseid sisseoste tehes ei ole enam vaja rahapakki kaasas kanda, piisab kui Sul on taskus pangakaart. Elektrooniliste maksevahendite kasutamiseks on vajalik omada pangas nõudehoiust. Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab igal ajahetkel oma raha kasutada. Nõudehoiuse igapäevast kasutamist elektrooniliselt võimaldab deebetkaart. Deebetkaardiga on võimalik arveldada isiklikul arvelduskontol oleva rahasumma ulatuses. Krediitkaardiga on võimalik teha suuremaid oste kui hetkel arvelduskontol olev rahasumma võimaldab. Hiljem, kui uus raha arvelduskontole laekub, arvestab pank krediidisumma ja kogunenud intressid sellest maha. Ülesanne24. Leia alljärgnevast loetelust üles ja kriipsuta läbi 3 ebaõiget vastust. Raha peab olema: · kergesti äratuntav ja raske järele teha · riigilipu värvides · vastupidav ja kulumiskindel · purunematu
Investeerimisel aktsiatesse Näide Millisesse rahakäibe aruande ossa paigutatakse järgmised majandustehingud: 1. Laenu väljastamine (finantseerimisasutuse korral) põhitegevuse rahakäive 2. Laenu väljastamine (mittefinantseerimisasutuse korral) investeerimistegevuse rahakäive 3. Laenu saamine (mittefinantseerimisasutuse korral) finantseerimistegevuse rahakäive 4. Arvelduskontole laekunud intress arvelduskontol seisnud raha tõttu põhitegevuse rahakäive 5. Patendi soetamine raha eest investeerimistegevuse rahakäive 6. Osakapitali sissemakse majana ei ole rahakäivet 7. Töötasult maksude tasumine Maksu- ja Tolliametile põhitegevuse rahakäive Rahakäibe aruande koostamise meetodid Rahakäibe aruande koostamise meetodeid on 2: otsemeetod (ehk ,,ülevalt alla" meetod) rahakäive kajastatakse raha liikumise põhjal ehk
Need on valitsuse ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides. · Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse · Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt
Arvelduslenu antakse vaid kindala tähtajaga, milleks on tavaliselt maksimum aasta. Tähataja lõpuks peab olema arvelduskonto miinusaldo likvideeritud. Sinna hulka kuuluvad ka intressid, mis peavad samuti tasutud olema tähtaja lõpuks. Käibekapitali laen Hooajaliseks finantseerimiseks, mis antaks üks kord kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. Käibekpitali laenu saamiseks on vaja tagatist. Vahel nõutakse, et kliendil oleks arvelduskontol koguaeg kindel summa. Laenu tagasimaksmine toimub müügist saadud laekumsite arvelt. Tagasi saab makta nii osade kaupa kui ka korraga. Investeerimislaen Projektide käivitamiseks ja ettevõtte laiendamiseks. Finantseeritav periood on 1-10 aastat. Miinimum finantseeritav summa on näites hansapangas 30 000 krooni. Tgatiseks peab olema kinnisvara. Intress sõltub kliendi omafinantseeringust. Kodelaen Kodulaen on laen, mida saadakse kodu ostmiseks, kodu ehitamiseks või remontimiseks või
majandusarengu. Eurosüsteemi liikmeksolek aitab vähendada riigispetsiifilisi riske, mis omakorda suurendab majanduse usaldusväärsust. See toob kaasa riigireitingu tõusu, intressimarginaalide alanemise ning välisinvestorite suurema huvi Eesti majanduse vastu. Samuti on oodata tehingukulude (peamiselt valuutavahetuskulude) vähenemist ning hindade paremat võrreldavust, mis toetab hinnastabiilsust. Kuidas saab kroonid eurodeks vahetada? Mis saab minu arvelduskontol olevast rahast? Pangad vahetavad kokkuleppel Eesti Pangaga kuu aega enne ja kuus kuud pärast -päeva kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta ning jätkavad seejärel nimetatud teenuse osutamist vähemalt kuue kuu jooksul piiratud kontorivõrguga. Pärast kroonide eurodeks vahetamise lõppu pankades vahetab Eesti Pank tähtajatult kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta. Alates -päevast kehtib kahenädalane paralleelkäibe periood, mil euro ja kroon on
Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat raha kõige kasulikumal viisil säästa või investeerida: kas hoida oma raha tavalisel arvelduskontol, kasutada tähtajalise hoiustamise võimalust, paigutada oma raha aktsiatesse või muudesse väärtpaberitesse või hoopiski investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut
Ül- liitintress Tähtajaline hoius on 1000eur, aastane interssimäär 5% ja intressi arvutatakse kord aasta. Aasta lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri Likviidsus Kui kiiresti on võimalik sinu tehtud investeering rahaks muuta, mida kergem on raha välja võtta, seda suurem on likviidsus. Likviidsusel on ka oma hind odav. Kõige likviidsem on hoida sularaha pangakontol, sealt teenid kõige vähem. Vaba raha arvelduskontol- pole eriti tulus. Tähtajaline hoius Vaba raha hoidmiseks kindlaks tähtajaks. Tähtajalise hoiuse intress võrreldes kasutushoiusega kõrgem Intress- Raha laenaja e. Võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. Väljendatakse portsentides. Investeerimishoius- Tähtajaline hoius, mis sobib pikemaajaliseks hoiustamiseks, kõrgema tulu eesmärgil. Kasutushoius saab raha juurde panna ja vajadusel ka osaliselt või täielikult välja võtta,
Likviidsuse analüüsist võib välja lugeda, et tegemist on igati maksejõulise ettevõttega, millel pole mingeid raskusi oma lühiajalisi kohustusi kiirelt tasuda. Samas 2010. ja 2011. aasta näitajatest võib järeldada, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse olid liiga suured ning enda ressursse ei kasutatud piisavalt efektiivselt. ICT Support OÜ finantsolukorra parendamiseks omanike seisukohalt võiks ettevõte maksta omanikele tihemini, sest vastasel juhul on ettevõtte arvelduskontol ebaotstarbekalt palju raha. Ettevõtte väärtuse tõstmiseks oleks mõistlikum pangakontol olevat üleliigset raha investeerida, et tulemused veelgi paraneksid. Varude kasutamise analüüs näitab, et aastatega on ettevõte tulemused aina paremaks muutunud. Aastate jooksul on varude käibekiirus olnud 2-4 päeva, mis tähendab, et kolme aasta jooksul suudeti varud ära müüa 7-18 korda kuus. See tähendab, et oma varusid on väga
saaja.) Maksekorraldused saab liigitada ühekordseteks maksekorraldusteks ning püsi- ja otsemaksekorraldusteks. Püsimaksekorralduse puhul annab klient oma pangale käsu maksta perioodiliselt teatud isikule ühesuurune summa, otsekorralduse puhul saab pank kliendi arve, millel olev summa tuleb perioodiliselt maksta. Levinud makseinstrumentidena on tänapäeval kasutusel krediit- ja deebetpangakaardid (VISA, MasterCard jt). Krediitkaardiga saab raha kasutada rohkem, kui on arvelduskontol, deebetkaardiga üksnes oma raha ulatuses. Inkassokorraldus tähendab kliendi raha sissenõudmise korraldust panga poolt veksli või muu dokumendi alusel. Tsekk (cheque, check) on tseki väljaandja kirjalik käsk krediidiasutusele kanda kindel rahasumma tseki omaniku pangakontole või väljastada sularaha. Pangatsekk on rahamaksja panga väljaantud ja garanteeritud tsekk. Klienditseki vormistab rahamaksja ise. Reisitsekk on
See annab võimaluse minimeerida kontsernikonto kasutamise kulusid. Jaotuskanalid: · kontor · telefonipank (operator- ja automaatteenus) · ATM ja POS sularahamakseautomaat, makseterminal (kauplustes) · Modemsidel baseeruv süsteem klient-pank (intenetipanga eelkäija) · interneripank · mobiilne pank Kontsernikonto vahendid kõigi liikmete rahaliste vahendite ning panga poolt antud arveldukrediidi summa. Kontserniliikmete vahendidi tütarettevõtja arvelduskontol olevad rahalised vahendid ning emaettevõtja poolt kehtestav positiivne sisemine limit, kuid mitte rohkem kui kogu kontserni vahendid kokku. Igapäevased arveldused toimuvad iga ettevõtte oma kontodel. Kaartide liigitus: Territoriaalse kehtivuse järgi Väljaandva organisatsiooni järgi pangad, kütusefirmad, jaemüügiettevõtted Kasutamisvõimaluse järgi Tehnilise aspekti järgi kiipkaardid
öelda, et kui suudetakse müüa sellise hinnaga ja hoida selliseid müügimahte nagu eelarves, siis võib niisugust ettevõtet küllaltki edukaks pidada. Kriitiliseks momendiks peaks pidama siiski seda, et tegemist on liiga kitsa sortimendiga ja seetõttu tulebki teha suuremaid investeeringuid põhitegevusega seotud varadesse. Samuti tundub rahavoogude eelarvet vaadates, et nii väikese käibega firma puhul seisab liiga palju likviidset raha arvelduskontol kasutamata st. rahaliste vahendite kasutamine on ebaefektiivne. Seda vaba raha võiks kasutada kas täiendavateks investeeringuteks või kindla investeeringuplaani puudumisel kasutada lühiajaliselt näiteks pankade rahaturufondide teenuseid, kus raha jääb sama likviidseks kuid teenib kõrgemat intressi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 24 2
(näiteks). Nõude esitamine mõistliku aja jooksul Järeldus: Ostja ei saa nõuda müüjalt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Variant 3: kui ostja oli müüja kodulehel tellimuse ära esitanud, sai ta ostjalt kinnituse, et tellimus on vastu võetud ning ostjal tuleb tasuda ettemaksu 30% müügihinnast (s.o 2400 eurot) ning ülejäänud summa asja üleandmisel. Asja üleandmisel ei olnud ostjal parajasti arvelduskontol piisavalt raha, et müüjale ostuhinda tasuda. Ostja nõudis siiski asja üleandmist. Müüja keeldus. Ülesanne 3: kas müüjal oli õigus keelduda köögimööbli üleandmisest? Hüpotees: Müüja võib oma kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Eeldused: võlasuhe, rikkumine, lepingupooltel on vastastikused kohustused, täitmise samaaegsus või keelduva poole kohustuse täitmine pärast teist poolt, vastuväite esitamine/keeldumisele tuginemine Võlasuhe Kontrollitud
Inventeerimiskomisjoni protokoll: komisjon koostab protokolli milles määratakse ära puudu ja üle jääkide iseloom ning nende reguleerimise kord. D: puudujäägid ja riknemiskaod K: kaubavaru (materjal) D: materiaalse kahju hüvitamise arveldused K: puudujäägid ja riknemiskaod D: kassa (arvelduskonto) K: materiaalse kahju hüvitamise arveldused KÄIBEVARA ARVESTUS: kassa ja panga tehingud. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja rahaks arvelduskontol. Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks. Sularaha arveldused: Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularaha tehingut võivad teha materiaalselt vastatavad isikud kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Sularaha tehingute dokumentideks on nummerdatud kassa orderid. Milledel ei tehta õiendusteta parandusi ega ülekirjutusi. Orderid saavad
Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Eestis teevad seda tüüpi fondid ka repotehinguid teiste väärtpaberitega ja vahel panevad raha paremate võimaluste puudumisel tähtajalistele pangahoiustele. Rahaturufond on mõeldud investorile, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides. 2) Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Põhimõtteliselt võib intressifondide riskitase olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeerivatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse (s
Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 - bilansi aktivakirjete kontod 2 - bilansi passivakirjete kontod 30 - realiseerimise tulude kontod 31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. 12 Rahaliste vahendite jääk ja tehingud arvelduskontodel kajastatakse kontoplaanis kontodel: 101 1039 - Raha ja pangakontod 3.3.1 . Sularaha arvestus Kassaoperatsioonide arvestust peab kassapidaja- raamatupidaja.. Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja
Nt materjali ost, kauba müük, laenu võtmine jm Ettevõttesisene sündmus – toimuvad ettevõttes Nt maksude arvestamine, materjali kasutamine jm Koostatakse lausend majandustehingu kohta ning kirjendatakse raamatupidamise registrisse (pearaamatusse). Kahekordne kirjendamine tagabki bilansis aktiva ja passiva võrdsuse. Näide 1 : Ettevõtte kassas on olemas 100.- ning arvelduskontol 35 000.- Majandustehing: Ettevõtte juhataja viis arvelduskontolt kassasse 3 000.- D KASSA K D ARVELDUSKONTO K ALGSALDO: 100.- ALGSALDO: 35 000.- 3 000.- 3 000.- DEEBET: KASSA 3 000.- KREEDIT: ARVELDUSKONTO 3 000.- Tekkepõhine arvestus … majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
Inventeerimiskomisjoni protokoll: komisjon koostab protokolli milles määratakse ära puudu ja üle jääkide iseloom ning nende reguleerimise kord. D: puudujäägid ja riknemiskaod K: kaubavaru (materjal) D: materiaalse kahju hüvitamise arveldused K: puudujäägid ja riknemiskaod D: kassa (arvelduskonto) K: materiaalse kahju hüvitamise arveldused KÄIBEVARA ARVESTUS: kassa ja panga tehingud. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja rahaks arvelduskontol. Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks. Sularaha arveldused: Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularaha tehingut võivad teha materiaalselt vastatavad isikud kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Sularaha tehingute dokumentideks on nummerdatud kassa orderid. Milledel ei tehta õiendusteta parandusi ega ülekirjutusi. Orderid saavad
tavaliselt mitte alla kolme kuu ja alates teatud summast; katkestamisel ei saa tulu. Üleöödeposiit kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius kestvusega ühest pangapäevast teise (või reedest esmaspäevani); 50 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm väga kõrge likviidsus; väga madal risk; intress kõrgem kui arvelduskontol; määratud miinimumsummad; Rahaturufondide osakud kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); kõrgem tootlus (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast Võlakirjad Ostjatelt laekumata arvete juhtimine Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms.
summa, täpne täitmiskuupäev). Valuuta swap - on vahetustehing. Swaptehingu puhul sõlmitakse kokkulepe vahetada kohe üht valuutat teise vastu kindla kursiga, kusjuures samaaegselt lepitakse kokku vahetada samad summad tagasi konkreetsel kuupäeval tulevikus samuti kindlaksmääratud kursiga. Kasutamist takistab tehingute suur summa. 16. Milliseid alternatiive saab ettevõte kasutada kui arvelduskontol jääb raha puudu või jääb raha üle? ● Üleöödeposiit ● Tähtajaline hoius ● Kogumishoius ● Investeerimine läbi fondide 17. Nimetage kõik 3 ostjate nõuete juhtimise komponenti ning kirjeldage neist igat üht ühe lausega. 1. Krediidipoliitika - allahindlused, krediidistandardid, maksetähtajad, finantseerimise viisid jne 2. Krediidianalüüs - klientide maksevõime analüüs 3
käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda. (b)Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab raamatupidamise sise-eeskirja, arvestades üldeeskirja nõudeid. 12. Kassatehingute arvestus, nõuded sularaha hoidmisel ja veol. Ettevõtte rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontol ning sularaha ettevõtte kassas. Sularahaoperatsioonide tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule, kellega sõlmitakse ka materiaalse vastutuse leping. Kassaoperatsioonide algdokumentideks on sissetuleku-ja väljamineku orderid. Kassadokumentidel ei tohi olla mingeid parandusi ega ülekirjutusi. Kassaoperatsioone kajastatakse kassaraamatus ja vastavates registrites (päevaraamat =kirje jrk nr, kuupäev, dok nr, tehingu sisu, rmp
annaabi.ee 
