Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutlus - tänapäeva noored". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegude, vangla, sunnib, puberteedi, kaheksateist, nooruki, naaseb, keela, keerab, sooritama, kuritegusid, austus, kasvatatud, sooritatud, noorest, east, esinema, pisemad, suuremaks, saades, suurenedaKuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval territootiumil erinevaD, k
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................
[email protected]  sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika  teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine  protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv  kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...................................
See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt.
Murdeealistele on uimastite pealetung eriti ohtlik ka seetõttu, et nad on jõudnud isiksuse arengu väga haprasse etappi. Neil tuleb leida oma "mina" ja just selline, mis erineks ülejäänud massist. Isikupära otsimisel ei taheta sarnaneda ei vanemate ega teiste "tavaliste" inimestega. Väga kerge on originaalsust leida just keelatud või asotsiaalsest tegevusest. Ãœks põhjus, miks noored ei taipa õigel ajal "ei" ütelda, on asjaolu, et pakkujad on tihtipeale nooruki head sõbrad ja semule on raske ära öelda. Pealegi kehtib narkoturul põhimõte: esimene kord tasuta, järgmine kord odavalt ja kui kliendil juba himu suur, siis täie raha eest. (Näiteks ecstasy maksab 180Â300 krooni tablett, aga müügil on ka "tikutopse" 25-40 krooni eest.) Mis juhtub noore inimesega sõltuvuse kujunemise käigus? Psühholoogilise sõltuvuse kujunemise ajal halveneb järjest kontakt tegelikkusega,
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki  käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kom
seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused, millest pääsemiseks tuleb mehel palju vaeva näha. Parim viis meest aidata on panna ta vastutama oma tegude eestseaduse ja ühiskonna ees ning keelduda vägivallale alistamist. Perevägivalla levimus Laste ja noorte vastu suunatud vägivalda on raske välja selgitada, kuna sotsiaalhooldus ja
Esiteks arvamus, et abort on lihtne ja teiseks, et lapse saamine on probleem. Selline vastus näitab, et noored ei taju abordi tegemist kui keerulist ja tervisele ohtlikku ning psüühiliselt valusat protsessi, millel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Aborti pidasid neli vastanut põhjendatuks, kui neiu tervislik seisund ei luba sünnitada. (Vt. Tabel nr.2) Abordi vastu oldi samuti, paljude vastajate arvates on see lapse tapmine. 1 vastanu arvas, et laps väärib elu. Samuti leiti, et oma tegude eest tuleb vastutada. Arvati ka, et kellelgi pole õigust võtta teiselt elu. Abordi mitte tegemisel peeti oluliseks järgmiste kriteerumide olemasolu: kindel partner ja kodu olemas, pole ühtegi reaalselt põhjust abordi tegemiseks. Arvati ka, et terved naised ei tohiks aborti teha. Abordi tegemise kohta leidis ka 1 vastanu, et selle protseduuri juures ei pruugi kõik halvasti minna ning võimalus edaspidi lapsi saada jääb alles. (Vt. Tabel nr.3)
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis t�
analüüsinud G. Kerschensteiner. Tema arvates võib autoriteet olla nii sisemine, välimine, moraalne, füüsiline. Kerschensteiner eristab nn intellektuaalset autoriteeditunnet, mis tähendab, et mõistetakse ja tunnistatakse seda, et ühiskonnas peab olema kord – vastasel juhul tekib kaos. Sellest erinev on aukartustunne, mida Kerschensteiner nimetab kõige tähtsamaks ja kestvamaks. See on austamistunne millegi üleva ees, mis oma suuruse ja võimuga, ka iluga sunnib meid oma väiksust tundma. Selline peaks olema püsiv vahekord täiskasvanuks, iseseisvaks saanud laste ja nende vanemate vahel. Nendest samm edasi järgneb autoriteediusk, mis võib põhineda traditsioonil, järeleaimamisel, kohandamisel ja harjumisel. Arvatavasti on autoriteedipõhine e aotoriteetne kasvatus üks tõhusamaid kasvatusstiile. Autoriteedi käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab norme ja
kartma, siis ehmub ta igakord kui ema või keegi ema meenutav inimene teda eksimuse eest karmide sõnadega ja ebasõbralikult hurjutab. Vanematelt kogu aeg hurjutada saamine tekitab lapses alatine häda oma vanematele meele järele olla ja tunneb, end kõlbmatuna, mis omakorda tekitab hirmu hülgamise ees. Hiljem täiskasvanueas see teda igas kohas nii töökohal, sõprussuhete loomisel kui ka pereelus seal kus vea tegemine võimalik on ning see sunnib neid ebamääraselt alandama. Lapsepõlves kogetud armastuse puudumine või ebapiisavus on alati üheks kodukahjustuse tundemärgiks. Emotsioonid on alati kiiremad kui mõistus, mille tulemuseks on hulk väärtoimingid. Seepärast on oluline aru saada, et lapse ja nooruki arendamine toimub kahel viisil: ta nii omandab aju kui ka õpib neid. Tõeline õppimine toimub läbi kogemuse, üritamise, õnnestumise või eksimuse kaudu. Õppimine võib toimuda ka otsese õpetamise või juhendamise kaudu
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
avalduse kirjutada. Kodu tähendus noorukile. Noorukieas on see, mida lapsed siiani igapäevases elus vanematelt ja koos vanematega on õppinud, on nüüd äärmiselt oluline. Kodu vajatakse nüüd rohkem " kodusadamana"  kohana kust saab jõudu ja lohutust ( kui välismaailma kogemused on põhjustanud pettumusi,kui nendega on raske üksinda hakkama saada.). Perekonna emotsionaalne tugi annab jõu ja julguse. Anna vabaks, anna ruumi: Mida rohkem annavad vanemad ruumi nooruki soovile olla sõltumatu, seda suuremad on väljavaated, et nooruk suhtub mõistvalt oma vabalt valitud kohustustesse ja suudab vältida uusi sõltuvusi. Ole teekaaslaseks: nad vajavad teekaaslasi, kes nende eksitusi ja hirme mõistavad ning vajadusel õiget suunda ja tuge pakkuda suudavad. Rõõmusta kaasa, tunne kaasa. Lahkhelide lahendamine: Neile peaks jääma vähemalt teadmine, et "me oleme küll erinevatel arvamustel, aga kõikidest tülidest ja
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki
Just nimelt riigi ülesanne on pakkuda abi, mitte üksi pere rolli ära täita. Noorsootöö peamine ülesanne on seista noorte kõrval nagu artiklis oli välja toodud, ühe käega õlale patsutama ja teisega vajadusel tagumikule laksu andma. Noorsootöötaja peab nii hoolitsema, kui ka vajadusel mõjutama. Noorsootöötaja ei pea kasvatama teistest inimestest enesesarnast, vaid inimest, kes on enesest teadlik ja usub endasse, mõistab oma tegude tagajärgi ja vastutab nende eest (Noorsootöö õpik). Noorsootöötaja ei peaks olema noorele vanemate eest ning ei saagi seda olla. Seega on väga oluline ja peakski olema väljatöötatud väga tugev ning kindlalt toimiv võrgustik vanemate- kooli- noorsootöötaja- noorsoopolitseiniku- psühholoogi ja sotsiaaltöötaja vahel (NOVO noortestrateegia...). Sellise tugeva võrgustikuga koostööd tehes on palju efektiivsem ka noore aitamine. Kahjuks olen kokku
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune
- Et saada teatud eeliseid - Et kaitsta või saada materiaalseid ressursse - Et suurendada või vähendada teistega seotust - Et kaitsta ennast: vältised eneseavamist või tõsta oma mina teiste ees - Et vältida konflikti - Et kaitsta teist inimest. Kuidas see, et indiviid tõtt ei räägi, paistab kõige rohkem silma mitteverbaalses käitumises. Laps: pöörab silmad maha, näost punaseks. Täiskasvanu: pinges, keerab pilgu maha, punastamine, suu katmine käega. Silmalau hõõrumine, ninapuudutamin, jalad risti kui käed laiali. Viimastel aegadel ülekuulamistel kasutatud leebemat protseduuri Need kes valetavad, järgivad jutus juba varem väljamõeldud stsenaariumi. Vähene detailidevaene jutt. Protseduur: intervjueerimitehnika. Paljutakse mõnda sündmust meenutada. Nt esimest koolipäeva, kirjeldada. Et saada aru tema meetodist. Lastakse uuesti kirjeldada, aga lisada detaile
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
käitumise ja hirmudega. Lasnamäe Üldgümnaasiumi raskeim koolivägivallajuhtum leidis aset aastaid tagasi. Ühes keskkooli klassis tekkis järsku kolm liidrit, kes organiseerisid peksmisi. See oli väga keeruline juhtum, sest poisid ei tunnistanud oma süüd ja alati olid nemad kõrvalseisjateks, lööjad olid teised. Väga suur töö oli saada ohvrite käest informatsiooni, ses nad ei julgenud sellest rääkida. Lõpuks lahenes siiski asi arukalt ja ka need kiusajates noormehed said aru oma tegude tagajärgedest. ARTIKLID, LISAMATERJAL Kaljuvee, A. 2007. Et kiusamine lõppeks.- Eesti Päevaleht, 02.07.2007 Kiusamine on palju levinum kui võib arvata. Selle vähendamiseks soovitavad psühholoogid, lapsevanemad ja lastekaitsjad panna kooliprogrammi suhtlemisõpetuse. 2001. aasta uuring näitas, et pea pooled Eesti kooliõpilased olid kuu jooksul kogenud togimist või tõukamist, neli kümnest olid olnud narrimise ja pilkamise ohvrid ning paljudelt oli asju ära võetud
Seetõttu kannatavad ka lapsed ja neil kujunevad oma arusaamad elust, kas ühiskonna poolt vastuvõtlikud või siis väärad. Väära arusaama all võib mõista teiste inimeste kallal füüsilist vägivalda kasutades, kuna nii saavutatakse endale allumine või vägisi teise inimese vara kallale tungimine,et saavutada paremat elujärge. 6 Perekond on sotsialiseerumise esmane agent. Just perekonnal on täita oluline osa nooruki õigusteadvuse, kõlbeliste ja õigusteadmiste ning arusaamade kujundamisel. Sotsialiseerumise algstaadiumis kohaneb laps sotsiaalse mikrokeskkonnaga ning täidab selle keskkonna nõudeid. Koos sotsialiseerumise edusammudega hakkab ta üha aktiivsemalt sekkuma ümbritseva keskkonna ellu, üha aktiivsemalt muutma ümbritsevat keskkonda. Siinjuures on eriti tähtis perekonna koosseis. Just kodu alusel loob laps oma perekonna mudeli (Dsiss 2001).
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12
Lapse üleskasvatamise ja arendamise esmane vastutus on tema vanematel. Riigi ülesanne on pakkuda selleks abi mitmesuguste teenuste ja toetustega (Laste heaolu: 2013). Just nimelt riigi ülesanne on pakkuda abi, mitte üksi pere rolli ära täita. Peamine ülesanne erinevatel ametnikel ja spetsialistidel on seista noorte kõrval, olla toeks. Meie ülesanne ei ole kasvatada teistest inimestest enesesarnast, vaid inimest, kes on enesest teadlik ja usub endasse, mõistab oma tegude tagajärgi ja vastutab nende eest. Keegi ei peaks olema noorele vanemate eest ning ei saagi seda olla. Seega on väga oluline ja peakski olema väljatöötatud väga tugev ning kindlalt toimiv võrgustik vanemate- kooli- ja erinevate asutuste vahel. Kui lapsevanem märkab oma lapse puhul käitumis- või suhtlemisprobleeme ning ei oska olukorda lahendada on võimalik alati nõu pidada kooli sotsiaalpedagoogiga. Vanemad ei
Meie esmane suhe on emaga- see on õppimise algus. Inimese arenedes vajadused muutuvad ja olulist rolli hakkab mängima isa 5 Campbell 1998, lk. 10 6 Campbell 1998, lk. 11 7 Campbell 1998, lk. 23 8 Campbell 1998, lk. 23 9 Campbell 1998, lk.21 ning teised pereliikmed. Järk-järgult hakkame otsima erinevaid suhteid väljastpooolt perekonda, rahuldamaks uusi vajadusi.10 Puberteediperioodil muutuvad sõbrad teismelisele väga tähtsaks. Sel ajal otsib laps kohta ja inimesi, kuhu kuuluda. Puberteedi ajal võivad emotsionaalse labiilsuse tõttu inimsuhted muutuda. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega; võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad, kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele.11 Sõpruskondade, nn
jäärapäiselt oma rida, ongi seda väga raske mõista. Ehkki pealtnäha suur, võib ta käituda väga vastuokslikult. Ja kuigi meil on mugavam suhelda suure lapsega, ei maksa unustada, et hoolimata jonnakast käitumisest on ta nagu väike laps, kes ootab tähelepanu ja kallistusi. Kui vanemad on ülehoolitsevad tekitab see murdeealises lapses protesti. Ja isegi heades peredes on võimalik olukord, kui vanemate liigne hoolitsus sunnib poega või tütart iga hinna eest iseseisvust saavutama. Psühholoogi sõnul võib hind sellisel juhul aga tõepoolest väga kallis olla. Seepärast tuleb lasta lapsel minna, et ta tagasi tuleks. MIDA TEISMELINE ÜTLEKS OMA VANEMATELE? · Näidake, et te armastate mind. Kallistage mind sageli. · Viibige rohkem kodus. Ärge unustage, et ma olen teiega koos vaid 18. eluaastani. · Ärge rääkige edasi mu saladusi, mis ma olen teile usaldanud.
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse
Kindlustunne aitab kujundada hoiakuid ja luua piire. Seal, kus piire pole, valitseb ebakindlus ja lapsed hakkavad järele proovima, kui kaugele nad minna tohivad. Ent meelekindlusel pole midagi tegemist karjumise, psüühilise ja kehalise vägivalla ega võimukusega: meelekindlus on selgus ja kindlameelsus, rahulik hoiak ja hääl, sisemine rahu ja tasakaalukus ning vastastikune lugupidamine. Kes tahab last kasvatada iseseisvaks ja sõltumatuks, peab iseseisev ja sõltumatu olema ning oma tegude eest vastutama, kuid peab julgema olla ka ebatäiuslik. Täiuslikkus muudab lapsed araks, ässitab nad tüli norima ja kõikvõimsat veatut fassaadi uuristama, kuni see on kriime täis. 5 Raskusi piiride seadmisel tekitavad hirm teha midagi valesti ja sund olla teistele meele järele, arvestamata iseenda vajadusi ja soove. Kes seab piire, peab julgema olla teismeliste seas ebapopulaarne ja arvestama tülide, raevu ning vihapursetega
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-1
küsida kui ta on väh 10 a , et kelle juurde ta minna tahab. Tehakse vahet lapse äravõtmisel vanemalt – tehakse seda siis, kui on ohtlik teda jätta vanemate juurde. Vanema(vanemlike) õiguste äravõtmine – võetakse ära siis, 1)kui vanem või vanemad kuritarvitavad alkohoolseid jooke või narkootikume ning selle tagajärjel nad ei suuda enam lapsi kasvatada, hooldada ja ülal pidada 2) laste julm kohtlemine 3)vanem osutab oma lapsele halba eeskuju ntx sellega, et vanem sunnib oma last kerjama või varastama või prostituudiks 4)kui kuritarvitab vanema õigusi. 5) lapsevanem ei ole osalenud oma lapse kasvatamises 1 aasta jooksul, kui laps on paigutatud lastekodusse. Kui olukord normaliseerub, siis vanema õigused taastatakse. Elatisraha (alimendid)- Selle väljamõistmine toimub kohtu kaudu ja ka alles siis kui inimesed vabatahtlikult ei jõua ise kokkuleppele. Elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimum palgast
annaabi.ee 
