Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Arutlus - tänapäeva noored (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes vastutab alaealiste pahategude eest?
  • Mis sunnib noori tegema kuritegevust?
  • Kuidas neid selles vallas takistada?
Kes vastutab alaealiste pahategude eest?
Tänapäeval on väga aktuaalseks probleemiks noored. Nimelt toimub palju kuritegevust just noorte seas ja mis kõige kurvem, nende seas on palju alaealisi. Kuid mis sunnib noori tegema kuritegevust? Kuidas neid selles vallas takistada?
Meie maailmas muutub kõik järjest keerulisemaks ja eriti poliitikas. Tõstetakse erinevaid probleeme ja püütakse lahendada mingeid majanduslikke probleeme. Kuid kõik, mis toimub valitsuses on kannatajaks tõenäoliselt ikka tava kodanik.
Siit tuleneb ka probleem, mis puudutab alaealisi. Nimelt, kui tänu vanemate kehvale palgale ei saa üks puberteedi eas nooruk seda, mida ta tahab. Siis ta hakkab varastama ja muid kuritegevusi tegema. Ja sellised mõtted tulevad loomulikult erinevatest filmidest ning see on nii paratamatu ka täiskasvanute seas, mida kajastab meedia ja kust on ka võimalik õppust võtta.
Paraku saab inimene täisealiseks alles kaheksateist aastaselt, siis on ta kohustatud oma tegude eest ise vastutama. Enne seda on nooruki vastutajaks tema oma vanemad, kuid kõige kuritegevuse eest, mida alaealine on teinud, ei pea vanemad ka vastutama. Selleks on mõeldud noorte vangalad, kus oleneb kuriteost neid hoitakse ning seal nad kannavad oma karistusaja. Kahjuks pole sellel olnud eriti head tagajärjed, kuna vangla on juba loomult selline koht, kust hiljem välja saanud inimene tõenäoliselt ei muutu ja naaseb tagasi tegema kuritegevusi. Sellele on siiski leitud ka mingi lahendus, nimelt ei panda kohe alaealist vanglasse, vaid leitakse talle ühiskondlik kasulik töö, mida peab teatud ajal tegema. Seda ka jälgitakse, niiet pääsu sellest ka pole. See võib olla mingi hirm, et enam lihtsalt ei julgegi nooruk teha pahategusid ja saab enda vigadest ka aru.
Kuid leidub ka selliseid alaealisi, kelle vanematel on raha ja nad ei keela last mitte millegi eest ja lubavad samuti kõike. Ja siiski keerab laps oma vanemate vastu ja hakkab sooritama kuritegusid , mis tähendab, et puudub vanemate vastu igasugune austus. See on juba vanemate enda kasvatuse viga ja lapsel on justkui karistamata karistuse tunne. Selle juurde võib ka moraali tuua, et vaesemad pered mingil määral hoiavad rohkem kokku, kuna lapsest peale on kasvatatud tagasihoidlikult ja rangemalt, kuna neil on väiksest peale veidi teistsugusemad kohustused, kui teistel.
Probleemseid lapsi on kahjuks meie ühiskonnas järjest rohkem ja nende poolt sooritatud pahateod ilmnevad juba päris noorest east. Ilmselt esimene koht on kool, kus hakkavad esinema probleeme oma eakaaslastega, õpetajatega ja selleks on mõeldud koolidesse sotsiaalpedagoogid, kes tegelevad nende alaealistega.
Tegelikult peaksid vanemad ise oma lapsi jälgima, sest siiski kodust hakkavad need pisemad probleemid, mis ajapikku muutuvad suuremaks , kui õigel ajal ei jõua last aidata. Võimalus on isegi pöörduda psühholoogi poole. Sest kui juba alaealisena on lapsel probleeme võivad need täiskasvanuks saades suureneda ja siis juba lapsevanem ei saa aidata, jääb ainult pealt vaadata, kuidas oma laps n.ö läheb hukka. Sest tegelikult vastutab siiski alaealise eest tema enda vanemad.
Arutlus - tänapäeva noored #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anoli Õppematerjali autor
Arutlev essee

Sarnased õppematerjalid

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS
22
doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

depressiivne psühhoos. Kuidas viivad läbi enesetappu: Eestis läbiviidud uurimus aastate 1979-1999 kohta näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas. Vähem kui 10 protsenti enesetapjatest kasutab vahendina tulirelvi, kuigi tulirelvade kasutamine on võrreldes varasema ajaga suurenenud. Tulirelvasid kasutavad sagedamini noored ja mehed, eelkõige eesti rahvusest mehed. Enesemürgitamine on sageduselt kolmas meetod. Seda eelistavad enam naised kui mehed. Naiste 5 Kuritegevus EVs ARVESTUS hulgas ongi enesemürgitamine sageduselt teine 1994 aastal oli 615 enesetappu 1996 aastal 551 enesetappu 1998 aastal 482 enesetappu 2000 aastal 377 enesetappu 2002 aastal 371 enesetappu 2004 aastal 323 enesetappu

Õigus
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

sigaretist põhjustatud põletusjäljed; paranemisjärgus vigastused pärast pikemaajalist koolist või kodust eemalolemist; püksirihmapandla, elektrijuhtme ja rusikanukkide kujulised vigastused; aastaajale mittekohane riietus, mis võib peita vigastusi käsivartel ja jalgadel; raskusi käimise või istumisega; raskusi söömisega. (SA Eesti lastefond. Vägivald ja laps.) 2. LAPS JA PEREKOND 2.1 Suhted vanematega Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on tänapäeva üha kiirenevas elu tempos muutunud. Varem kujutasid vanemad endast vaieldamatuid autoriteete. Lastelt nõuti sõnakuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aga aasta-aastalt kasvanud. Perekond peaks siiski olema hoolitsuse, turvalisuse ja elu jätkuvuse kohaks. Perekonna loodud inimsuhted kujutavad endast tänapäevalgi kõige pikaajalisemaid suhteid, kuna kiiresti muutuvas ühiskonnas kõik muud suhted lühenevad. Kestvad

Ühiskond
Suitsetamise populaarsus Keile gümnaasiumis
25
pdf

Suitsetamise populaarsus Keile gümnaasiumis

SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ............................................................................... 20 4. METOODIKA .............................................................................................................. 21 KOKKUVÕTE ........................................................

Ühiskonnaõpetus
Sotsiaalpedagoogika
29
docx

Sotsiaalpedagoogika

[email protected] ­ sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika ­ teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine ­ protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv ­ kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Hüperkineetilised häired
19
doc

H�perkineetilised h�ired

eneseabirühmade liikmeskond. Seda ka asjatundlike arstide ja terapeutide otsingul. Asjatundlikult võivad vanemad üleskerkivate probleemide puhul professionaalsetele kasvatajatele kompententseteks vestluspartneriteks muutuda. Nad suudavad siis kergemini toime tulla tihti täiesti õigustamatute süüdistustega. Eelkõige peaksid vanemad õppima lapse positiivseid külgi tähele panema. Samuti tuleb kindlustada vanemate seljatagust, et nad hoiaksid oma lapse poole ja saaksid tänapäeva tihti sallimatus maailmas nende eest välja astuda. Ka hüperaktiivsetel lastel on õigus õnnelikule lapsepõlvele. 17 Kasutatud kirjandus Leino.M. 2009. ,,Probleemsed" poisid või ,,vale" temperment? Lina.M. 2007. Minu armas hüpi. Viljandi Neuhaus.C. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst" Sinkkonen.J. 2007. Kasvamine poisina. Kirjastus Varrak. Tallinn Neist internetiallikad

Psühhiaatria
Nimetu
90
doc

Nimetu

käitumist) 3.Sotsioloogiline definitsioon (noorukiiga periodiseering kus lapseea sõltuvus vanematest saab läbi, saab iseseisvaks) *Kui sotsioloogilisest definitsioonist lähtuvalt defineeritakse täiskasvanu olemust eelkõige 3 rolli omamisele: 1)täiskasvanu on siis kui ta saab ise majandatud. 2)on omandanud töö alase rolli/kutsealase 3kui on omandanud püsiva kooselu/abikaasa rolli (millele tänapäeva postmodernistlikus ühiskonnas võime lisada täiendi püsisuhtele perekonnas. See tähendab perekonna erivorm.) *Noorukiiga algab lähtudes bioloogilisest definitsioonist ja lõppeb sotsioloogilise definitsioonist lähtuvalt. On asju mis on päris dedentsidena. Puberteet algab sekundaarsete sugutunnuste arenguga. Noorest on täiskasvanu saanud siis kui ta puudutab midagi ühiskondlikul tasandil. Definitsioon + seadusandlus: nooruk või täisealine?

Arengupsühholoogia
Uimastid
14
docx

Uimastid

40% vastanuid varustab aga meelemürgiga mõni sõber, kes ei käi samas koolis. Sellest võib järeldada, et narkootikumide levitamine kooliõpilaste seas on küllaltki süsteemne tegevus. Igasuguse süsteemi vastu võitlemine on aga teatavasti alati raske, ka suudab süsteem "toota" märksa rohkem ohvreid, kui neid lihtsalt juhuse tahtel sünniks. 15-17-aastased uudishimust, põnevusest või mingil muul põhjusel esmakordselt narkootikumi proovinud noored on potentsiaalsed narkomaanid. Pisikeses Eestis võib aga suur narkomaanide arv muutuda tõeliseks ühiskonna normaalset arengut takistavaks teguriks. Politsei ametlik statistika on sootuks tagasihoidlikum ning tegelikkust see ei peegelda. Möödunud aastal registreeriti Eestis 115 narkokuritegu, neist 3 seoses alaealistega; nn. narkoparagrahvide järgi esitati süüdistus 7 alaealisele. Tänavu nelja kuuga näitavad need arvud languse tendentsi: 33 kuritegu ja mitte ühtegi alaealist.

Psühholoogia
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust
5
pdf

Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust

Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki ­ käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kom

Eripedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun