Kes vastutab alaealiste pahategude eest?
Tänapäeval on väga aktuaalseks probleemiks noored. Nimelt toimub
palju kuritegevust just noorte seas ja mis kõige kurvem, nende seas
on palju alaealisi. Kuid mis sunnib noori tegema kuritegevust? Kuidas
neid selles vallas takistada?
Meie maailmas muutub kõik järjest keerulisemaks ja eriti
poliitikas. Tõstetakse erinevaid probleeme ja püütakse lahendada
mingeid majanduslikke probleeme. Kuid kõik, mis toimub valitsuses on
kannatajaks tõenäoliselt ikka tava kodanik.
Siit tuleneb ka probleem, mis puudutab alaealisi. Nimelt, kui tänu
vanemate kehvale palgale ei saa üks puberteedi eas nooruk seda, mida
ta tahab. Siis ta hakkab varastama ja muid kuritegevusi tegema. Ja
sellised mõtted tulevad loomulikult erinevatest filmidest ning see
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anoli
Õppematerjali autor
depressiivne psühhoos. Kuidas viivad läbi enesetappu: Eestis läbiviidud uurimus aastate 1979-1999 kohta näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas. Vähem kui 10 protsenti enesetapjatest kasutab vahendina tulirelvi, kuigi tulirelvade kasutamine on võrreldes varasema ajaga suurenenud. Tulirelvasid kasutavad sagedamini noored ja mehed, eelkõige eesti rahvusest mehed. Enesemürgitamine on sageduselt kolmas meetod. Seda eelistavad enam naised kui mehed. Naiste 5 Kuritegevus EVs ARVESTUS hulgas ongi enesemürgitamine sageduselt teine 1994 aastal oli 615 enesetappu 1996 aastal 551 enesetappu 1998 aastal 482 enesetappu 2000 aastal 377 enesetappu 2002 aastal 371 enesetappu 2004 aastal 323 enesetappu
sigaretist põhjustatud põletusjäljed; paranemisjärgus vigastused pärast pikemaajalist koolist või kodust eemalolemist; püksirihmapandla, elektrijuhtme ja rusikanukkide kujulised vigastused; aastaajale mittekohane riietus, mis võib peita vigastusi käsivartel ja jalgadel; raskusi käimise või istumisega; raskusi söömisega. (SA Eesti lastefond. Vägivald ja laps.) 2. LAPS JA PEREKOND 2.1 Suhted vanematega Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on tänapäeva üha kiirenevas elu tempos muutunud. Varem kujutasid vanemad endast vaieldamatuid autoriteete. Lastelt nõuti sõnakuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aga aasta-aastalt kasvanud. Perekond peaks siiski olema hoolitsuse, turvalisuse ja elu jätkuvuse kohaks. Perekonna loodud inimsuhted kujutavad endast tänapäevalgi kõige pikaajalisemaid suhteid, kuna kiiresti muutuvas ühiskonnas kõik muud suhted lühenevad. Kestvad
SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ............................................................................... 20 4. METOODIKA .............................................................................................................. 21 KOKKUVÕTE ........................................................
[email protected]  sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika  teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine  protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv  kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
eneseabirühmade liikmeskond. Seda ka asjatundlike arstide ja terapeutide otsingul. Asjatundlikult võivad vanemad üleskerkivate probleemide puhul professionaalsetele kasvatajatele kompententseteks vestluspartneriteks muutuda. Nad suudavad siis kergemini toime tulla tihti täiesti õigustamatute süüdistustega. Eelkõige peaksid vanemad õppima lapse positiivseid külgi tähele panema. Samuti tuleb kindlustada vanemate seljatagust, et nad hoiaksid oma lapse poole ja saaksid tänapäeva tihti sallimatus maailmas nende eest välja astuda. Ka hüperaktiivsetel lastel on õigus õnnelikule lapsepõlvele. 17 Kasutatud kirjandus Leino.M. 2009. ,,Probleemsed" poisid või ,,vale" temperment? Lina.M. 2007. Minu armas hüpi. Viljandi Neuhaus.C. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst" Sinkkonen.J. 2007. Kasvamine poisina. Kirjastus Varrak. Tallinn Neist internetiallikad
käitumist) 3.Sotsioloogiline definitsioon (noorukiiga periodiseering kus lapseea sõltuvus vanematest saab läbi, saab iseseisvaks) *Kui sotsioloogilisest definitsioonist lähtuvalt defineeritakse täiskasvanu olemust eelkõige 3 rolli omamisele: 1)täiskasvanu on siis kui ta saab ise majandatud. 2)on omandanud töö alase rolli/kutsealase 3kui on omandanud püsiva kooselu/abikaasa rolli (millele tänapäeva postmodernistlikus ühiskonnas võime lisada täiendi püsisuhtele perekonnas. See tähendab perekonna erivorm.) *Noorukiiga algab lähtudes bioloogilisest definitsioonist ja lõppeb sotsioloogilise definitsioonist lähtuvalt. On asju mis on päris dedentsidena. Puberteet algab sekundaarsete sugutunnuste arenguga. Noorest on täiskasvanu saanud siis kui ta puudutab midagi ühiskondlikul tasandil. Definitsioon + seadusandlus: nooruk või täisealine?
40% vastanuid varustab aga meelemürgiga mõni sõber, kes ei käi samas koolis. Sellest võib järeldada, et narkootikumide levitamine kooliõpilaste seas on küllaltki süsteemne tegevus. Igasuguse süsteemi vastu võitlemine on aga teatavasti alati raske, ka suudab süsteem "toota" märksa rohkem ohvreid, kui neid lihtsalt juhuse tahtel sünniks. 15-17-aastased uudishimust, põnevusest või mingil muul põhjusel esmakordselt narkootikumi proovinud noored on potentsiaalsed narkomaanid. Pisikeses Eestis võib aga suur narkomaanide arv muutuda tõeliseks ühiskonna normaalset arengut takistavaks teguriks. Politsei ametlik statistika on sootuks tagasihoidlikum ning tegelikkust see ei peegelda. Möödunud aastal registreeriti Eestis 115 narkokuritegu, neist 3 seoses alaealistega; nn. narkoparagrahvide järgi esitati süüdistus 7 alaealisele. Tänavu nelja kuuga näitavad need arvud languse tendentsi: 33 kuritegu ja mitte ühtegi alaealist.
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki  käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kom
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid