TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ RSP-I Sotsiaalpedagoogika RKS-I Vaba aja ja rekreatsiooni teooriad KAS IGA VBA AJA TEGEVUS ON REKREATSIOON? Essee Merilin Uder Õppejõud: Joe Noormets MAARDU 2009 Aja väärtus seisneb tema õiges kasutamises mitte tema rohkuses. Ööpäevas on kakskümmend neli tundi, millest kaheksa on määratud tööle, kaheksa puhkusele ja kaheksa kasutamiseks oma tahte järgi. Viimast ehk vaba aega on meil vaja hinge ja vaimu toitmiseks ja arendamiseks. Vaba aega saab inimene kasutada vastavalt oma soovile ja võimalustele, kui teeme rekreatiivseid tegevusi, on aeg väärtuslikult kasutatud. Iga vaba aja tegevus ei ole aga rekreatsioon. Rekreatsiooni all mõistetakse kogu maai...
Was erwarte ich von der deutschen Politik in Europa, damit die Europ äische Union wieder positiver wahrgenommen werden kann? Ich denke, dass Europa vor einer Richtungsentscheidung steht, und mache mir Gedanken darüber, welcher Weg für Europas Zukunft der beste sein wird. Um das Leben in der EU besser zu machen, müssen aber alle Mitglieder der EU ihren Teil dazu beitragen. Damit sich alle Menschen in Europa wohl fühlen könnten, wären die wichtigsten Aufgaben, den Lebensstandard und die Lebensqualität der Bürger zu verbessern, insbesondere durch hochwertige Arbeitsplätze sowie durch ein hohes Maß an sozialem Schutz und ein hohes Gesundheits- und Verbraucherschutzniveau, wobei gleichzeitig die Chancengleichheit für alle Bürger zu garantieren ist. Für eine positve Entwicklung Europas ist das Allgemeinwissen des Bürgers wichtig. Um das zu verbessern, könnte man verschiedene Programme veranstalten, um die Bürger zu bilden, um d...
Sõpruskonnad, kambad ja jõugud noorte elus Mõisted "sõpruskond", "kamp" ja "jõuk" ei tähenda kindlasti ühte ja sama. Kaudselt on neil sarnane tähendus, kuid tegemist on siiski erinevate asjadega. Kaudselt on need kõik noorterühmitused. Kui lähemalt vaadata, siis sõpruskonna all mõeldakse tavaliselt noore inimese suhtlusringkonda, kuhu võivad kuuluda nii hea, kui ka halva kasvatusega noorukid. Sõpruskonda kuulub ka tavaliselt rohkem inimesi, kui jõuku või kampa. Samuti ei pea kõik seal olevad inimesed üksteisega läbi saama või enamgi üksteist üleüldse teadma. Kamp ja jõuk on tavaliselt väiksemad ning neile omistatakse ka kriminaalne tegevus , kuhu kuulub suur hulk vägivalda. Noorterühmitused tekivad tavaliselt, kui sarnaste huvidega inimesed tutvuvad omavahel ning seejärel hakkavad läbi käima ja tihedamini suhtlema. Sarnaste huvide all võib mõista ka seda, kui leidub keegi, kes soovib leida endale tema käskudele alluvaid...
Laps on kodu peegel Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Laps viibib enamasti koos oma perega, seepärast on vanematel, vanavanematel ja lähedastel sugulastel väga suur ja oluline roll lapse väärtushinnangute, suhtumise ja käitumise kujunemisel. Vanemate kiire töö ja elutempo tõttu viibivad lapsed palju vanavanemate juures. Lastele see tavaliselt meeldib, sest üldjuhul on vanavanemad leebemad ja vastutulelikumad kui ema ja isa. Memmed ja taadid poputavad lapselapsi mitmel moel- ostavad palju maiustusi, lasevad kaua televiisorit vaadata, lubavad mõned õhtused hambapesud vahele jätta ning lahkudes annavad alati pisut taskuraha. Isegi oma muresid on neile vahel parem kurta, sest nad oskavad oma elutarkuste põhjal väga head nõu anda. Vanavanemate juures viibimine on laste jaoks ka igati hariv. Vanade inimeste sõnavara on väga mitmekesine, nad kasutavad huvitavaid väljendeid mis jä...
Inimesed on erinevad. Sallivus ja sallimatus on nagu armastus ja viha, mis kunagi maailmast ära ei kao. Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või nei...
Aga mina arvan, et sport on inimesele väga tähtis Tänapäeva ühiskonnas ei märka paljud inimesed, kui kiiresti võib mitte sportimine muuta inimese keha ja vaimu. Samas on ka palju neid, kes viidavad päevas rohkem kui tunni sportides. Sport pole ainult füüsiline tegevus, vaid see hõlmab endas ka tervislikke elu- ja toitumisviise. Maailmas, kus inimestele tehakse väga palju asju nende eest ära ,on väga lihtne anduda mittetervislikele eluviisidele. Näiteks inimesed ei pea ise endale süüa tegema, vaid saavad hõlpsasti osta kiirrestoranidest kaloririkkaid eineid. Tänu elu lihtsusele ei pea nad ennast igapäevaselt liigutama rohkem kui toiduni ja tagasi ja seetõttu tekib ülerasvumine. Ülerasvumine on väga populaarne laste seas, kes veedavad palju aega televiisorite ja arvutite taga. Kui nad veedaks vähemalt pool oma kodus istutud ajast kasvõi õues lihtsalt jalutades oleks rasvunud laste hulk palju väiksem. ...
Teeninduse kvaliteet Eestis Võrreldes varasema teeninduskvaliteediga Eestis on toimunud suured ning positiivsed muutused. Varem ei pööratud tähelepanu isiksusele, vaid pigem massile. Klientideks eelistati pigem rikkureid ja vaesematele aega ei raisatud. Valitses mõtlemine, et klient tuleb ettevõtte juurde ja ettevõtte ei pea ise selleks pingutama. Arvati, et ettevõtte pakutavat kaupa või teenust läheb kliendil alati vaja ja teenindaja ei pea pingutama selleks, et kliente saada. Nüüdseks on taoline mõtlemine enamuses kadunud. Muidugi on ka erandeid, aga tunduvalt vähem, kui varem. Võib öelda, et Eesti klienditeenindus on muutumas põhjalikumaks ning kliendisõbralikumaks. Rohkem pööratakse tähelepanu erinevatele isiksustele, ära on kadunud halli massi hoidmine. Teenindajad on sõbralikumad ning vabamad ja töötavad selle nimel, et klient tunneks, et teda vajatakse. Rohkem arvestatakse ka kl...
Haldusreform Viimasel ajal on nii meedias kui muidu ühiskonnas palju arutletud küsimuse üle kas haridusreform on tingimata vajalik. Üldiselt mõistetakse küll selle reformi vajalikust, kuid samas leitakse palju vastuväiteid. Mina, kui selle ühiskonna liige, kuulun samuti selliste inimeste hulka, kes leiab haldusreformil nii häid kui halbu külgi. Järgnevalt püüangi oma väiteid põhjendada. Üldiselt olen ma igati nõus haldusreformi sisu ja eesmärgiga, et omavalitsuste ühinemine suuremateks omavalitsusteks suurendab nende toimetulekuvõimet ja nende poolt pakutavate teenuste kvaliteeti. Siseministeeriumis viidi 2001. aastal läbi ka haldusreformi vajalikkust tõendav uuringu tulemusel selgus, et suuremate omavalitsuste teke vähendab kontrastseid erinevusi omavalitsuste vahel, tasakaalustab nende tulusid ja kulusid ning sotsiaalset koormust. Ka mina, leian, et haldusreformi tulemusen...
Kodanike ülekaalulisus ja rasvumine on nii Eestis kui ka mujal Euroopas muutunud üheks suurimaks terviseriskiks. Elanikud liiguvad vähem, ent tarbivad sama palju või rohkem, selline käitumine on iseloomulik ka lastele. Selleks, et vähendada elanike soola, magusa ja transrasvade tarbimist, rakendavad paljud riigid majanduslikke meetmeid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on üheks selliseks meetmeks välja pakkunud magusamaksu, mille rakendamist soovitab ka Eestile (ERR, 2015). Magusamaks on aga väikeriigi majandust oluliselt mõjutav samm, mille võtmine tuleks hoolikalt läbi kaaluda. Suhkrumaksu kehtestamisele Eestis seisab tugevalt vastu Eesti Toiduainetööstuse Liit. Peamise vastuargumendina toob Toiduliit välja, et magusamaksu töökindlust ning efektiivsust pole tõestatud ning suhkru maksustamine Eestis tooks pigem kahju kui kasu. Toiduliit rõhutab, et suhkru tarbimise ning elanikkonna rasvumisprotsendi vaheline seos pole piisavalt tug...
Mis on elu mõte? Elu mõte on võib olla väga mitmeti mõistetav. Iga inimese elu mõte, on tema enda mõelda. Elu mõte on sama mis elu ise, seda sellepärast, et inimene ei elaks kui ta elul ei oleks mõtet. Minu jaoks sõna elu mõte tähendab palju ning minu elu mõte on elada täisväärtuslikku elu, nii et tunnen, et olen õnnelik. Suuresti saan oma elu seda ise seada ja kujundada. Elada tuleb nii, et mõelda ka samm ettepoole, püüelda suures pildis oma unistuste poole. Elu mõte on kui mingi eesmärk, mille oled omale seadnud, et mille järgi ja nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täita ei olegi võimalik, siis kaob see ja koos sellega kaob ka sinu elu mõte. Mõelda võib küll suurelt, aga siiski võiks jääda inimlikuks. Iga inimene peaks leidma omale sellise elu mõtte, mida suudetakse elu jooksul täita ja millega ollakse ise rahul on. Samas ei...
What is needed for good society Good society needs three things. These things are: rudimentary democratic consent, universal access to human essentials and accessibility to other desirable items. If these aspects are not fulfilled; it is not a good society. In my opinion, good society is not the thing what suits for everybody, because if you will not agree with good society standards, you really are not the person who would be advantageous for this kind of society. Person who is not accepting these standards is communist and only fits in to the dictatorship supportive countries. For being appropriate member for food society you have to accept other people needs and at the same time sacrifice some of your own needs. Good society is not a paradise. Universal access to human essentials means that everyone have the rights to access elementary things for living, such as: air, water, food, protection from harsh...
Eesti sõdur välismissioonil- patriotism või midagi muud? Pärast teise maailmasõja lõppu algas maailma uuesti üles ehitamine. Liitlasväed, kes viisid oma vägesid riikidest välja, vajasid üksusi valvamaks sõjakurjategijaid. Osa eestlastest läksid teenistusse Ameerika armeese ning nende jaoks loodi USA Mannheimi baasis õppekeskus (Estonian Guard Training Center). 27. detsembril 1946 formeeris United States Army Military Labor Service Eesti vahikompani nr 4221, mis hakkas täitma vastutusrikkaid ülesandeid, valvates Nürnbergis sõjasüüdlaste vanglas sõjakurjategijaid. Antud üksust võib pidada esimeseks välismissiooni täitnud üksuseks. Kaitseväe taasloomise alguses hakkasid meie kaitseväelased uuesti osalema välismissioonidel. Kas nüüd tehtakse seda taas patriotismist kodumaa ees või peitub selles midagi enamat? Esimesed eestlaste välisüksused teenisid Taani armee juures. Vajalikud kogemused saadi sõjast räsit...
Eestlaste olevik ja tulevik Eesti on maailmakaardil väike maa, kuid on näinud palju häid ja halbu päevi.Kõik, mis juba möödas, see on ületatud ja läbi elatud, aga on veel palju, mis on veel ees ja tuleb kogeda.Eesti rahvas ja inimeseloom on loodud sellisena, et mis möödas sellest osa ununeb ja haihtub, aga edasi elame usus ,et praegune olukord paraneb ja parem tulevik ootab ees.Milline seis meil praegusel hetkel on ja mis meid ootab ees? Paljud uuringud küll näitavad ,et Eesti on maailmas arvestataval kohal,küll siis võistlustel ja hariduse poolest,kuid tegelikult on tõsine probleem,mis võib hakata tulevikus tõsiselt Eestit mõjutama.Iga aastaga on õpilaste haridustase langenud,kui mõned aastad tagasi olid hinnete piirid palju kõrgemad , siis nüüd tunduvalt langenud ,mis on tõsine ohumärk, kuna õpilaste suhe õppimisse on langenud. Teine probleem,mis on ka osaliselt seotud eelnevaga, on alkoholism ja nark...
Eesti - rikas riik Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle ning veel selle üle, et eesti keelel on rohkelt väljendeid. Veel on meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Eesti on rikas inimeste ja keele osas, kuid kas me võime öelda seda ka Eestimaa looduse kohta? Mina arvan, et me võime nii väita, kuna siin kasvab palju erinevaid taimeliike. On Eestimaa rahvuslill, rukkilillgi ju ilus lill. Kui minna kusagile metsa või aasale saame me näha rohkelt kauneid ning ka erilisi taimi. Ma arvan, et me võime olla uhked meie kodumaa looduse...
Eneseteostusvabadus kui toimetulekukohustus Tänapäeva maailmas on väga levinud arusaam, et enese teostamine on inimeste jaoks vabadus. On antud luba püüelda oma eesmärkide poole ning eeldatakse, et igal inimesel on omalaadne tung ennast teostada, arendada ning karjääriredelil aina ülespoole püüelda. Samas on aga eneseteostusvabadus paljuski seotud ka kohustusega elus toime tulla ning mitte loota teiste abile. Inimesed keskenduvad tihtipeale vaid vabadustele, jättes kohustused tagaplaanile, kuigi tegelikult on mõlemad võrdselt tähtsad. Minu arvates saab siinkohal asjale läheneda kahest aspektist, olenevalt sellest, kas lähtutakse vabadusest või kohustusest. Mina alustaksin vabadusest, nimelt on tänapäeval inimestel vabadus ennast teostada ning igal võimalikul moel harida, et elus läbi lüüa. Näiteks on gümnaasiumiharidus tasuta, kõrgkoolides on samuti olemas tasuta kohad ning pea igal elualal on võimalik end pidevalt harida ning täiendada...
Kõne Tere lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased. Tahan arutada teiega teemal ,,Mis juhtus tegelelikult 11. septembril kaksiktornidega?" Vaheajal juhtusin vaatama sarja, mis rääkis teooriast, et maailma kaubanduskeskus ei hukkunud tegelikult lennukite tõttu, mis neile sisse sõitsid. Selle vastu räägib palju fakte. Nimelt olid kaksiktornid tehtud voolujooneliselt terastrassiga, millel oli veel paks tuumik. Samuti rääkisid kaksiktornide arhitektid, et need olid planeeritud, nii et kui lennuk sisse neile sõidaks, siis nendega ei juhtuks midagi erilist. Kusjuures lennuk, mille järgi kavandati seda ohutumaks, oli oma aja suurim ning sisselennanud lennukiga väga sarnane. Ja hoone oli tehtud igast küljest kindlamaks. Seda tehti kuna tornide läheduses asuvasse hoonesse sõitis kord lennuk sisse tänu udusele ilmale. Nii kavandasid nad tornid nagu sääsevõrguna, et kui lennuk sisse sõidab, siis ainu...
Minu lugejatüüp Jaapani vanasõna ütleb, et inimene, kes usub iga raamatut, on hullem sellest, kes üldse ei loe. Ei saa küll väita, et ma üldse ei loeks, kuid kahjuks piirdub see tihti vaid kohustusliku kirjandusega. Kuna loen vähe, siis pole ma veel kindel oma lugejatüübis, kuid Helene Mugasto esitatud põhitüüpidest tunnen end ära. Naudin enese samastamist peategelasega ning seetõttu sobitun abstraktsete- assotsiatiivsete lugejate rühma. H. Mugasto ütleb nende kohta, et nad on elava kujutlusvõimega lugejad, kes otsivad raamatuist sidemeid saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Kui olin 14-aastane, siis lugesin kohustuslikus korras Jan Guillou teost ,,Kurjus" ning nägin peategelases Erikus vaid iseennast. Teoses oli palju vägivalda, Erikul oli sadistist isa ning ka koolis oli vägivallaahel. Minul selliseid probleeme ei ole, kuid mitte ühtegi teist raamatut lugedes ei ole ma end nii sügavalt peategelase...
"Stepihundi" analüüs H.Hesse romaani ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller on keskeas, 50. sünnipäevale lähenev mees. Olenemata sellest, et tal on pool elust juba selja taga, ei ole ta veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma. Ta on olukorras, kust ta väljapääsu ei näe ning tal tekivad tihti probleemid. Harry Haller ei suuda mõista ennast ning sellest tulenevalt ka maailma, mis teda ümbritseb. Ta on ühiskonnast võõrandunud ning põlgab kodanlikku maailma ja hoiab sellega võimalikult suurt distantsi. Pärast naise ja sõprade kaotust on Harry muutunud üksikust ja eraklikuks inimeseks. Ta väldib igasuguseid suhteid ning tõrjub kõik lähenemiskatsed. Harry Halleris valitseb kaks poolust. Ta ise tavatseb end kutsuda stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt, justkui tal oleks kaks hinge. Harry ei suuda hunti ohjata. Hundil on selgelt välja kujunenud enesetapjalikud tunnusjooned ...
Meediajumalad Kui me vaatleme meediat globaalse nähtusena, siis on väga keeruline, kui mitte võimatu nimetada mingit isikut või organisatsiooni meediajumalaks. Kui jätta välja tsensuuririigid, siis on meedia neutraalne süsteem, mida otseselt ei kontrolli mitte keegi. Pigem on meedia nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära kasutada, kuid sellisel juhul on ohvriks hoopis meedia ise, sest tihtipeale ei näe inimesed sellest liinist kaugemale, kui midagi häirima jääb. Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit konkreetset teemat, aga konstantseid ,,jumalaid" ilmselgelt olemas ei ole. Üks aasta räägitakse seagripist, teine aasta naftast ja kolmas aasta K-Kohukesest. Kui loogiline on, et mingid kindlad inimesed kontrollivad infot, mis meieni jõuab? Olgem ausa...
Ma tahaksin täna juhtida teie tähelepanu väga lihtsatele teguritele meie igapäevaelus. Me kõik teame väga hästi, kui tähtis on hoolitseda oma hinge ja keha eest - kuidas me peaksime õigesti toituma ning ennast aeg-ajalt hellitama. Kuid miks me seame nii tihti iseenda soovid ning eesmärgid viimasele kohale ning pöörame tähelepanu rohkem teistele ja muudele mõttetutele asjadele, kuid mitte endale. Alatihti on meie elus midagi sellist, mis juhtub olema tähtsam sellest, mida meie ise soovime. Sellele käitumisele võime me otsida vastust tegelikult oma enda lapsepõlvest. Vanemad õpetavad tavaliselt oma lastele, et tagasihoidlikus on parim, mida õppida. Kuid see pole nii. Tulevikus võib tulla ette palju väljakutseid, kus oleks vaja seda enesekindlust, mille vanemad kunagi lapsena alla surusid. Tänapäeval on täiesti tavaline see, et täiskasvanuna hakkavadki tekkima olukorrad, mil ohverdatakse omaenda tervist töö nimel või hoopis ei osata ennast...
Verejänulised masinad Inimesed ehitavad ja täiustavad pidevalt masinaid. Kuid miks surevad nende tõttu inimesed? Kas inimesesd ei oska lihtsalt oma leiutisi kasutada? Teevad nad seda valesti? Tavaliselt tunnistatakse õnnetuse põhjustanud masin ohutuks. Õnnetuse põhjus võib olla selles, et inimesed ei oska masinaid kasutada ega mõisa neid. Seepärast tulebki enne kasutamist masinaga tutvuda ja ka koolitusi läbida. Kuid siiski juhtub palju õnnetusi ja ka nendega, kes teavad ja tunnevad asja. Sageli juhtubki hoopis, et mõne oskamatu pärast hukkub süütu ja õigesti tegutsenud inimene. Seega pole masinate lähedused kellelgi turvaline. Arvatavasti polegi inimese võimuses luua täiesti ohutuid masinaid ja seega ka ohutut maailma koos masinatega. Selleks, et inimesi päästa tuleks ilmselt kõigil masinate kasutajatel olla ülimalt ettevaatlik ja tähelepanelik. Kuid kahjuks on maalilas ka inimesi kes seda ei ...
Globaalne sõnavabadus Globaalne sõnavabadus on oma arvamuse avaldamine keskkonnas, millele on ligipääs inimestel üle kogu maailma. Inimestel, kes on üles kasvanud erinevates tingimustes, on ka teistsugune mõttemaailm ning arusaam sellest, mida tohib teistega jagada ning millised mõtted on mõeldud väiksemale kuulajaskonnale. Sõnavabaduse ning selle ülemaailmse versiooni probleemide näideteks võib tuua liigse eraellu sekkumise. Andes inimestele vabaduse teatavaks teha mõtted, mis nende pähe tekivad võib hakata levima laimamine ning valeinfo levitamine. Sellised juhtumid on aktuaalsemad tuntud inimeste eludes ning kõige suuremat kahju neile, kelle maine ning sissetulek on väga tugevalt seotud. Näiteks võib tuua olukorra, kus tuntud lauljast on tehtud pilt koos uue kaaslasega ning peatselt ilmuvad säärase postituse alla kritiseerivad kommentaarid, mis pahatihti lauljat sildistavad ning halvustavad. Probleem...
UFO Tegelikkus või väljamõeldis? SISUKORD 1.SISSEJUHATUS....................................................................................3 2.TEADUSLIKUD UURINGUD..............................................................4 3.VILJARINGID........................................................................................5 4.ARVAMUSI ÜLE MAAILMA..............................................................6 5.JUHTUMEID ÜLE MAAILMA............................................................7 6.MINU ARVAMUS.................................................................................8 7.KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................9 2 SISSEJUHATUS UFO ( lühend ingliskeelsest väljendist Unidentified Flying Object) on tundmatu lendav ese . UFOks nimetatakse õhus või maismaal vaade...
Kuidas liikluses ellu jääda? Iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes kannatada saanud inimeste arv. Kahjuks kuuleme üha sagedamini ka seda, et sellisel julmal viisil on oma elutee lõpetanud noored või lausa lapsed, kellel ometi oleks terve elu veel ees. Tänaval liigeldes ei ole enam kõnniteelgi ohutu: ikka leidub mõni hull, kes ei oska sõita. Ja ka siis, kui valgusfooris põleb roheline tuli, ei saa rahulikult teed ületada, sest alati leidub mõni kihutav autojuht, kes "ei märkanud" seda. Olen ka ise olnud päris mitme liikluskokkupõrke tunnistajaks. Oli juhus, kus üks kokkupõrke teinud autodest oli lausa õppesõidu auto! Ja seda linnas, kus on ometi tihedam ja aeglasem liiklus. On ka valgusfoorid, mis peaksid liiklemise kergemaks tegema. Aga kahjuks on ka autojuhte, kes ei pööra piisavalt tähelepanu enda ja teiste liiklejate ohutusele. Ikka süüdistatakse kehvi teeolusid või halba ilma. Sel...
Kirjandus kui ajastu märk Juba inimkonna varases ajaloos püüdis inimene jäädvustada ja edasi anda lugusid, mis teda ümbritsesid. Ilmselgelt oli koopamaalingute autori siiras soov jagada oma läbielatut teistega. Kiri oli esimene andmekandja. Koos kirja tekkimisega sai elujõu reaalse olustiku kirjeldamise kõrval ka abstraktne ettekujutus, mida nüüd oli võimalik edasi anda täpsemalt ja detailsena. Tihti on ajalooürikute kõrval suuremagi tähtsusega selle aegsed kirjanduslikud lood, mis ei ole niivõrd fokuseeritud teatud sündmuste, asjade ja tegevuste kirjeldamisele vaid hõlmavad läbi esitatud loo hoopis detailsemalt kaasaegset olustikku. Kirjandusel on olnud suur tähtsus läbi ajaloo tervete kultuuriruumide vormimisel. Kirjandus on olnud nii suurim meelelahutus kui ka trendi looja. Veel eelmisel sajandil elas kirjandus oma kõrgaega selle kultuurivaldkonna klassikalises mõttes. Paljude kodude seinu täitsid raam...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Maria Emma Rist MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: Kersti Riivits Mõdriku 2014 Igal töökohal on ettenähtud omad normid, reeglid ning eeskirjad. Seepärast oodatakse töötajatel käitumist vastavalt neile. Ükskõik millises valdkonnas tööd tehakse, peaks jääma alati ausaks, viisakaks ning käituma eetiliselt. Juhiabidele on koostatud eetikakoodeks, mille sisu nad peaksid teadma ja oskama seda järgida. Juhiabi on inimene, kes on justkui visiitkaardiks organisatsioonile, kus ta töötab. Ta peaks täpselt teadma, mis on tema tööülesanded ning neid kohusetundlikult täitma. Ta ei tohi oma võimupiiri ületada, näiteks käituda teiste töötajate suhtes üleolevalt või käsutavalt. See tekitaks konflikti juhiabi ja personalitöötajate vah...
7 Miljardit inimest Viimaste aastakümnetega on rahvaarv teinud meeletu muutuse. Rahvaarv on neljakümne aastaga suurenenenud 3,5 miljardit ja nüüd järgnevalt hakkangi arutlema selle plusse ja miinuseid. Rahavastiku kasvamine on endaga kaasa toonud suuri keskkonna- probleeme. Suure rahvaarvuga riikides on oluliseks probleemiks kujunenud vesi, seda ei jätku kõikidele inimestele. Ilma veeta elu ei saa toimuda ja vee puuduse tagajärjel sureb igapäev umbes pool miljonit inimest . Minu arvates peaksime ka meie vähem vett raiskama, kuna veepuudus on maailmas suur ja oluline probleem. Ka metsade maha raiumine on oluline, kuna seda vajatakse toidu- valmistamiseks, sest seal puuduvad teised võimalused tule tegmiseks. Tänu sellele jäävad meie metsad üha väiksemaks. Minu meelest on loodusvarade hoidmine oluline, et neid oleks võimalik kasutada ka järgmistel põlvkondadel. Üheks suureks miinuseks ra...
Referaat Virgo Ernesaks EÜ12 Tuumaenergia kasutamine Jaanuar 2015 Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis e...
,,Kuningas Oidipus" Sophokles Mis hoidnuks ära traagilise lõpu ,,Kuningas Oidipuses" ? Me mõtleme tihti, oleksin ma teinud nii, ei oleks seda õnnetust juhtunud või oleksin ma ometi oma suu lahti teinud ja enda eest seisnud. Mu ema on mulle lapsest peale öelnud: ,,Oleks on paha poiss !!". Leian, et tal on õigus. Raamat ,,Kuningas Oidipus" lõppes väga veriselt ja koguni jõhkralt , kuid mis oleks ära hoidnud selle traagilise lõpu ? Raamat, mida lugesin, meeldis mulle, selles oli piisavalt tegevust, mis hoidis mind pidevalt põnevuses ja sarnanes väga tänapäeva nn ,,seebikatele". Ometi oli raamatu lõpp verine ja jõhker. Tegevus raamatus kulges imelise kiirusega aina hullemaks. Raamatu peategelaseks oli noor ja tark Oidipus, kes soovis oma bioloogilise isaga kohtuda. Teel teise kuningriiki toimus aga väikene kähmlus Laiose ja Oidipuse vahel. Hiljem selgus aga kohutav tõsias...
Meditsiini ja bioloogia ajalugu Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas Egiptuses oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja eemaldati kusepõiekivisid. Laialdaselt kasutati luumurdude ravis jäigastuvaid sidemeid. Haavade raviks kasutati mett ja õli. Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on Vana-Egiptuse steel, millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580-1350 eKr) ajastust. Vanad kultuurrahvad tundsid mõnede taimede val...
Sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk Viimase kümne aastaga on tehnoloogia eriliselt suure kiirusega arenenud. See on toonud kaasa igasuguseid uusi ja huvitavaid tehnilisi seadmeid. Paljud nendest on väga ahvatlevad ja pakuvad üha enam uusi võimalusi vaba aja veetmiseks ja sõpradega suhtlemiseks. Kuid mida selline kiire tehnoloogia areng endaga kaasa toob? Kõigest kaheksa aastat tagasi olid lapsed „tegijad“, kui nad olid saanud omale telefoni, millel oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid, mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli reguleerimise nupud, kõik muud funktsioonid tekivad puutetundlikule ekraanile. Tänapäeval on uuematel nutitelefonidel rohkem tööjõudlust kui kunagi kallitel lauaarvutitel. Vanasti oli keskmisel arvutil jõudlusmälu 512 megabaiti, tänapäeval on keskklassi nutitelefonil seda ...
Tänapäeva don Juan'id Don Juan on juba keskaja Euroopast pärinev väljend, mis kujutab vabameelsete elukommetega naistemeest. Don Juani olemusest on saanud inspiratsiooni nii mitmed kirjanikud kui ka muusikud, sealhulgas näiteks kirjanik Molière ja helilooja Mozart. Kui Molière kujutas don Juani häbematu tegelase, halva eeskuju ja põrguleekides lõpetajana, siis tänapäeva ühiskonna jaoks on don Juan'id omamoodi eluideaaliks. Praegune maailm, mis on unustanud moraaliväärtused ning kus populariseeritakse vabasid eluviise, on väga soodsaks pinnaseks just don Juan'i omadustega tegelaste sünniks. Selliste omadustega inimestes nähakse elus kindlakäeliselt läbilööjaid, väga sotisaalseid ja tugevaid isiksusi, kellega suhtlemine on kiidu- ja auväärt tegevus.. Inimesed võtavad tihtipeale don Juanid endale eeskujuks, sest nende elu on meediastandardite kohaselt vaba ja muretu. Viivi Va...
KEELEUNIVERSAALIDE LEIDMINE VÕIMALIK VÕI MITTE? MIRELL PÕLMA Keeleuniversaalid võtavad oma olemuselt kokku väited inimkeelte omaduste või tendentside kohta (Osgood 1961: 255). Keeleuniversaalidega hakkas esimesena tegelema generatiivne grammatika või täpsemalt selle haru universaalne grammatika , mis pärineb Noam Chomsky sulest, kui ta ei olnud rahul 20. sajandi keskpaigani levinud ideega, et lapsed õpivad emakeele ära üksnes täiskasvanuid kuulates ja neid imiteerides. Usuti, et laste keeleõppel on lihtne korrapära: nad õpivad keele ära katsetamise, vigade tegemise ja kiitmise teel. (Tool Module) Chomsky tuli 1965. aasta teoses ,,Aspects of the Theory of Syntax" välja uue teooriaga (Chomsky 1965), miks lapsed omandavad keelt kogu selle komplekssuse juures siiski vaid paari aastaga. Peaajju on sisse kodeeritud keelestruktuur, mis kergendab õppimist...
School should provide computers for students to use for all their school subjects Nowadays we are moving into a IT era. This is an inevitable because everything is becoming computerized. Students use computers to make homework. I strongly believe that schools should have computers but there is no need for all the subjects. Firstly, sitting a long time in front of the computer screen is unhealthy. Students' eyes will be dry and they may have headache. It can also have a negative effect on students' moods. In addition, computer labs' maintenance is expensive. One which can be need to writing and using Internet only, costs not much, but if we need to buy about twenty computers for one class - it is huge amount. Only schools that have a lot of money can afford more machines. On the other hand,notebook can be useful and it doesn't damage your senses and health, but living in 21st century means using computers a lot. Moreover, a computer ...
Kas teadmatuses toime pandud kuritegu on andestatav ? Iga kriminaalkohtuniku on kindlasti vaevanud küsimus, kas anda inimesele, kes ise oma tegude eest ei vastuta karistus, mida ta tegelikult väärib või ei. Kindlasti ei mõtle ma selle all alaealisi, kes just tahtlikult panevad toime kuritegusi, teades et nemad ju ometigi ei vastuta. Pigem neid inimesi, kes kannatavad mõne vaimse haiguse kallal ning ei mõista piiri unedemaa ja reaalsuse vahel. Seega kas peaksime neile andma sümboolse patsutuse õlale ning ütlema et järgmine kord teed paremini või siiski karistama neid kui iga teist tavakodanikku ? Muidugi väidab rodu advokaate, et vaimuhaige väärib kergemat karistust ning kindlasti mitte vanglat. Kuid kes saab meile garanteerida et too vaimselt väärastunud inimene oma tegu ei korda või hoopiski midagi hullemat ei tee. Parimaiks variandiks oleks rangestatud järelvalve kuskil kinnipidamisasutuses. Vangla ei pruugi neile tões...
IN THE LIGHT OF RECENT DEVELOPMENTS IN MEDIA ECONOMY AND TECHNOLOGY, HOW VALID IS THE CRITIQUE OF THE FRANKFURT SCHOOL OF MEDIA DECEIVING AND PACIFYING THE POPULATION? Essay Tallinn 2013 The rapid development of computer technologies and internet has been one of the main factors affecting our everyday life over the last decades. They have made our life more efficient, comfortable and also changed the way we communicate and consume media. Digitalization has also brought us many new platforms and more possibilities for media to reach even more people. The internet is allowing anyone to share information instantly to all over the world. It might be thought that with all these new developments, problems like controlling of the media and deceiving people are gone, but it seems that things are not that clear. When the first newspapers a...
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli väga keerulise karakteriga tegelane, kelles leidus väga erinevaid iseloomujooni. Kuid kas need omadused kuuluksid ka minu arvates ühele ideaalsele valitsejale? Sellele küsimusele otsingi vastust. Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgus...
Näiteks ettevõtted, mille rahalised tehingud laenuandajaga põhinevad sotsiaalsetel sidemetel, saavad laenu madalama intressimääraga. Mõneti võib sotsiaalne kapital majandusliku produktiivsust piirata- kogukonna edutumad inimesed kasutavad mõnikord ära edukamate liikmete kohuse ja vastutustunnet. Seega tuleb kiiret edu saavutanud ettevõtjatele raskustes olevatelt pereliikmetelt ja naabritelt sageli tohutul hulgal abipalveid töö, raha ja muude hüvede saamiseks. 1. R. D. Putnam arutleb erinevate seoste üle sotsiaalse kapitali taseme, sallivuse ja võrdsuse vahel ühiskonnas. Valige välja Teie jaoks 3 kõige intrigeerivamat seost, mille üle soovite seminaris arutleda ning põhjendage oma valikut. Sissetulek on võrdsemalt jaotunud rohke sotsiaalse kapitaliga osariikides ning lõhe rikaste ja vaeste vahel on eriti suur vähese sotsiaalse kapitaliga osariikides. Põhjendus: Siin esineb selge
Rocca al Mare Kool 20.sajand kui barbaarne ajastu - poolt või vastu. Koostanud Fred Joonas Alliksaar Tallinn 2015 Soovides arutleda teemal, kas 20. sajand oli barbaarne ja kas nimetatud sajand erineb selle tõttu eelmistest sajanditest, peame kõigepealt süvenema mõistesse barbaarsus ning lahti seletama selle sõna tähenduse. Mõiste barbaarne tuleneb kreeka keelsest sõnast barbaros, mis vanas Kreekas, hiljem ka roomlastel, tähendas võõramaalast, kes kõneles võõrast keelt. Barbar oli võõras ja arusaamatu nii keelelt, kui kommetelt, mis tekitas umbusku. Mõiste tekkimise ajal oli kreeka kultuur selgelt edumeelsem ja arenenum kui see oli kreeklasi ümbritsevatel rahvastel. Samuti oli Rooma impeerium teenäitajaks oma arengus tervele maailmale. Seetõttu muutus barbar ja barbaarne stereotüüpselt halvustavaks, tooreid ja harimatuid inimesi tähistavaks ...
Kersti Kaljulaid arutleb eesti meeste tänapäevaste eneseteostuse võimaluste üle, võrreldes meie ühiskonnas valitsevate väärtushinnangute muutumist ärkamisaja, esimese iseseisvusaja ja uue iseseisvusajaga. Esimesel iseseisvusajal teostus ärkamisaja unistus kehtestada ennast rahvana nii ühiskondlikus kui majanduslikus arengus. Eesti mees oli meie pisikeses riigis tunnustatud igas valdkonnas, kõik tööd väärisid tegemist. Tänapäeval on kujunenud välja mentaliteet, kus hulk eesti mehi ühiskonna survel ja heakskiidul on valinud hoopis teised tööalased suunad ning ametid, kui nad ise võib-olla oleksid soovinud. Oleme kujundanud olukorra, kus võimalikult suur hulk eesti mehi ühiskonnas valitseva haridus-, palga- ja väärtushinnangute süsteemi kohaselt otsustab teha mittetootvat tööd. Sellised otsused võivad üksikisiku tasandil põhjustada eesti meeste lühemat eluiga, nad tunneksid tootval tööl tegutsedes tihtipeale end õnnelikumana. Meie riigi ...
Politeia Platon Platoni dialoog Politeia arutleb meie ühiskonna ning riigikorralduse üle. Selleks kasutab autor koopavõrdpilti. Vangistatud inimesed seal pildil kujutavad lihtrahvast, kes proovivad välja lugeda võimalikult palju koopaseinte varjudelt. See on nende ainus infoallikas. Nagu ühiskonnas näeb lihtrahvas valitsejate tegevust, kui puudub võimalus lähikontaktiks. Nii püüame kõik välja lugeda sellelt infot, mis meile paistab. Rahvas ei talu kiireid muutusi. Need on meile vastumeelsed. Isegi kui need on meie endi
Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud. Selles referaadis tutvustan tänapäeval populaarset kunstikriitikut ja filosoofi, kes arutleb kunsti ja selle olemuse, progressi teemadel. Referaat keskendub kriitiku elule ja tutvustab põgusalt tema käsitletavaid teemasid, mis on mingil määral seotud ka meie näitusega „... on vaataja silmades“. 2 Kriitikust Arthur C. Danto sündis Ann Arboris, Michiganis aastal 1924 ning kasvas üles Detroidis. Pärast kaheaastast teenistust USA armees, läks Danto Wayne´i Osariigi Ülikooli ja pärast seda Kolumbia Ülikooli
Minu ja minu vanemate noorus Kui võrrelda minu ja minu vanemate noorust, leidub rohkem erinevusi kui sarnasusi. Alles on jäänud vaid mälestused, jutud ja pildid. Arvan, et see suur erinevus tuleneb sellest, et ajad on väga palju muutunud. Minu ja minu vanemate noorust eristab ka see, et minu nooruse kooliaeg möödus ja siiani möödub linnas, kuid minu vanematel möödus see maakohas. Kui minu vanemad veel noored olid, oli palju vähem mugavusi kui praegu. Seal koolis, kus minu ema ja isa käisid, lapsi autodega kooli ei viidud. Lapsed käisid jala koolis rohkem kui 3 kilomeetrit. Mõni, kes elas kaugemal kui 10 kilomeetrit, sai bussiga koolile lähemale. Põhiline liiklusvahend oligi buss, autod olid vaid jõukamatel peredel. Minu ema kõndis iga päev kooli üle 4 kilomeetrit ja talvel koos õega kooli minnes nad nutsid, kuna käed olid nii külmad. Mina elan koolist täpselt 1 kilomeetri kaugusel...
Midagi naisest, kunstist, kunstnikkudest... A.H.Tammsaare Tammsaare arutleb oma artiklis naiste rolli üle kunstis ja selle arengus. Ta tsiteerib Päevalehte, kus on öeldud, et naine mitte ainult meie kirjanduslist maitset, meie ilmavaadet ei aita sügavastada ja peenendada, vaid isegi poliitikalistes ja majanduslistes küsimustes meid vaimustada ja värskendada võib. Tammsaare aga ise ei paista selle väitega sugugi nõus olevat ja kogu artikli ulatuses üritab avstupidist tõestada
Kes mõtleb abstraktselt? Hegel arutleb teemal kes on need inimesed kes mõtlevad abstraktselt ning mida kujutab endast abstraktne mõtlemine. Et laskuda sellesse küsimusse arutab autor kuidas inimestele läheneda selle küsimusega. Püüab aru saada kes on lugejad, et ta ei räägiks liiga palju, mis inimestele on tüütu ja et ta räägiks samas piisavalt palju, et viia inimesed mõistmiseni, sellest kes mõtleb abstraktselt. Inimesele on omane soov kogeda ja tajuda midagi uut, mis pakuks huvi. Midagi, mida me juba
Mikromegas 1.) Zanr: filosoofiline jutustus · Novellist laialdasem sündmustik · Vaba vorm · Romaanist lühem · Ülesehituselt lihtsam 2.) Põhiteemad: · Arutleb suuruste üle · Sa ei pea olema suur, et osata mõelda 3.) Konflikt: · Keegi ei saa kõike teada 4.) Oluliseim stseen: · Mikromegas annab üle tühja raamatu. Näitab et ta ka ei tea kõikie ja et kõike teadmisi ei saagi ilmselt ühte kohta kirja panna 5.) Põhitegelased · Mikromegas elas planeedil Siriuse tähe ümber, 8 penikoormat pikk, oli mingi
Mõisted Kasvatusfilosoofia – arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatlist ainest Kasvatusantropoloogia – vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride
Tammsaare artiklid Unistused Meie unistused on kujunenud meie keskkonna ja välimuse järgi üksluised, tavapärased, mitte midagi ebatavalist. ,,Veel maksab unistada, veel peab unistama, set me oleme vähem unistanud, kui kodumaa lubab. Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalseks muutuvad." Inimeste unistused on enesekesksed. Tammsaare arutleb, mida võiksid küll riigipead ja poliitikud unistada, kuhu nende unistused suunduvad. Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid. Tammsaare loodab, et pärast sõda siia tulnud jõukad satuvad vanadega kokkupõrkesse ning
JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest Kulla Kroon 10HP 1. Milised on põhilised teemad, mille üle Locke tekstis arutleb? Locke arutleb poliitilisest võimust,loomu-ehk vabaduseseisundi ja sõjaseisundi erinevusest ja nendest üldiselt.Ühiskonna ja poliitilise võimu mõjust kahele viimasele seisundile ning vabadusest. 2. Millise võimu (alg)allikaga Locke ei nõustu? Locke ei nõustu R.Filmeri õpetustega, et valitsejavõim on tulenenud Jumalast ja kõik maailma valitsejad on saanud oma võimu pärandina Aadamalt.Samuti ei nõustu Locke sellega,et võimuvalitsejal on absoluutne
Geoffrey Chaucer oli inglise kirjanik. Kirjutas Inglismaa esimese värssnovellide kogu, 14. Sajand. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Teoses kritiseerib inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. Marguerite de Navarre oli prantsuse silmapaistvaim novellist. Kirjutas Heptameroni. Arutleb armastusest. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis seal tundma klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust, kirjutas ladina keeles nagu enamus humaniste. Kirjutas palju reisikirju ja "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Sai teoloogiadoktoriks. Sõbrunes inglise humanistidega
annaabi.ee 
