50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anniem
Õppematerjali autor
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
Ta tõestas, et näilise juhuslikkuse varjus valitsevad kuritegevust kindlad seaduspärasused, mis tegelikult iseloomustavad ühiskonnaelu tervikuna. Sellepärast luges Quetelet läbikukkumisele määratuks igasugused katsed likvideerida kuritegevust kurjategijate karistusliku või muu (näiteks kasvatusliku) mõjutamise abil. Et selles valdkonnas edu saavutada, peab ennekõike selgitama välja kuritegevuse olemasolu ja muutumist määravad seaduspärasused ning nende toime tundmise pinnalt võtma adekvaatseid meetmeid soovitavate tulemusteni jõudmiseks. Quetelet uskus, et tarvitseb vaid muuta ühiskondlikku korda, kui muutub ka kuritegevus. Kuritegevuse põhjuse puhul pidas Q vajalikuks rõhutada nende seost tegurite ja seaduspärasustega, mis määravad ühiskonna kui süsteemi funktsioneerimise. Statistilised uuringud kinnitasid tema veendumust, et kuritegevust kui sotsiaalset massinähtust determineerivad
esimese uimastisuitsu tõmmanud või -tableti neelanud. Ootuspäraselt on see esimene kord toimunud sõprade ja tuttavate ringei, kontserdil, ööklubis, peol, sünnipäeval või mõnel muul koosviibimisel. Poolel juhtudest andis esimese narkootikumiannuse sõber, ja seda tasuta. Enamik noortest koges esimesel korral halba enesetunnet, kuid see ei seganud neil narkootikume korduvalt tarbida. Noorukid kujutavad ette, et narkootikumil peaks olema mingi eriline toime ja kui seda ei kogeta, on tegu vale kasutamisega. Valdav osa noorukeid hakkab narkootikume proovima siiski igavusest. Noorukite endi sõnul aga tarvitavad nad narkootikume eesmärgiga ületada suhtlemisraskusi. Umbes poolte narkootikumi proovinute jaoks on esimene kord jäänud seni ainsaks kogemuseks. See ei pruugi veel aga meelemürgist loobumist tähendada, sest proovimine ei olnud ju eriti ammu. Need kooliõpilased aga, kes on narkootikume juba
Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei
koguaeg vähem olnud karistatud. Millega kuritegevus seondub? TALSE. Eesti kuritegevuse tase Euroopas- paremad on uuringud, kus küsitakse elanikkonna käest, kas nad on ohvriks langenud. UK ja Iirimaa on vaid kõrgema tasemega kui Eestil selle kannatanu uuringu järgi. Autovargus jms isikuvastased kuriteod (ründed, röövid). Mikrotase vaadatakse konkreetset indiviidi, püütakse leida, mis üks isik paneb toime kuriteo. Makrotase vaadatakse ühiskonda üldiselt, küsitakse millepärast selles ühiskonnas on selline kuritegevuse tase, kuidas ühiskonda iseloomustavad tunnused seonduvad kuritegevuse näitajatega. Kumb on tähtsam? suuri muudatusi pole võimalik mikrotasemega seletatav, kõike peab makrotasemel seletama. Mikrotaseme uurimisele pööratud märksa rohkem teooriaid, kui sellele on pööratud makrotasemel. Rohkem huvitab see, et mis indiviidil viga on, et ta midagi sellist korda saadab
Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval territootiumil erinevaD, kuid omavahel võrreldavatel perioodidel (kuritegevuse võrdlus teiste aja perioodidega). See näitab kuritegevuse tõusu või langust, ka püsivust teatud aja jooksul. Dünaamikat uurides võib teha järeldusi selle kohta, kas kuritegevus tulevikus kasvab või väheneb.
seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. Thorsten Sellin kultuurikonflikti reooria erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Igal kultuuril on omad käitumisnormid ning osa tegusid, mis ühtede normide puhul on lubatud, on teiste järgi keelatud ja isegi kuritegelikud. Ning kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta toime panna kuriteo. Sykes ja Matza neutraliseerimine näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Kurjategijad omandavad neutraliseerimise meetodid, mille abil nad püüavad endale ja teistele seletada, et nemad ei ole toimepandud kuriteos süüdi või see polegi kuritegu. Kuritegevuse seisund Eestis 3
2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü suuruse järgi mõistetavast sanktsioonist. Eriti siis, kui isik, hoolimata varasematest karistustest, jätkab vabadusse saades kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul on ilmselge, et mõistetud karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks teda uusi kuritegusid mitte toime panema. Et tuvastada, millised on võimalused inimesest ja kuritegudest lähtuva ohu tõkestamisel ning ärahoidmisel, tuleb lähtuda isiku ohtlikkusest.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid