Mikromegas - teose analüüs (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Voltaire teosed

filosoofilised süsteemid. Filosoofiliste jutustuste peamiseks probleemiks oli maailmas valitsev kurjus. See huvitas Voltaire kogu elu, kuna sellega oli seotud ka teine valgustusajastu jaoks kõige tähtsam küsimus: uue ühiskonna loomise võimalused ja progress. Voltaire taotles alati, et tõde jõuaks kõige laiema lugejaskonnani. Kujundlik vorm ei ole Voltaire´i jutustustes lihtsalt hinnaalandus lugejale kes ei oska veel abstraktselt mõelda. Kirjaniku idee avaldub ka teose kunstilises vormis. Voltaire´i jutustused on üles ehitatud kunsti seaduste järgi, mitte aga illustratsioonide ja näidetega varustatud filosoofilisele arutlusele.

Kirjandus

9

doc

Voltaire referaat

süsteemid. Filosoofiliste jutustuste peamiseks probleemiks oli maailmas valitsev kurjus. See huvitas Voltaire kogu elu, kuna sellega oli seotud ka teine valgustusajastu jaoks kõige tähtsam küsimus: uue ühiskonna loomise võimalused ja progress. Voltaire taotles alati, et tõde jõuaks kõige laiema lugejaskonnani. Kujundlik vorm ei ole Voltaire´i jutustustes lihtsalt hinnaalandus lugejale kes ei oska veel abstraktselt mõelda. Kirjaniku idee avaldub ka teose kunstilises vormis. Voltaire´i jutustused on üles ehitatud kunsti seaduste järgi, mitte aga illustratsioonide ja näidetega varustatud filosoofilisele arutlusele. Kokkuvõte Voltaire oli kaastundlik kuid samas ka vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja tänavatele ning nõuaksid, et need, kes valitsuskepi juures, annaksid oma tegudest aru ka rahvale.

Kirjandus

10

doc

Volatire referaat

XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1  Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid............................................................................

Filosoofia

2

doc

Prantsuse realism

romaani "Madame Bovary" peategelase nimest ja viitab kalduvusele samastuda oma unelmates romaanikangelase või -kangelannaga.) 17. Stendhali romaan ,,Punane ja must" omab kahte tähendust: punane ­ ohvitserikarjäär; must ­ vaimulikukarjäär või must ­ vanameelne ühiskond; punane ­ ideaalne ühiskond. 18. ,,Tõtt, karmi tõtt" viitab vast sellele, et autor üritab olla võimalikult täpne, otsekohene ja piinlikult aus. 19. Teose ,,Punane ja must" peategelane on külasepa poeg Julien Sorel, kes võitleb iseenda ja ühiskonnaga, mis teda sellisena, nagu ta on, ei aktsepteeri. 20. Beilism tähendab küünilist minakultust ­ elust tuleb kõik rikkused välja kaevata, koguda ebatavalisi kogemusi. 21. Stendhali teosed on nt romaan ,,Punane ja must", romaan ,,Parma klooster", reisikirjad ,,Rooma, Napoli ja Firenze", romantiline esikromaan ,,Armance". 22

Kirjandus

5

doc

Tekstiõpetus

Sel juhul pole enam otseselt tegemist asjadele omaduste omistamisega, kirjeldus põhineb siis keele abil kujutatu vahetul mõistmisel. c) Arutlus Arutlus koosneb eeldustest ja järeldusest. Nii eeldused kui ka järeldused on propositsioonid (väited), mis tavaliselt on väljendatud lausetega. 4. Arutlemise võtted (analüüs, illustreerimine, definitsioon, klassifitsioon ja võrdlus) a) Analüüs ­ nähtuse liigendamine osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised seosed. b) Illustreerimine ­ näidete toomine ja teksti huvitavamaks muutmine. c) Definieerimine ­ mõiste sisu täpne avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine. d) Klassifikatsioon ­ liigitus või rühmitamine vastavalt mingile jagamise aluseks võetud tunnusele.

Eesti keel

9

doc

Eksamimaterjal eesti keel

Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Muinasjuttudel

Eesti keel

3

odt

Goethe "Faust"

teha. Faust ei uskunud sellesse, tahtiski proovida. Vastutasuks pidi Faust teenima Mefistot pärast oma surma. Nad leppisid kokku, et kui Faust tunneb, et on saavutanud tõepoolest õnne ja ülima rahulolu, siis ta lausub :" Oh ilus hetk, oh viibi veel!" ja seejärel sureb. Faust oli sellega nõus, sest ta ei uskunud et see juhtuda võib ja kui tõesti juhtub, siis tal polegi vaja enam elada siis, sest ta hing saavutas rahulolu. 8. Selle teose peaprobleem on Fausti rahuolematus oma elu suhtes. Ta tundis ennast tühjana ja ei osanud elust rõõmu tunda. Sellele kõigele järgnesid teised probleemid, nagu leping Mefistoga ja armastus Margarete vastu. 9. Faust elas inimeste hüvangu nimel, lootes et tema teadmised suudavad inimkonnale head tuua. Ta õppis ja kogus teadmisi, arvates et see kõik teeb tema ja teised inimesed õnnelikuks. Tegelikult jäi Faustil endal paljust puudu. Faust ei olnud

Kirjandus

9

pdf

Eepilised tekstid

EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ­ ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story

Kirjandusteadus

Kommentaarid (0)