sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
.............................................................. 23 ,,Arutame koos!'' .................................................................................................................. 24 ,,Kuula ja paranda!'' ............................................................................................................. 24 ,,Laul läks kaduma'' ............................................................................................................. 27 ,,Uka - uka, mina prii!'' ........................................................................................................ 29 ,,Mädamuna''........................................................................................................................ 30 ,,Kuum kartul'' ......................................................................................................................... 31 ,,Mõista mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?'' ....................
Eesti kohtus avamatsis Ukrainaga, lootused nimekat vastast üllatada kadusid juba avakolmandikul, kui Suursoo vigastada sai. Turniir oli tema jaoks sellega lõppenud, sest õlanihestuse tõttu läks hokimees operatsioonile. 2003. aasta kevadel tuli Suursoo taas pikema pausi järel koondisele appi, kuid sai uuesti vigastada. MMi B-divisjoni kohtumises Suurbritanniaga murdis vastane Suursoo käeluu. "Kohe sain aru, et luu on murdunud. Käis mingi raks ja käsi jäi imelikult rippuma. Sport on minu elu, seal juhtub kõike. Keegi polnud süüdi," nentis Suursoo hiljem. Kaseoru niitis ülessulanud plastiliin tõukepakul 1998. aastal toimus toona maailma mitmevõistluste eliidi seas veel kõrges hinnas olnud Euroopa superliiga jõuproov Tallinnas. Eesti koondis läks starti võidumõtetega, kuid pidi need pärast teist ala maha matma ja leppima esiliigasse kukkumisega. Andrei Nazarov sai esmalt kauguses nulli ja siis
meditsiini tundja. Ta on ülemaailmselt hinnatud kõneleja ning on saanud mitmeid tunnustusauhindu komplementaarse meditsiini edutamise eest. Dr. Qutab on Washingtonis asuva Congressional Health Care Reforms Committee nõuandva kolleegiumi liige ja on selle auesimees Massachusetts'i osariigis. Dr. ABBAS QUTAB: ,,NITRO FX ON NONI TAIMEL PÕHINEV TOODE, MIS AITAB MEIE ORGANISMIL TOOTA LÄMMASTIKMONOOKSIIDI. NITRO FX ON TÄHTSAIM JA PÕHILISIM TOODE OPTIMAALSE TERVISE SAAVUTAMISEKS JA AINUS, MIDA MINA OMA PATSIENTIDELE SOOVITAN." Dr. Abbas Qutabi esinemine Tallinnas. Üleskirjutus dr. Abbas Qutabi esinemise otsetõlke järgi, 21. jaanuaril 2007 Tallinnas Tere õhtust kõigile! Teie linn on imeilus ja täis ajalugu, mida USA-s niipalju ei ole. Üllatav on see, et siin räägitakse palju inglise keelt. Lämmastikmonooksiid ( NO ) on parimaid ärisid, millega üldse tegelda. Ma tegelen sellega, et õpetada inimestele kuidas olla terve. Ma müün tervist.
pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat tagasi oli üldrahvalik vastus sellele küsimusele umbes samasugune nagu tänapäeval. Arvati, et inimese teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise
Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
organismi talitlust kehalisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega ja treenitusseisundi tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi.
Kõik kommentaarid