50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liis Pärn
Õppematerjali autor
("Tean, milline ma olen"). Vastandina mainitud kirjeldavale komponendile määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui mina- konseptsiooni afektiivset ehk tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist ("Suhtun nedasse hästi"). Näiteks Campbelli (1990) määratluse kohaselt on enesehinnang "minakonseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflektiiv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab". Vastandus minakonseptsiooni kirjeldava ja hinnangulise osa vahel on pingestatud, kuivõrd hinnangul ei pruugi olla objektiivset alust. Inimene võib endasse hästi suhtuda isegi juhul, kui tal puudub selleks teiste arvates küllaldane alus. Siiski peab tõdema, et sageli pole võimalik minakonseptsiooni kognitiivset ja hinnangulist aspekti teineteisest selgelt eraldada. Näiteks sellised enesekohased väited nagu "Olen kõhn"
pildile, enesehinnangule. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstarteegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang (6). 5 2. ENESEHINNANGU OMADUSED Enesehinnangu puhul saab rääkida tema adekvaatsusest. Niisiis, adekvaatne enesehinnang tähendab, et inimene mõistab ennast õigesti, annab endale aru sellest, kes ta on, ja käitub vastavalt oma tegelikele võimetele. Adekvaatse enesehinnangu põhitunnuseks on enese vastuvõetavaks tunnistamine– enda tunnustamine sellisena, nagu ollakse. Sellele vastand on ebaadekvaatne enesehinnang, mis rajaneb enese väär- või mittemõistmisel. Ennast võidakse, kas ala- või ülehinnata (3). Enesehinnangu omadused on järgmised: 1. Enesehinnang mõjutab otseselt inimese käitumist: ühelt poolt enesehinnang loob
halba kaasa toonud. Esiteks jällegi tedvustamine. Mida Peeter räägib Paulist, räägib rohkem Peetrist kui Paulist. 3. Seisundid, tunded, hoiakud, mis peaksid kuulma väljapoole. Olen kellegi peale vihane, ei julge seda teise vastu tunda, olen hoopis enda vastu vihane. Vahel ka somaatiline, kui keha hakkab adevatselt väljendamat agressiooni välja elama. Positiivne aspekt saad sellega ennast aidata, mida ootad teistelt, teed ise endale (laps teeb endal enne magajäämist pai või armastan ise ennast). Selle taga tihti hirmud hülgamise või purustamise eest. Tuleb teadvustada, kelle vastu tunded tegelikult on ja see temale peegeldada. 4. Koosvoolamise puhul puuduvad piirid mina ja sina vahel. Tundeid ei näidatagi välja. Töö kollektiivis määramatu hall olukord, kus välditakse igasugust partneri
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
ka hariduslikku. Suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt (Kutsar 2007: 51). Et laps saaks olla laps, vajab ta kedagi, kellele laps olla. Keegi peab kandma tema sõltuvust, vajadusi, tundeid ja nõrkust. Laps ise ei ole selleks suuteline, keegi peab seda tema eest tegema. See on vanemate ülesanne (Hellsten 2004: 15). Last ümbritseva vanemlikkuse määrast sõltub, kuidas laps ennast oma sisemise vanemlikkusega ümbritsema hakkab. Kui teda on austatud ja tema tundeid märgatud, kui tema vajadusi on oluliseks peetud ja ta on olnud kaitstud, siis saab temast inimene, kes näeb oma tundeid ja võtab 6 oma vajadusi tõsiselt. Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi, nagu tema vanemad teda on kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema
tee vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine kõikide oma keerukuste ja üksikasjadega, moodustab biheiviorismi uurimisprogrammist vaid ühe osa " Personalistlik psühholoogia aga kahtles võimalustes eneseteadvust eksperimentaalselt uurida. Nende äärmuslike orientatsioonide kriis soodustas teadusliku huvi kasvu selle temaatika vastu. Uurimisaineks on kõige sagedamini ,,mina" pildi struktuur ja komponendid, seejärel need psüühilised protsessid ja operatsioonid, mille abil inimene ennast ja oma käitumist teadvustab, hindab ja kontseptualiseerib ja lõpuks eneseteadvuse psühholoogilised 5 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele funktsioonid (kuivõrd adekvaatsed on ,,mina" pilt ja üksikud enesehinnangud ja mis osa on neil isiksuslikus käitumise reguleerimises). (Kon, 1987/1981:36)
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!)
Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”). Kui inimese mina-skeem on seotud peamiselt positiivsete kujutlustega endast, siis on ka tema enesehinnang (self-esteem) kõrge. Enesehinnang on minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab” (Campbell 1990). Psühholoogiliselt on kõrge enesehinnang meeldiv; kõrge või madala enesehinnangu põhjendused ei ole otseselt seotud reaalse olukorraga. Enesehinnangut on väga põhjalikult uuritud. Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Ehkki enesehinnang võib võrdlemisi kiiresti muutuda, viitavad mitmed enesehinnangut mõõtvad testid sellele,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid