Gümnaasiumi arutlev kirjand/arutlus teemal "Minu ja minu vanemate noorus" (1)

Minu ja minu vanemate noorus
Kui võrrelda minu ja minu vanemate noorust , leidub rohkem erinevusi kui sarnasusi . Alles on jäänud vaid mälestused, jutud ja pildid. Arvan, et see suur erinevus tuleneb sellest, et ajad on väga palju muutunud. Minu ja minu vanemate noorust eristab ka see, et minu nooruse kooliaeg möödus ja siiani möödub linnas, kuid minu vanematel möödus see maakohas.
Kui minu vanemad veel noored olid, oli palju vähem mugavusi kui praegu. Seal koolis, kus minu ema ja isa käisid, lapsi autodega kooli ei viidud . Lapsed käisid jala koolis rohkem kui 3 kilomeetrit. Mõni, kes elas kaugemal kui 10 kilomeetrit, sai bussiga koolile lähemale. Põhiline liiklusvahend oligi buss , autod olid vaid jõukamatel peredel. Minu ema kõndis iga päev kooli üle 4 kilomeetrit ja talvel koos õega kooli minnes nad nutsid, kuna käed olid nii külmad. Mina elan koolist täpselt 1 kilomeetri kaugusel ja olen siiani alati jala või rattaga kooli läinud. Kuid nüüd, kuna väike õde käib ka koolis, siis vahel tulen ka autoga . Lasteaias käies oli mul vähem kui 200 meetrit minna.
On toimunud suur tehnoloogia areng. Minu ema ja isa vaatasid noorena enamasti veel must-valget televiisorit ja ema mäletab, kui tema isa tõi esimese värvidega televiisori. Tol ajal ei olnud enamustel veel aastaid seda. Puudusid ka mobiiltelefonid ja arvutid , ning mina enda elu ilma telefoni ja arvutita ette kujutada ei suuda. Suure osa vabaajast veedan arvutis või televiisorit vaadates.
Vanasti oli koolielu raskem kui praegu. Õpetajad olid karmimad ja õpilased tegid koolis rohkem tööd. Kui õpilasel oli kodutöö tegemata või keegi hakkas õpetajale vastu, sai selle eest joonlauaga vastu näppe või pandi nurka seisma. Kõik õpetajad teadsid peaaegu kõigi õpilaste vanemaid ja selle järgi käituti õpilastega erinevalt. Tänapäeval on asi hoopis teistmoodi. Õpetajad ei tea peaaegu kellegi vanematest eriti midagi. Õpetajad ei tohi õpilasi füüsiliselt karistada ja on palju leebemad.
Minu vanemad tegid nooruspõlves ka palju rohkem koduste oludega seotud töid. Ema aitas aiatöid teha ja käis koguaeg poes. Kui oli sünnipäev, siis ei korraldanud ema kõike, vaid pidi ise koristama ja aitama emal süüa teha. Minu isa elas ka maal ja ta pidi iga päev peale kooli aitama aiatöödega ja tihti niitma muru. Samuti pidi ta viima prügi välja ja isa erinevate käsitööprojektidega aitama.
Kunagi ei olnud kõik toit ja riided nii kättesaadav kui tänapäeval. Kui keegi tahtis riiete poolest omapärane olla, siis pöörduti selle jaoks õmbleja poole või õmmeldi ise. Sokke enamasti kooti ise ja kui riietes oli auk, siis see õmmeldi kinni, mitte ei visatud riideeset sellepärast ära. Minu ema ja minu nooruspõlve sarnasus on vaid see, et ka mina viin prügikotte välja ja koristan oma tuba.
Arvan, et minu ja minu vanemate noorus on väga erinev ja erinevused tulenevad sellest, et ajad on palju muutunud, ning linna- ja maaelu on erinev. Sarnasusi on väga vähe. Põhimõtteliselt puuduvad.