Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõpruskonnad, kambad ja jõugud (5)

4 HEA
Punktid
Sõprus - Vajab rohkem kui ühte objekti. Ei pea olema tingimata isik, sobib ka puu, auto ja ka juustukook

Sõpruskonnad, kambad ja jõugud noorte elus


Mõisted “sõpruskond”, “kamp” ja “jõuk” ei tähenda kindlasti ühte ja sama. Kaudselt on neil sarnane tähendus, kuid tegemist on siiski erinevate asjadega. Kaudselt on need kõik noorterühmitused. Kui lähemalt vaadata, siis sõpruskonna all mõeldakse tavaliselt noore inimese suhtlusringkonda, kuhu võivad kuuluda nii hea, kui ka halva kasvatusega noorukid . Sõpruskonda kuulub ka tavaliselt rohkem inimesi, kui jõuku või kampa . Samuti ei pea kõik seal olevad inimesed üksteisega läbi saama või enamgi – üksteist üleüldse teadma. Kamp ja jõuk on tavaliselt väiksemad ning neile omistatakse ka kriminaalne tegevus , kuhu kuulub suur hulk vägivalda.
Noorterühmitused tekivad tavaliselt, kui sarnaste huvidega inimesed tutvuvad omavahel ning seejärel hakkavad läbi käima ja tihedamini suhtlema. Sarnaste huvide all võib mõista ka seda, kui leidub keegi, kes soovib leida endale tema käskudele alluvaid noorukeid ning keegi, kes on nõus neid täide viima ja vastutasuks loodab käskija kaitsele. Sääraste noorterühmituste kogunemiskohaks on üldjuhul paigad , kus ei leidu neid segavaid inimesi ja saab rahus oma huvidega tegelda, olgu selleks kasvõi teiste peksmine . Sobilikud kogunemiskohad on näiteks lagunenud honed, pargid või kellegi inimestest tühi kodu ja muud kõrvalised paigad. Tegevus kogunemiskohas varieerub suuresti. Kui kokku saab sõpruskond, siis ehk räägitakse omavahel, vahetatakse uudiseid, süüakse ja tehaks muud sõpru ühendavat. Kamba kokkusaamisel mängitakse kas arvutimänge ja tegeletakse muude sarnaste asjadega, või kui on tegu vägivaldema kambaga, siis ehk kiusatakse ühiskonnaheidikuid, pekstakse neid ja vägivallatsetakse. Jõugu tegevus on pigem sarnane vägivaldsema kamba omega , või isegi veel kriminaalsem.
Noorterühmituse juhiks saab üldjuhul inimene, kes on silmapaistvate iseloomujoontega, oskab manipuleerida, suudab endale alluvaid noorukeid veenda tema käskude õigsuses ja kelle vastu kambas on väiksem või suurem austus ja hirm. Kamba juhiks sobib just keegi selline, sest see ongi see, mida käske täita soovivatel noorukitel puudu jääb. Samuti muidu ei saaks kampa eksisteerida, sest otsuseid kõik koos vastu võtta on ajuvaba ja kambal ei oleks võimalik eksisteerida.
Arvan, et kui inimene kuulub kampa, siis kindlasti seaduste ja inimõiguste kohaselt ei pea ta täitma kambajuhi käske ja osalema kõigis tegemistes,mida ta õigeks ei pea, kuid tegelikkuses on asjad teist moodi. Põhimõtteliselt, kui juba kuuluda kampa, siis peab arvestama sellega, et oled sunnitud tegema ka kõike mida ehk õigeks ei pea. Karistus kamba ülejäänud liikmete poolt võib olla ohtlikum ja selle vältimiseks oleks füüsiliselt turvalisem üldjuhul käske täita. Siiski, kui on olemas teine variant, tuleks seda kasutada, kuigi tulemus oleks kindlalt see, et sinna kampa sa enam ei kuulu. Halvemal juhul võib viga saada, kui endine jõuk tuleb kätte maksma. Säärane asi võib vabalt ka surmaga lõppeda.
Noorterühmitustes eeskirju üldjuhul ei ole. Vahest on mõni põhimõte või hüüdlause, kuid eriti kriminaalsema rühmituse puhul kirjalikku eeskirja ei eksisteeri. Kirjutamata seadused on seevatsu kindlasti tähtsad ja isegi elulise tähendusega. Kirjutamata seaduste hulka võib lugeda näiteks kaaslaste üles andmise, juhile kuuletumise, riietumise, luba teatud inimestega suhelda jne. Mõnes korralikumas nooremate noorukite rühmituses võib isegi kirja pandud eeskiri olla. Selline asi on peamisel just mittekriminaalsete ühiste huvide eksisteerimisel.
Väidetakse, et maailm on vägivalde ja ma nõustun sellega. Siiski sõltub igast inimesest endast, kuidas ta maailma näeb ja kui palju on tal tegemist vägivallaga. Üks vale otsus võib maksta elu, samas, kui üks õige otsus võib hoida sind eemale kõigest kriminaalsest. Ega maailmas ei ole kõik halb ja vägivaldne. Kui enne mõelda, kui tegutseda, siis on võimalik hoiduda lollide asjade korda saatmisest ja näha maailma palju vähem vägivaldsena.
Noorterühmitusse kuulumine kindlasti ei hoida kedagi vägivalla eest. Pigem juba sinna mitte kuulumine. Tark oleks mitte sattuda tülli kellegagi, kuid samas ka liiga lähedaselt siduda ennast ühe või teise kambaga. Otsuseid tuleks langetada ise, sest ainult siis mõjutavad sind otsused, mis on üleni sinu heaolu nimel tehtud. Kampa kuulumine võib tunduda hea variandina, kuid pärast kambast välja kukkumist saavad asjad ainult halvemaks minna.
Katriin Bachmann
Sõpruskonnad-kambad ja jõugud #1 Sõpruskonnad-kambad ja jõugud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MilkChocolate Õppematerjali autor
Kirjand arutleb sõpruskondade, kampade ja jõukude üle.

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
90
doc

Nimetu

Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki

Arengupsühholoogia
Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg ­ 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp

Sissejuhatus sotsioloogiasse
TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE ­ OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
Haldusõiguse konspekt
118
doc

Haldusõiguse konspekt

I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald

Haldusõigus
Haldusõigus
80
doc

Haldusõigus

Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam ­ 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam ­ 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUS?

Haldusõigus
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud
26
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult ming

Kultuur
LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS
46
doc

LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS

LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühistu employees. In the questionnaire we

Juhtimine
TÜ Haldusõiguse konspekt
72
docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes ­haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes ­riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod ­ avalik haldus on selline riig

Haldusõigus




Kommentaarid (5)

Meidrex profiilipilt
Sinu Ema: Väga hea materjal. Aga ma muretsen, et mu eesti keele õpetaja võib seda näinud olla.
20:47 29-09-2010
dak1laman profiilipilt
arvet adamberg: ma kirjutasin aint umbes esimesed paar lõiku maha ja sain viie igatahes supermaterjal
16:08 24-09-2010
kanakana1 profiilipilt
kanakana1: Materjal on korralik, sisukas. Siit saab üheks heaks kirjandiks palju mõtteainet.
11:24 23-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun