Meediajumalad
Kui
me vaatleme meediat globaalse nähtusena, siis on väga keeruline,
kui mitte võimatu nimetada mingit isikut või organisatsiooni
meediajumalaks. Kui jätta välja tsensuuririigid, siis on meedia neutraalne süsteem, mida otseselt ei kontrolli mitte keegi. Pigem on
meedia nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate
allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või
organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära kasutada, kuid
sellisel juhul on ohvriks hoopis meedia ise, sest tihtipeale ei näe
inimesed sellest liinist kaugemale, kui midagi häirima jääb.
Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Taimar Müller
Õppematerjali autor
Ta on toodetud tarbimiseks . (nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks. Passiivne ja automaatne. Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele. Raske on inim viia keerulisema juurde. 5) Poliitiline aspekt hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus
................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel
industriaalset pöörest 19 sajandi keskel. Ellugu oli 16-18 sajandil toimunud reformatsiooniga seotud mõtlemise muutus. Max Weber: Protestantliku eetika tõus ja kapitalismi vaim (1904). Erinevus 16-17 sajandi mõtlemises tulenes katoliikluse asendumises protestantismi ja eriti selle askeetliku vormi kalvinismiga. Katoliiklikus elus oli esikohal kollektiiv ning elada tuli tema jaoks. See pidi kestma 1000 aastat ja kõik, siis on halleluuja jne. Selle asemel kasinus, enese eest hoolitsemine, Jumal aitab seda, kes ennast ise aitab jne. Säästmine aitas kapitalimahutustesi kokku hoida. Individualistliku kapitalistliku majanduse põhiliseks iseloomuomaduseks on selle põhinemine rangele kalkulatsioonile, suunatud ettevaatlikkusele ja ettenägelikkusele, mille eesmärgiks on majanduslik heaolu, erinedes nii peost-suhu elavast talupoeglikust majandusest, priviligeeritud traditsiooniega gildi-käsitöölisest ja seikleja-kapitalistist, kes
Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?" Väliste faktorite osas kriitiline olla on lihtne võrreldes enesele "näkku vaatamisega"
kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?................
) POLIITILISTE TEADMISTE ALLIKAD 1. Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. a) kindel autoriteet näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. b) üldine autoriteet Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. näit. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata et tolle riigi kodanikud on "ajupesu" all. c) "igaüks autoriteedina" - Teiste inimeste tugev arvamus, hoiak, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: "kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid