Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutle ja analüüsi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poliitilisel, mesopotaamia, perjood, arutle, demokraatiline, sõjaliselt, kreeklased, seisid, olümpose, aristrokraatlik, konkurents, maailmavaadet, heast, uurisid, algaineks, tuld, mileetose, õpetlane, thales, idamaades, paistis, päikesevarjutuse, arutama, poliste, hakkad, epikuros, õpetusest, oota, vääramatu, jumaliku, teaduses, uuriti2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast.
Kreekas? 1.1 Iseloomusta Kreeka ühiskonda 8.saj e.Kr. (96) *Alates 8.saj. e.Kr. ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: -kasvas elanikkonna arvukus -kerkis esile ülemkiht -taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti idamaadega. *Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. *8.saj alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul. -Osaliselt põhjustas vajadus metalli ja raua järele, massilise väljarände põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. 1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96) *Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Nad austasid jumalaid (ühiseid) ja kõnelesid murdeid.
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr. ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST ptk. 14 (lk. 101-106) Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks
Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud
Kreeta kultuuri eripära on see, et puuduvad kõik sõjakad jooned (relvad, kindlustused). Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika ning majaseintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid religioosseid pidustusi, spordivõistlusi ja loodust. Tihti kujutati härga. Naisi kujutati meestest sagedamini ja arvatakse, et naiste ühiskondlik positsioon oli seal kõrgem kui mujal. Mükeene kultuur (~2000-1100 eKr) · Arengutase Kreeta omast madalam, kuid sõjaliselt tugevam (kasutati hobukaarikuid) · 15. sajandil vallutasid Kreeka elanikud Knossose ja asusid valitsema peaaegu kogu saart. Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ning nende kirja kohandati kreekakeelele (lineaarkiri B). Seda osatakse tänapäeval ka lugeda. Minoiline kultuur kolis ka mandrile. Majandus- ja kultuuri- keskusteks said lossid, neist tuntuim, Mükeene, on andnud nime kogu perioodile. Losside ümbert puudusid suuremad linnad, kuid kunstis matkiti Kreetat
Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos
etnoreligioon judaism, mille sümboliks on 6-haruline Taaveti täht, mis on ka Iisraeli lipul. Sümboliseerib kahte juudi riiki vanal ajal - Iisraeli ja Juudamaad, mis omavahel ühinesid. Seda see sümbol (kaks kolmnurka) sümboliseerib. Teiseks sümboliks on 7 haruline küünlajalg ehk menora. See on tavaliselt iga juudi kodus, ka vapi peal. * Riiklus sündis Idas. Esimesed riigid tekkisid 4ndal aastatuhandel Mesopotaamia alal. Tänapäeval on seal Iraak. Lisaks Sumeri riik, Akad, hiljem Babülooni. * Looduslikud tegurid kliima mõju. Tegemist kuuma kliimaga, sellest tingituna pole inimene eriti aktiivne. Inimesed passiivsed, psühholoogiline tüüp Idas on introvertne tüüp (sissepoole pööratud). Kuum kliima soodustab orjust, kuna inimesed on loiud selle vastu võitlema. Mägilasi on kõige raskem ikestada (kaukaasia rahvad, tsetseenia sõda), kuna mäed kultiveerivad vabaduse tunnet.
otsekui müüdis, mille järgi tarkusejumalanna, sõjakunsti, linnade ja teaduste kaitsja Athena sündinud täies elu- ja jõukülluses Zeusi peast. Euroopa vanim kirjandus saavutas kõrge taseme peaaegu iseseisvalt, olulisi mõjutusi vastu võtmata. Näiteks Idamaade vanemate kirjandustega tutvusid kreeklased alles pärast seda, kui nende endi kirjanduse õitseaeg oli juba seljataga. Ometi kujunes sisult ja vormilt rikas kirjandus, mis avaldas tugevat mõju kõigepealt rooma kirjandusele. Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil
hulga markide parast. Haridus tahendas kirjutajaseisusse või koguni preesterkonda paasemist ja tagas kindlustatud elujärje ning auväärse ühiskondliku positsiooni. Ühiskonnas oli kõige rohkem keskmise ja alama astme ametnikke- kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust, markisid üles koigi kohustused, jälgisid too kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid pikkade aastate jooksul omandatud koolihariduse omandanud, seisid nad ühiskondliku positsiooni ja heaolu poolest muudest toortegijatest kõrgemal. 2.Kuidas on seotud “Sinuhe jutustus” egiptlaste surmajärgsuse-kujutlus? Egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu- nende ettekujutuses jätkas lahkunu parast surma suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik
hulga markide parast. Haridus tahendas kirjutajaseisusse või koguni preesterkonda paasemist ja tagas kindlustatud elujärje ning auväärse ühiskondliku positsiooni. Ühiskonnas oli kõige rohkem keskmise ja alama astme ametnikke- kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust, markisid üles koigi kohustused, jälgisid too kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid pikkade aastate jooksul omandatud koolihariduse omandanud, seisid nad ühiskondliku positsiooni ja heaolu poolest muudest toortegijatest kõrgemal. 2.Kuidas on seotud "Sinuhe jutustus" egiptlaste surmajärgsuse-kujutlus? Egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu- nende ettekujutuses jätkas lahkunu parast surma suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunn
3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.)
tõekspidamisi. Kuid armastati jäädvustada ka elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis tekst võtab justkui lühidalt kokku lahkunu elutee. Kirjeldab tema sattumist valitseja põlu alla, aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra. 4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel
3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende
(Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest (Budism, Kristlus, Islam). Ka hinduism, judaism. Budism Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam Koraan ,,Allah on ülekõige". Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka). 3) Riiklus. Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel enne Kristlust tekkisid esimesed riigi moodustused linnriigid. Vaated riigile on osa poliitilisest filosoofiast. 4) Looduslikud klimaatilised tingimused. Kliima mõju inimeste mõtlemisele, vaadetele kuum kliima. Inimene ei ole kuumas kliimas eriti aktiivne, pigem passiivne ja sellest tulenevalt inimene omab psühholoogiliselt tüübilt introvert (sissepoole põõratud). Lääne omad on ekstroverdid. Immanentne
Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Samuti klassikalise perioodi komöödial ja kõnekunstil, samuti kunstil. 19. sajandi teadust iseloomustab "tsükliline" lähenemine ajaloole (hilisemat, nn postklassikalist kirjandust hakati automaatselt vaatlema millegi madalamana). Praeguse ajastu postmodernistlik, "fragmentaarne" lähenemine teeb üha vähem vahet, mis on antiikirjanduses klassikaline, ja mis on väljaspool seda. 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Renessansi ajal, 15. sajandil taasavastati antiikkultuuri hiilgus, seda aega nimetatigi antiigi taassünniks. Kunstis eriti said eeskujuks antiigist tuntud müüdid ja antiikskulptuur (arvati, et need olidki originaalis valged). Sellest ajast peale on kõigis Euroopas kõneldavate keelte kultuuri- ja teadussõnavaras kasutusel vanakreeka keel. Neologismid polnud mõeldud ilukirjanduskeele jaoks, vaid eelkõige teadus- ja kultuurisfääri jaoks
Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid kiire ja võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagas hetiitide sõjalise edu. Hetiitidele omistatakse üks kõige olulisemaid tehnoloogilisi uuenduse inimkonna ajaloos raud. Hetiidi talupojad ja linnaelanikud olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist üsna sõltumatud. Tõenäoliselt teenisid nad sõjaväes. Hetiidid ja Mesopotaamia kultuur- Juba enne riigi teket olid hetiitidel küllalt tihedad kontaktid Mesopotaamia rahvastega. Hetiidi kirjavarast ilmneb, et nad võtsid omaks mõujutusi erinevatelt rahvastelt, eriti aga Mesopotaamia kultuurist. Ka mitmed hetiidi jumalad ja müüdid on äratuntavalt võõrast päritolu. Nii austasid nad ka teiste jumalate kõrval näiteks Mesopotaamia Anut, Ead ja Istarit. Pärsia riik ja ühiskond- Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Pärsia
· Kulutused jõukohased vaid ülemkihile · Kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi Saakalikujuline jumal Anubis kaalus surnu südant ja maailmakorraldust Maati Jumalate kirjutaja iibise peaga Thot kirjutas üles Kui süda oli Maatist kergem ei lasunud tal pahategusid ja surnule sai osaks igavene elu Kui süda oli Maatist raskem läks süda õgijale Ajalugu Page 3 Mesopotaamia 14. september 2009. a. 14:33 Mesopotaamia ehk jõgedevaheline maa (kreeka kl.) asus tänapäeva Iraagi aladel. Asus kahe jõe, eufrati ja tigrise, vahel. Kesk ja almajooksul. Üleujutused korrapäratud. Tegeleti tänu niisutussüsteemidele. Loodusvaradest savi ja pilliroog. Tsivilisatsioon avatud ja ebastabiilne. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid (3000-2334). Leiutised ja uuendused: · Panid aluse linnriikidele · Kiilkirja leiutamine · Jumalad
abiellumise-, uue liikme pühitsemise ja matuserituaalid Oma kalender alguspunktiks Eesti Vabariigi asutamine 1918 Zoroastrism (zoroastrianism) Zoroastrism on rajatud vanairaani usund, mis pärineb II aastatuhandest e.Kr. Tegemist on ainsa teadaoleva dualistliku (vastandab keha ja vaimu) ja maailmalõpust kõneleva religiooniga. Ajalooline taust Indo-aarialased jagunesid iraanlasteks ja Mitanni riigis, mis rajati 16. saj eKr ja mis asus Mesopotaamia põhjaosas koosnes elanikkond kolmest sotsiaalsest klassist: 1. Preesterkond 2. Ülikkond sõjaväelased 3. Maaharijad 4. Hiljem lisandunud käsitöölised Esimene iraanlaste riik oli Meedia riik, mis eksisteeris 8.-6. saj eKr. 6. saj eKr purustas Pärsia valitseja Kyros II Meedia ja liitis selle Ahhemeniidide impeeriumiga impeeriumi ajast pärinevad raidkirjad, kus mainitakse zoroastrismi. 6. saj eKr tunnistas Pärsia kuningas Kyros zoroastrismi ja sellest sai impeeriumi
Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid
Õpetatud poeedid: Kallimachos ja Rhodose Apollonios. Epigramm. Bukoolika (Theokritos) Aleksandria filoloogid: Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakelt 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. 13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? Vormeliteooria (oral-formulaic theory) kasvas välja Homerose eeposte uurimisest 1920-ndate keskel USA folkloristikas. Milman Parry pakkus välja hüpoteesi, mille järgi Homerosele omistatud eeposed põhinevad kreeka laulikute suulisel traditsioonil. Vormeliteooria kesksed väited on: 1. Laul komponeeritakse igal esitusel uuesti (composition-in-performance).
1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema akkadi keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas Dareios I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka kolmes keeles- akkadi, eelami ja vana-pärsia keeles ehk kõik kiilkirjas. Raulinson kopeeris täielikult. Tema ja teised '50 õppisid lugema vana-pärsia ja akkadi keelt. Niinive (Niniven) kuningaloss kaevati välja. Assulbaripal oli valitseja. Seal lossis oli raamatukogu, sisaldas suurt osa Mesopotaamia kirjasõna. 600 e.m.a hävitati, aga õnneks olid need savitahvlid ja tulekahju küpsetas ära, st konserveeris nad. 19 saj keskel jõudis päevavalgele. Ehk kõigepealt masterdati lugemisoskus ja siis leiti tahvlid. Assüroloogia. Väljakaevamised jätkusid. 3000 a vanused Sumeri linnad, sumeri keel õpiti ära. Kõik need keeled muutusid arusaadavaks 19. saj lõpuks. 20 saj Hattusa linnas Türgis leiti loss. Seal kaevati ka tekste välja. Seal oli jälle võõras keel. Bredrich
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia 3 osaks: 1. Akvitaania (Aquintia) lõunas 2. Gallia Lugdunensis keskel 3. Gallia Belgica põhjas Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon). 5. sajandil vallutasid Gallia germaanlased. Hellenid- muistseid kreeklased.. Vanaajal oli Kreekamaa nimetuseks Hellas. (Kõiv, M. 1994) 5. sajandist eKr eristati selle nimetusega kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest). (http://et.wikipedia.org/wiki). Nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite jaoks arusaamatuna põrinana. (bar-bar). (Kõiv, M. 1994) Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise. 3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He) 2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus. Idamaade kombed Aleksander Suur vallutas Idamaad.Ta suri 323.a Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga. *Berosos- preester, pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane, elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud. *Eusebios- kristlane
annaabi.ee 
