Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Mõeldes tänasele olukorrale on üheks sotsiaalprobleemiks tööpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Paljud kõrgharidusega inimesed töötavad kas koristajana, nõudepesija või muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ära elada. Tean ka inimesi, kes on töötanud kõrgetel ametikohtadel ja nüüd, olles töötu, ei ole nõus töötama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ära hellitatud ja virisevad väga paljude ja pisikeste ...
Globaliseerumine - kas poolt või vastu? Essee Minu arvates on globaliseerumine meie maailma jaoks rohkem halb kui hea. Globaliseerumises pole mitte midagi head peale selle, et tehnoloogia areng jõuab kiiremini kohale ja erinevate kultuuride õppimine on lihtsam. Kuid kas see on üldse nii vajalik? Praegusel ajal on nagunii olemas erinevad abi- ja õppevahendid, millega saab samuti kultuure õppida ning tehnoloogia jõuab nii või naa kuidagi riikidesse , lihtsalt mõnes riigis võtab see kauem aega kui mõnes arenenumas riigis. Tõesti abivahendite olemasolu abiliseks olnud globaliseerumine, kuid siiski on kasutatud natukene ka meie inimeste ajusid ja teadmisi. Kui on mainitud, et globaliseerumine toob eri kultuure üksteisele lähemale, siis alati ei tähenda see head. Näiteks globaliseerumine on hakanud kaasa tooma kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Samuti on seda teinud ka uute tehnoloogiat...
See on barokk Barokk kerkis esile 16. sajandil Itaalias. Barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus tegutses katolik kirik, sest kirik oli huvitatud sellest kunstist eriti arhitektuurist. Itaalia, Hispaania Flandria ja Lõuna-Saksamaa olid esimesed baroki piirkonnad. Nende riikides olnud kunsti võib nimetada pärisbarokiks. Baroki ajastul olid väga tähtsateks elementideks inimese olemus, emotsioonid ja meeled. Barokk - kunstile on iseloomulikeks omadusteks: suurus, jõulisus, säravus, ülevus, värvirikkus, dramaatilisus, tundeküllasus, kirglikkus, emotsioonidega liialdamine, sümmeetria ja ornamendid. See pakub vaatajale palju ootamatut, üllatades teda. Barokk tuleb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokkarhitektuur Selle sünnikohaks peetakse paavstilinna Roomat. Renessansiajastu arhitektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise mere...
Võimalik vägivaldsete mängude mõju Võimalikude vägivaldsete mängude mõjude üle on tihti arutatud, põhjalikku kogemustest lähtuvat uuringut pole tehtud. See uuring viidi läbi 2X2 viisil subjektide vahel uurides vastastikmõjusid tehnoloogia arengu ja vägivalla vahel näidates osavõtjatele (N = 120) nii vanemaid kui ka uuemaid versioone vägivaldsetest ja mittevägivaldsetest mängudest ning mõõtes nende mõju katsealustele (kohaloleku taju, seotus, psühholoogilist virgumist* (physiological arousal), mida mõõdetakse naha juhtivusest), endale teadvustatud
väärtus Surmanuhtluse poolt Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Hukkamise vahendid Läbi aegage on kasutatud palju erinevaid hukkamisviise Tuntumad hukkamisviisid on poomine, maha laskmine ja giljotineerimine Hukkamine Eestis Võimalus valida Viimane hukkamine 1991. aastal Kuriteod suurenesid On arutatud hukkamise taastamise üle Eestis Surmanuhtlus tänapäeval Tänapäeval on veel vähestes riikides säilinud surmanuhtlus Lääneriikidest ainult USAs Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Surmanuhtlus http://www.eau.ee/~luks/surmanuhtlus.pdf Tänan kuulamast
aastal San Franciscos Asutatud 51 riigi poolt Praegu liikmeid 193 riiki Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Greenpeace Nimi originaalkeeles ning eesti keeles on sama Greenpeace. Loodi 1971. aastal Vancouveris, Kanadas Paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine. Eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi, globaalse kliimasooje- nemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia vastu. Asutajate üle on palju arutatud ning siiani pole täiesti ühest otsust leitud, kuid kõige silmapaistvamad nimed on: Irving Stowe, Dorothy Stowe, David McTaggart, Bob Hunter Liikmeid praegu 42 (Eesti liige pole)
Võrkplaneerimise ülesande koostamine ja lahendamine Koostan võrkgraafiku tööde koordineerimiseks seoses ajalehekioski ehitamise ja avamisega. Tööde tegemise aluseks on projekt, milles sisalduvad ajalehekioski avamiseks vajalikud sündmused ning neid ühendavad tööd. Sündmused: 0 – idee avada ajalehekiosk 1 – välja valitud koht 2 – partneriga kohavalik läbi arutatud 3 – krundi ostmiseks pangast laen saadud 4 – ehitamiseks krunt ostetud 5 – ajalehekioski projekt koostatud 6 – ajalehekioski projekt kooskõlastatud, ehitus- ja tegevusluba saadud 7 – kioski ehitamiseks ja haljastamiseks töömehed palgatud 8 – ajalehekiosk ehitatud 9 – kioski ümbrus korrastatud ja haljastatud 10 – klienditeenindajad palgatud 11 – vajalik kaup hangitud 12 – töötajad välja koolitatud 13 – ajalehekiosk sisustatud ja kaup välja pandud
Self-made Test 1. Translate 1. Kriminaalne taust 2. Paindlik graafik 3. Palju arutatud/kuum teema 4. Positiivne suhtumine 5. Palju julgust 6. Kontori töö 7. Ei jälgi reegleid 8. Raha teenima 9. Ta sai läbi heade hinnetega 10. Auto juhtimise juhtnöörid 11. Eeskirjad ei kehti 12. Ohtlik relv 13. Teosammul 14. Töö keskus 15. Nende silmis 16. Vilgutavad oma tulesid kiiresti 17. Ma ei näe mõtet 18. Möödasõite tegema 19. Enesekindluse puudus 20. Kõigi teistega arvestamata 2. Translate sentences 1
Ajakiri Haridus 3-4/2009 Identiteet ,,Kas riigikirjand ikka on kuradist?" Külliki Kask Artiklis on arutatud Linnar Priimägi öeldud väite üle, et Eestis kaks asja suisa kuradist: pangad ja riigikirjand. Autor nõustub vaid sellega, et kuradist on pangad, riigikirjand seda kindlasti ei ole. Ta leiab, et lõpukirjandiks peaks valmistuma hakkama juba 10. klassi alguses. 10. klassis peaksid õpilased välja valima valdkonna, millest nad kirjutada tahavad ning peaksid kolme aasta vältel koguma selle teema kohta nii palju materjale, kui võimalik on.
See aitab õpetajal kehtestada eri vanuses ja eri võimetega lastele standardeid. Teiseks, kui eksameid pole üldse, siis lastel pole soov õppida ja ka poleks midagi püüdlema. Eksamid on õppeprotsessi kiirendaja. Kolmandaks, eksamid panevad vastutuse õpetajatele nende töö eest. Seega eksamid on mõeldud mitte ainult vilistlastele, vaid ka nende õpetajatele. Küsimust, kas on vaja eksameid võtta või mitte, on arutatud juba aastakümneid. Paljud inimesed väidavad, et eksamid on subjektiivsed. Nad kontrollivad vaid piiratud hulgal oskusi. Lisaks, eksami sooritamise ajal õpilased kannatavad stressi ja ebavajaliku ärevuse tagajärjel. Sageli see viib eksamite madalale tulemustele isegi siis, kui laps on hästi ette valmistatud. Seevastu paljud psühholoogid ütlevad, et lapsed vajavad positiivseid saavutusi. Neid tuleb lükata kõrgemate tulemuste juurde
võetud siiani mitte midagi. Mina arvan, et kõige rohkem suudaks väina ökoloogilist seisundit muuta silla ehitamine ja tammi lõhkumine. Usun, et samasse seisu, kui oli väin enne tammi ehitust, ei ole võimalik seda enam taastada, aga kindlasti saaksime seda muuta paremaks. Roosaared ei vohaks enam nii, nagu hetkel ja väin oleks ühtne tervik. Peale tammi ehitust on kalavarud väga olulisel määral vähenenud ja seda peaks kindlasti muutma. Seda teemat on ka arutatud, aga kuna see läheks liiga kulukaks, ei ole seda siiani tehtud. Samas, kas saab rahas hinnata meid ümbritsevat loodust? Teiseks lahenduseks oleks tammi alla truupide tegemine. Vesi saaks truupidest läbi voolata ja tammi lähedale ei koguneks enam niiviisi setteid, nagu hetkel. See ei oleks kindlasti nii effektiivne, tammi lõhkumine, kuid aitaks kindlasti kaasa veeseisundi parandamisele. Ja kui mõelda riigi seisukohast, peaks antud varjant olema ka odavam, kui silla ehitus.
LaVey Satanistid ja inimohverdused Tänu väljamõeldud legendidele, juttudele, hollywoodi filmidele ja teadmatutele kristlastele on välja kujunenud tõekspidamine et satanistid peaksid armastama loomade -ja inimohverdusi, kuigi ohverdamine on absoluutselt kohutav, absurdne ja ebaloogiline tegu satanisti jaoks - Satanistlikus piiblis on muidugi seda ka arutatud - Satanistlik piibel arutab seda teemat kui maagiat. Ei ole olemas sellist asja nagu verejanu, ajaloo vältel on tehtud loomade - ja inimohverdusi religioonides kus on vaja olnud verd et ellu jääda mis on küsimuse all. LaVey satanistid on ateistid. Nende jaoks pole olemas saatanat, saatan on pigem ikoon, sümbol mitte entiteet. Saatana kummardamiseks elu ohverdamine on ebavajalikk.
Baltlaste roll eestlaste elus Sakslased muutsid poliitilist segadust ära kasutades endale õiguskorra, millega polnud lätlased ega eestlased nõus.Eestlased olid vihased sellepärast,et nendega ei arvestatud ega arutatud tehtavaid muudatusi.Viha rahvuste vahel tekkis juba 13.sajandil kui Sakslased tungisid vägivaldselt Baltimaadesse ning asusid eestlasi ,lätlasi kamandama.Võimujanu on peamine põhjus,mis toob endaga kaasa rahvuste vahelisi konflikte. Baltlased on kindlad, et ilma nende sissetungita baltimaadesse poleks eestlastel ega lätlastel kultuuri ning nende eksisteerimine oleks nullilähedane. Eestlased omakorda kinnitavad , et oleksid Läänemere
Või ja margariin Margariin ja või võivad tunduda küll üsna sarnased, kuid tegelikult on nende koostised ja valmistamisviis väga erinevad. Palju on arutatud, kumb on tervisele kahjulikum, kas või või margariin. Mõlemal on neist siiski omad head ja halvad küljed. Või on lehmapiima rasva kontsentraat, milles on rasva vähemalt 80% ja vett kõige rohkem 16%. Seega on või naturaalne ning hea maitsega ja sisaldab vähem lisaaineid, kui margariin. Peale selle leidub võis ka üsna palju vitamiine. Inimese seisukohalt on või üheks miinuseks see, et seda on halb määrida ning pole külmkapist võttes kohe kasutusvalmis
Släng sarnaneb küll üldkujul keele endaga, kuid släng on suupärasem ning sellega seoses võib ununeda originaalsõna. Teiseks ohuks eesti keelele on inglise keel. Inglise keel on muutunud meie ühiskonnaks nii tähtsaks, et arvatavasti pole varsti enam ühtegi inimest, kes inglise keelt ei räägiks. Ka inglise keelest võetakse teatud väljendeid, mida kasutatakse sõna asemel, mis on ka eesti keeles olemas. Palju on arutatud teemal, kas eesti keel hakkab nö ,,välja surema". Ma arvan, et seni, kuni Eestis on võimalik anda eestikeelset haridust, ei sure eesti keel kuhugi. Kindlasti on midagi, mida saab eesti keele kaitseks ära teha. Kõige paremini teavad seda ilmselt keeleteadlased, kuid igapäevases elus saame ka meie ise eesti keelt kaitsta. Me võime kasutada vähem slängi ning proovida ennast väljendad üldjuhul eesti keeles.
tegutseti sihikindlalt oma eesmärkide nimel ja analüüsiti pidevalt väliskeskkonda, et olla kursis uuemate trendidega. 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Ettevõttel tuleks läbi mõelda võimalikud ohud, mis võivad saada takistuseks ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Ootamatud olukorrad on tavaliselt need, mis jalust niidavad ja üldjuhul mingiks hetkeks tegutsemisvõime viivad. Kui aga ohtude ilmnedes on võimalikud stsenaariumid juba läbi arutatud, siis ollakse kiired reageerima ja probleem saab oma lahenduse. Juhtkond peaks kindlasti tegema rohkem koostööd omavahel kui ka alluvatega. Koostöös peitub võim!
Balti riikide püüded taastada 1944. a. riiklik iseseisvus luhtusid. Lääneriigid ei takistanud Moskvat, kuid ka ei tunnustanud seda. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Suurbritannia) kohtumisel Potsdamis 1945. a. tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946. a. juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-iga ebaseaduslikuks. Paljud riigid (Soome, Rootsi (1945. a. okt. andsid välja 167 Balti sõjaväelast)) aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. Moskva soovis kõigi 250 000 põgeniku tagasitoomist e. repatrieerimist, kuid lääneriigid sellega ei nõustunud. USA ei tunnistanud Balti riikide annekteerimist ka järgnevatel aastatel, enamik riike (va
Sotsiaalkomisjon: haiglatöötajate koondamine vajab täiendavat analüüsi 14.detsember 2015 delfi.ee Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel istungil leiti, et riigireformi raames kavandatav haiglatöötajate koondamine vajab täiendavat analüüsi. Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul ei ole haiglajuhtidega kärpekavasid siiani piisavalt arutatud. „Sotsiaalkomisjon palus sotsiaalministeeriumil koostöös haiglatega analüüsida üleriigilist haiglavõrku ning teenuste nõudlust. Oluline on kulude kokkuhoid, mitte töötajate arvu vähendamine,“ ütles Kokk riigikogu teatel. Istungil osalenud riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul tuleb vähendada riigipalgaliste arvu, sest elanikkond väheneb ning koormus maksumaksjatele kasvab. Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske nentis, et kärpeülesanne on pingeline kõigile,
küsimustes. Arvan, et ühiskonnaõpetusel on suur roll laste informeerimises ühiskonnast. Kodudes räägitakse majandusest ja poliitikast niivõrd vähe, et õpilane ei pruugigi aru saada, millega need seotud on ja mis on nende mõte. Kõikide päevakajaliste teemade kohta saavad õpilased tunnis esitada enda arvamust ning saavad osaleda ka aruteludes. Mida rohkem on inimesi, seda rohkem arvamusi ja nõnda saavadki kõikide faktide erinevad küljed esitatud ja läbi arutatud. Sellisel viisil saavad paljud asjad selgemaks ja kergemini mõistetavaks. Ühiskonnaõpetuse tundide raames tutvutakse põhjalikult Eesti Vabariigi põhiseadusega. See on aga vajalik selleks, et olla seadusekuulelik kodanik. Seadusekuulelik kodanik on aga riigile parim mida tahta. Elades riigi seaduste järgi on inimesed ka ise palju õnnelikumad ja neil on lihtne ning muretu elu. Igas riigis on siiski ka kurjategijaid ja
Abielu ja sellega seonduv Maailmas on palju erinevaid riike ja kultuure. Sellega kaasnevad ka erinevad traditsioonid ja seadused. Paljudes riikides on abielu kohustuslik juba varajases eas. Mõndades aga on abielu tabu. Mis on aga abielu eesmärk ning milline elukaaslane või abikaasa peaks meil olema? On palju arutatud selle üle kui väärad on sundabielud ning üldse varajases eas abiellumine. Need väitlused selle teema ümber on mulle alati huvi pakkunud. Nõustun nendega peaaegu et täielikult. Abielu on see, mis peaks tulema armastusest ja omama suurt hingelist ja füüsilist väärtust mõlemale osapoolele. Kui seda ei ole, siis pole see ju mingi abielu. Ja kui midagi enam abielust välja ei tule- armastus on otsa saanud, laiskus on peale tulnud, pingutada enam ei viitsi, siis
Planeet Maa on viimaste sajandite jooksul pisenenud tunduvalt. See ei avaldu mitte sõna otseses tähenduses, vaid pigem ettekujutuses. Kiired transpordivahendid, suurenenud elatustase ja vabameelsem maailm on toonud rahvaid üksteisele lähemale kui kunagi varem. See on rikastav kogemus, ent ruumi jääb ka vääritimõistmiseks. Tihtilugu on arutatud, kas taoline nähtus on kasulik või mitte. Ühtset vastust on raske leida. Kõikide kultuuride ajalugu ilmestavad suuremad või väiksemad sõjad. Kodusõjad moodustavad nendest väikese osa, enamasti on eesmärk mõne teise rahva anastamine ja selle üle kontrolli saamine. Tavaliselt peetakse seejuures silmas, et allutatud maa elanikkond sulanduks domineerivama sisse ja seeläbi sellest lahutamatuks muutuks. Mida ei ole aga sõjad suutnud,
Siia tunginud enamasti saksa päritolu rüütlid ja eriti mõõgavennad, kes olid oma ajastu tipptasemel sõdalased. Vaenlased omasid paremat tehnikat ja relvastust. Kui vaja, siis saadeti neile pidevalt ka abiväge. Sellised relvad nagu turvised, ammud ja viskemasinad andsid vaenlastele suure eelise eestlaste ees. Eestlastel pole ühiskondlikku organiseeritust, see ongi põhjuseks miks nad alla jäid. Ei peetud nõupidamisi ega arutatud asju korralikult läbi. Selle kõige tagajärjeks ongi see, et eestlasi vallutati süstemaatiliselt. Võitluse käigus õppisid eestlased uusi sõjapidamise meetodeid . 1208 aastal Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha Otepää linnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latgalite maale. 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. 1219.a
Eesti Euroopa Komisjon teeb Eestile ettepaneku ühineda 2011. aastal euroalaga, sest kõik kriteeriumid on täidetud. Siiski toob euro tulek inimestele kaasa vajaduse asuda senisest enam kauplustes peast arvutama. Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et kindlasti aitab inimestel euroga kohaneda see, et juba pool aastat enne rahavahetust tuleb kaupmeestel hindu kahes vääringus näidata. Lisaks on Rääski sõnul arutatud eurole üleminekut koordineerivas asjatundjate komisjonis võimalust, et inimestele jagatakse enne euro tulekut kalkulaatoreid, mis võimaldavad hindu kiiresti arvutada kas kroonidest eurodesse või eurodest kroonidesse. Eurole üleminek ei pruugi siiski piirduda üksnes mehaanilise jagamistehtega, kus kroonihindadest saavad eurohinnad. Üsna märkimisväärne muudatus kaasneb sellega, et 1. jaanuarist saab sularahaautomaatidest välja võtta minimaalselt viis eurot ehk ligi 78 krooni.
probleemseid privaatvarasid erinevatelt pankadelt. Euroopa riikide valitsused ning USA kogusid oma pangasüsteemi kaudu kapitali 1,5 trillioni USA Dollari ulatuses ostes uusi eelisaktsiaid riigi suurematelt pankadelt. Aastal 2010 tutvustasid Euroopa regulaatorid pankadele uut Basel III eeskirja. Basel III tugevdab pankade kapitalinõudeid ja uusi regulatiivseid nõudeid pankade likviidsus ja finantsvõimekuse suhtes. Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumistel on arutatud ja heaks kiidetud väga erinevaid meetmeid, mille eesmärgiks on tasakaalustada liikmesriikide majandusi. Neis on määratletud euroala riikide juhtimisstruktuur, asutatud eraldiseisvaid finantseerimisskeeme, kirjutatud riikide põhiseadustesse tasakaalus eelarve nõudeid jne. Olulisemate meetmete loetelu on järgmine: · Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF European Financial Stability Facility) loomine mais 2010
Inimolemus, tõde ja vabadus Inimesed on siia ilma loodud justkui puhtale lehele ning igaüks meist alustab ise oma teekonda elus, arenedes selle jooksul. Elu on täis tõuse ja mõõne, me areneme läbi raskuste ja katsumuste. Väga palju on arutatud inimolemuse, tõe ja vabaduse teemal, kõigile neile mõistetele puudub kindel definitsiooni ning kõigil inimestel on nendest omamoodi arusaam. Inimolemuse mõistet on peaaegu et võimatu üheselt mõista, see on siiani üks suur mõistatus. Usun, et inimolemust saab kõrvutada inimese sisemise olekuga, mis väljendub meie käitumises ja emotsioonides. Inimesi on oma hingelt ning olemuselt väga erinevaid, et kellegi kohta midagi kindlat öelda, peame neid väga hästi tundma
Ühelt poolt öeldes, et see oli rahva tahe ja teiselt annektsioon. Kas eesti rahvas oli teadlik võimuloleva valitsuse tegevusest riigi siseselt? 1939. aastal esitati Eesti Vabariigile Nõukõgude Liidu poolt ultimaatum ehk vastastikuse abistamise pakt. Teisel pool Eesti piiri asusid ülekaalukad Punaarmee jõud, mida lubati paktis keeldumisel kasutada. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis, rahvalt nõu ei küsitud ja sõjalisest vastupanu ei arutatud. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi ja idast hangiti tarbekaupu, mida läänest polnud võimalik tuua.
perekonnas, elukoht, töökohtade arv ning sissetulek jne. Samuti kantakse finantsressursse üle ka erinevate liidumaade vahel: suuremate eelarvetega liidumaad kannavad osa ressursse üle vaesematele liidumaadele. 2) Ameerika Ühendriikide maksusüsteem on samuti mitmetasandiline, kuid erineb osariigiti üsna palju. Üldiselt kehtib USA-s 11(!)-astmeline tulumaksusüsteem, mis on küllaltki keeruline ning raskesti haaratav, palju on arutatud selle lihtsustamist. Mõlemas riigis kehtib astmeline tulumaksusüsteem, mille väljatöötamisel on lähtutud ideest, et suurema sissetulekuga kodaniku suurem tulumaksustamine ei vähenda tema heaolu nii palju, kui palju suureneb heaolu väikese sissetulekuga inimese väiksema tulumaksustamise kaudu. See on hea viis võrdsustada kodanike elatustaset ning toimetulekut. Teiseks, heal tasemel pensionisüsteemid: 1) Saksamaal on sotsiaaltoetused enamjaolt seotud teenistusega ning
Lenin on ka nepi kohta öelnud: "Me teeme ühe sammu tagasi selleks, et pärast teha kaks sammu edasi", mis tähendas, et nepp oleks võinud muutuda ka millekski muuks, kui majandusolukord on paranenud. Leninile järgnenud Stalin tutvustas täielikku plaanimajandust, kogu majanduse renatsionaliseerimist ja 1920ndate lõpus kiire industrialiseerimise poliitikat. Põllumajanduse kollektiviseerimine oli Stalini tuntuim ja hävitavaim osa nepist. On arutatud, kas industrialiseerimine oleks olnud ka ilma selleta võimalik, kui oleks rohkem makse küsitud. Nagu tehti Jaapanis Meiji ajal,Bismarcki Saksamaal ja peale II MS Lõuna-Koreas ja Taiwanil.
näinud tohutul hulgal naissoost õpetlasi ja kõrgelt haritud naisi. Mina aga arvasin enne, et seal islamimaades on naised alati olnud ainult orjad ja meeste lõbustajad. Kohalik kultuuripärand mängib religiooni kõrval siiski nii suurt rolli, et naised õpivad reeglina vaid oma lõbuks, kuid abielludes jäävad siiski koduseks. Mina arvasin, et naistel ei olegi seal üldse õigust tööl käia, vaid nad peavadki kogu aeg kodus istuma ja mehi teenima. Tänapäeval on üheks palju arutatud küsimuseks islamimaailmas just naiste hääleõigus. Paljudes riikides on see olemas, kuid nagu ma arvasingi on see paljudes siiski kas väga värske või olematu. Seda ma teadsin, et sellest hetkest, kui naine on abielus, on tal õigus oma abikaasapoolsele täielikule ülalpidamisele. Mees peab teda toitma, katma ja kõik tema majanduslikud vajadused rahuldama ka juhul, kui naine ise töötab. Seadus näeb ette, et naise raha on naise raha, kuid mehe raha on pere raha.
Globaliseerumise mõiste, selle tekkimise põhjused, positiivsed ja negatiivsed küljed. 5. Rahvusvahelised ettevõtted (RVE), RVE -te erinevad põlvkonnad. Oskad nimetada RVE-id erinevatest eluvaldkondadest. 6. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid (IMF, WTO, EL, NAFTA, ALADI, APEC, OPEC, ASEAN, OECD) eestikeelne täielik nimetus, org.-i tegevussuunad lühidalt, liikmed. 7. Tekstiili-, õmblus- autotööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine (oskad vastata klassis arutatud ning ekooli lisatud küsimustele) 8. Transpordi areng, erinevate transpordiliikide eelised ja puudused. 9. Turism turismi liigid, turismi kiire arengu põhjused, turismi positiivne ja negatiivne mõju.
Koos on nad tervik. Füüsilises maailmas on see täiuslikkus. Tänapäeval on hinnatud inimesed, kelle tunded ja mõistus on tasakaalus, aga tihti jaotatakse mehed ja naised eraldi, kuna nad tahtmatult erinevad teineteisest nii füüsiliselt kui vaimselt. Naine tahab tihti probleemi välja selgitada ja lahendust leida, aga mees selle asemel soovib vaikida ja unustada. Küll aga probleemist rääkimine toob alati head ja hiljem, kui on ära arutatud ja teineteist mõistetud, siis on mõlemal kergem. Naistel on oskus välja elada emotsioone ja sellega ka mehi aidata. Tunded määravad tervise ja eluea pikkuse. See ongi naiste tugevus. Kui ta püüab mehe tundeid avada, teeb see tundeelu tugevamaks, seega eluea pikemaks. Kui mehel isiklikult on mingi mure, siis ta soovib sellest samuti vaikida, aga kui naine sellest kavalusega või otseselt küsides teada saab, oskab ta leida lahendusi ja toetada igal juhul ja nii tunnebki mees juba
Süsteemide teke panebki aluse oma riigile. Igal riigil on kujunenud välja omad süsteemid, mis määravad ära selle, kuidas miski toimub ning annab ühiskonnale aimdust sellest, kuidas tuleks toimida, et oleks toimiv ühiskond ja riik. Kas me saame võtta sellist süsteemi kui probleemi? Mina isiklikult arvan, et Eestil väljakujunenud süsteem ei ole probleeme tekitav. Kui meil on parlamendis kaks erakonda, kes on oma kohtade poolest peaaegu võrdsed, siis usun, et probleemid saavad arutatud kiiremini, kuna pole liigseid segavaid jõude. Loomulikult on veel kolm ülejäänut parteid, kuid nende kohtade arv on juba liidrite omadega küllaltki väike, et me võime siiski väita, et otsustavad on kaks enim kohti omavat parteid. Samuti ei saa me sellise süsteemi tekkimises süüdistada mitte kedagi peale meie endi. Meil ei ole täielikku ühtsust oma arvamusel, kuid samuti ei ole need äärmusest äärmusesse. On kujunenud kaks selgelt juhtivat mõtteviisi ning vähemus on sunnitud
surmanuhtulus mürgitamist, kui aga sellele oli vastu ja seda viie minuti jooksul ei tehtud siis poodi ta üles. Viimast korda viidi Eestis kohtuotsusega kinnitatud surmaotsus täide 21. septembril 1991. Kuigi surmanuhtlus säilis seadusandluses kuni 1998. aastani ja inimesi mõisteti surma ka pärast 1991. aastat, ei viidud surmanuhtlust enam täide. Pärast iseseisvuse taastamist asendati surmanuhtlus eluaegse vangistusega. Pärast surmanuhtluse kaotamist on Eesti ühiskonnas arutatud surmanuhtluse taastamist eriti raskete kuritegude puhul. Miks on riigil õigus kehtestada surmanuhtlus? Ma arvan, et riik on otsustanud surmanuhtluse kehtestada sellepärast, et nad on näinud kui palju esineb nende riigis kuritegusid ja on otsustanud, et pole muud karistust kui surmanuhtulus. Osades riikides on põhiseaduses kirjas, et igal inimesel on õigus elule aga kui on pandud toime väga raske kuritegu ollakse vastu põhiseadusega kuid see peab olema tõesti
see mööda. Levinum on koolivägivald õpilaste vahel, ja seda siis peksmise ja norimise näol kõige rohkem. Õpetaja ja õpilase vahel on võrreldes õpilaste vahelise vägivallaga on see peaaegu olematu, aga siiski olen olnud ise tunnistajaks õpetaja ja õpilase vahelisele koolivägivallale ja seda just mõnitamise ja sõimu kõige hullemas mõttes. Aastaid on püütud vähendada koolis levivat vägivalda, selleks on kasutatud nii reklaame meedias kui on ka korraldatud ümarlaudasid, arutatud ja diskuteeritud jne. Mina pakuks välja ennetustöö vägivalla vähendamiseks koolis, ning selleks oleks sobilik kasutada rollivahetust sisaldavaid mänge, kas siis vestlustena või ka algklassides näiteks mingis tunnis, uurida välja põhjused. Kindlatel juhtudel tuleks välja selgitada, miks see konkreetne asi juhtus, millest sai see juhtum alguse ja miks see nii kaugele üldse läks. Ise peaksin ka julgem olema selliste juhtumite puhul, kas siis kaitsema nõrgemat või teavitama
vajab arstiabi ja korrakaitsjate pidevat valmisolekut. Sama kehtib ka kurjategiatega. Päevalehe andmetel kulutab Eesti riik ühe vangi ülal pidamiseks kuus keskmiselt 1000 eurot. Sellist summat ei saa endale lubada isegi korralikud eesti pered. Kurjadegiate lapsi peavad kasvatama lastekodud, mis tähendab riigile taaskord suuri kulusid. Kindlasti pärsivad Eesti riigi jõulist arengut ja pidevat julgeolekut sotsiaalsed riskid. Juba aastaid on arutatud, et oht sellele , et ülalpeetavaid on rohkem kui neid kes tööd teevad on pidevalt õhus. Päevaleht räägib, et ülalpeetavate osakaal on kõige suurem Lõuna-ja Ida EestisSotiaalsete riskide alla kuuluvad. Ohuks on ka terrorism ja pommirünnakud. Õnneks on seni eesti otseste terrorisünnakute teelt eemale jäänud, kuid oht on alati. Nagu puudub otsene terrorismi ja pommirünnakute oht, nii ei ole praegu ka otsest ohtu, et Eesti alluks välisele poliitilisele survele, mis
vabaneda kurnatusest. Ärgates tunneb inimene end täis energiat ja elujõudu, tema töövõimekus kasvab. Paneelmajades tekib eriti kuiva ilmaga kahjulik elektrostaatiline väli. Samal põhjusel on ka sünteetilised materjalid ja rõivad kahjulikud. Omades kõrget kaitsevõimet neutraliseerib merevaik inimese ja keskkonna vahel viimase kahjuliku mõju. Lisaks neutraliseerib merevaik negatiivse biovälja, puhastades ja uuendades energia tsentreid. Kuigi seda ei ole avalikult arutatud, uuritakse mitmeid merevaigu efekte inimorganismile. Praegu, mil eetilised tõekspidamised on nõrgenenud, muutuvad inimesed järjest agressiivsemaks, ebasiiramaks ja egoistlikumaks. Tihti soovitakse avalikult teistele halba õnne, ja selle tulemusena tunneb tundlikum inimene seesmist rahulolematust ilma, et ta mõistaks, et see on põhjustatud nähtamatust vaenulikust keskkonnast. Üks kõige kindlamaid vahendeid kaitseks sellise vaenulikkuse eest ongi just pidev kokkupuude merevaiguga.
asendunud autoritaarse diktatuuriga. 3) Okupatsioon ja vapside riigipöördekatse Opositsioon sai uut elujõudu 1935.a. suvel, kui vabanesid arreteeritud vapsid. Nad asusid kohe aktiivselt tegutsema, kritiseerides avalikult valitsuse ebaseaduslikku tegevust ja tagasipöördumist demokraatliku riigikorra juurde. Vapside liikumise likvideerimise lavastas poliitline politsei riigipöördekatse. Ööl vastu 8. dets. 1935.a. arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud järgmiseks päevaks kavandatud relvastatud väljaastumise plaani. Kohtuprotsessil mõisteti 133 isikut kokku 1163.a.-ks vangi. ,,Tartu vaim" kujunes diktatuurivastase võitluse sünonüümiks. 4) Uus põhiseadus Veebruar 1936.a. leidis aset referendum, millega rahvas andis riigivanemale õiguse kutsuda kokku konstitutsiooni koostamiseks Rahvuskogu. 1.jaan.1938.a. jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli EV
Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Uskumine oli väga tugevasti seotud loodusega. Looduse püha paika austati, inimeselt nõuti seal rituaalset käitumist. Metsa astudes pidi teda lahkelt tervitama, lahkelt kõnetama, et mets hoiaks seal viibijat hädaohu eest ja ka õnnetuste eest. Inimene oli metsast sõltuvuses, metsast sai puitu nii ehituseks, kui ka tarbeesemeteks, metsa arvelt sai laiendada ka põllumaad. Taara üle on palju arutatud. Kroonikud on nimetanud ka Tharapitat, mis aga tõenäoliselt on tulnud appihüüdest " Taara avita!", tema poole karjuti appi tavaliselt lahingus.Taara oli Eesti usundi võtmefiguur ja olevat sündinud 13.sajandi algul Ebavere mäel. Rahvas pidas Taarat vägevaimaks jumalaks, kes müristas ja ka valitses välku. Tara kuju kohta ei ole kahjuks säilinud ei kuju ega ka pilti. Talle oli pühendatud neljapäev, siis käidi hiies ohvipidusid pidamas. Hiite kohta on andmed üsna lünklikud
Samuti vormiti olev kääne tugevaastmeliseks ja lihtmineviku vormides peeti õigemaks sivad- vormi asemel kasutada sid-vormi. Neljandal taolisel keelekonverentsil 1911. aastal Tartus sõnastati sihitise kasutamise reeglid ning arutati võõrnimede/võõrsõnade õigekirja küsimusi. 1912. aastal ilmus Johannes Voldemar Veski brošüür ’’Eesti kirjakeele reeglid’’, mis võtab kokku kõik konverentsidel arutatud küsimuste tulemused. 1918. aastal ilmus rühmatööna koostatud konverentsidel sõlmitud kokkuleppeid sisaldav ’’Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat’’, mis oli esimene omataoline väljaanne. 20. sajandi esimesel kümnendil võeti kirjakeeles kasutusele mitmeid tõlkelaene inglise, vene, soome ja ka saksa keelest. Selle vähendamiseks hakati teadlikult tegelema sõnavaraarendustööga, milles paistsid eriti silma Ado Grenzstein,
ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks keskseks kandjaks oli tõusmas Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kuid ta suri 1939. 8. 1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva
oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Läänes valitses veendumud, et neidki rahvaid õnnistatakse peagi ritiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Üldiseks moesõnaks oli progress. Progressi ooati igas valdkonnas. Samuti ootasid seda naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad. Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine? Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et naised ei saagi poliitilises elus osaleda, sest neil pole kunagi võimalik leida majapidamistööde ja lastekasvatamise kõrvalt piisavalt vaba aega. Samuti oli ka 1900-ndatel aastatel. Naistel oli vähe õigusi, aga palju piirangid, millega nad pidid leppima: nad olid seaduste ees õhimõtteliselt olematud. Nad ei
PAKTI SÕLMIMINE 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Maailmas mõjus see teade pommuudisena. Juba järgmisel päeval saabus Moskvasse Saksa välisminister Ribbentrop. Pärastlõunal algasid tema läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissari Molotoviga. Läbirääkimistel ei arutatud mitte ainult mittekallaletungilepingut, vaid ka sellele lisatavat salaprotokolli. Salaprotokolliga pidid Saksamaa ja Nõukogude Liit jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. Sakslased soovisid jätta Leedu ja Lõuna-Läti endale, loovutades Põhja-Läti ja Eesti Nõukogude Liidule. Nõukogude Liit nõudis endale ka Lõuna-Lätit. Saksa pool nõustus sellega. Pärast keskööd pakt allkirjastati. Sellest hoolimata jäi lepingu ametlikuks sõlmimise kuupäevaks 23. august 1939. aasta.
kehtestatav minimaalne keskkoolisuurus põhineb teaduslikel koolivõrkude uuringul ei ole teadmusühiskond, sest riik ei arvesta seaduste tegemisel teadusuuringuid, nt sotsiaalministeeriumist tulnud kunstliku viljastamise seaduse eelnõu, mis nägi ette, et alates kolmandast katsest viljatusravi ei rahastata, sest alates kolmandast katsest väheneb tunduvalt tõenäosus viljastuda, ei põhinenud konkreetsetel uuringutel ega polnud spetsialistidega läbi arutatud demokraatlik ühiskond, sest toimuvad regulaarsed vabad valimised, on tagatud sõnavabadus ning inimesed kasutavad seda 2. Kuidas tuli Eesti toime siirdeühiskonna probleemidega? Halvasti, sest Eestis oli vaesus, rahvuskonfliktid ja narkomaanide hulk 90ndatel suur probleem (on tänaseni). Hästi, sest demokraatlik riigikord on jäänud püsima ja toimus majanduskasv, mitte langus 2. Kuidas tuli Eesti toime siirdeühiskonna probleemidega?
Morid nagu Rose sünnivad.Rose ema on väga kuulus kaitsja vampiir.Rose isa ei tunne,aga keegi.Rose pole temast kunagi kuulnud.See oli tore et seal seda ma-hammustan-sind-ja-sa-muutud-vampiiriks ei olnud. Juba raamatu algul oli aru saada,et autor teab,mis tulema hakkab,mitte ei mõtle tegevust kirjutamise käigus välja.Paljud fantaasia raamatud paistavad mulle just sellised.Laused olid soravad, ideed olid hästi väljendatud ja ühte teemat ei arutatud liiga kaua.Raamat on inglise keelest eesti keelde tõlgitud.Vahel tõlgitud raamatuid lugedes on aru saada,et sisu mõtet ei ole tõlkimisega edasi suudetud anda.Selle raamatu puhul oli minu meelest täitsa hästi see ära tabatud. Tegelaste suhted oli väga erinevad.Rose täisnimega Rosemarie Hathaway on tumedate pikkade juustega,pruunide silmadega,mandli värvi nahaga kontrastses vastuolus tema kahvatu, blondide juustega parima sõbra Lissaga.Lissa täisnimega Vasilisa Dragomir on
ümber hindama. Alates Esimese maailmasõja algusest 28.juunist 1914 olid sõjas osalevad mehed sunnitud jätma maha perekonnad, mida hakkasid üleval pidama naised. Naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad, pidid hakkama avastama seda, mis asus neis endis. Üldiseks moesõnaks oli progress, mida ootasid eelkõige naised, sest neil tuli üles leida jõud ja panna see kasvama. Mida tähendas olla tol ajal moodne naine? Naiste osalemist täieväärtusliku liikmena avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et naised ei saagi poliitilises elus osaleda, sest neil pole pere eest hoolitsemise tõttu piisavalt aega. Ka 1900-ndatel aastatel oli naistel vähe õigusi ning palju piiranguid. Naised olid seaduse ees põhimõtteliselt olematud. Nad ei saanud kedagi kohtusse kaevata ning neil ei olnud õigust varale ning teha otsuseid karjääris
enam ei tule arvestada radiaatorite asukohaga. 5 2. Erinevad põrandakütte viisid Põrandaid saab kütta mitmel viisil, kasutades selleks siis kas elektrit (põrandaküttekaablid ja -matid) või torudes ringlevat sooja vett mida ajab ringi pump. Kvaliteetse küttesüsteemi eelduseks on kütteinseneri projekt, mis on ka tulevase haldajaga läbi arutatud. 2.1 Elektriline põrandaküte Elektriline põrandaküte teostatakse küttekaablite, kaablivõrkude või mattide abil sõltuvalt põranda konstruktsioonist. Põrandakütet võib kasutada peaaegu kõikide põrandakonstruktsioonide korral. Põrandaküte nõuab väga vähe hooldust küttekaableid ei tule üldse hooldada ning nende tööea kestust mõõdetakse aastakümnetega. Küttekaabli rikke
3. Riigikantselei istungite osakonna juhataja Aivar Rahno Stenbocki majas toimuvad valitsuse istungid, seal töötavad igapäevaselt peaminister ja Riigikantselei. Valitsuse istungeid viiakse läbi istungite saalis ovaalse laua ümber, kuna ruum ei mahuta ümmarguse laua taha ära kõiki ministreid. Valitsuse istungite materjalid on 3 põhjalikult juba eelnevalt läbi arutatud. Istungeid juhatab peaminister, tema puudumisel asendajaks määratud minister. Otsuste vastuvõtmisel enam ei vaielda. Kutsutud esinejad istuvad peaministri vastas uste kõrval. Ruumis on viimase tehnika sõna järgi interneti ja helitehnika lahendused, istungite protokollimiseks on laud merepoolsete akende all. Päevakorrateemade läbiarutamiseks ja vaidlemiseks kutsutakse kokku Valitsuse kabinetiistungid.
● Võetakse maha otse isiku sissetulekutelt. ● Sotsiaalmaks- pensioni- ja ravikindlustuse rahastamiseks- 33% (vastavalt 20% ja 13%). ● Tulumaks- füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks- 20%. Kaudsed maksud: ● Tarbimise maksustamine. ● Aktsiis- kehtestatud teatud kauplemisele või tootmisele (alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis). ● Käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks- 20%. 3. Töötamine – tunnis arutatud põhimõistete põhjal. ● Tööleping- töötaja ja tööandja kokkulepe; töötaja kohustub tegema tööandjale tööd; tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. ● Töötaja ehk töövõtja- inimene või firma, kes võtab lepingu alusel teha mingi töö. ● Tööandja- ettevõte, asutus või üksikisik, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd.
Referaat Nürnbergi protsess Sisukord Kohtuprotsessi eelnõu...........................................................3 Koht..........................................................................3 Kohtuprotsessi läbiviijad..............................................3 Kohtuprotsessist lähemalt.................................................4-7 Võitjate kuritegusid ei arutatud.....................................8 Lääneriigid kandsid kommunismi kuriteod maha............9 Nürnbergi kohtu alla olnud natsikurjategijad.................10 Kohtuotsuse kokkuvõte..............................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................11 Kohtuprotsessi eelnõu 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942
Ülekanded lähevad lihtsamaks. Tavainimesel on jälle palju mõnusam vaadata ja mõista, kui rahaühik on erinevates maades üks ja sama. Selles mõttes on euro parem. Probleem on aga selles, et Eesti majandust mõjutavad seeläbi ka kõik teised sellesse süsteemi kuuluvad riigid ja nende võimalik eelarvedefitsiit. See on sellele rahale probleem, mida me ise ei tekita. Valdavalt kaaluvad plussid siiski miinused üle. Üks euro otseseid mõjusid eestile on kindlasti see paljuräägitud ja arutatud hinnatõus, mis ei ole küll kuskilt küljest vaadatuna hea, kuid see on paratamatu ja sellega tuleb leppida. Ise me endale sellise saatuse valisime. Siinkohal hetkel rohkem näiteid ei tooks. Peaprobleemini jõudes ja selle eraldi osadeks jagades, saame esimeseks küsimuseks kas euro on rikkus? Sellele vastust leides peab kõigepealt kindlasti arvestama, milliseid kulusid ja tulusid euro kaasa toob. Üks kuludest on näiteks IT-kulu: tuleb uuendada nii riistvara, kui ka tarkvara
annaabi.ee 
