50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Greta Pentsa
Õppematerjali autor
vestlevad sõbrannad teineteisega, täiesti omamoodi poiss ja tüdruk kahekesi olles ja hoopis teistsugused tunded on neilsamustel kambas olles jne. Seetõttu on ka släng raskelt piiritletav keelenähtus. (1) Vahel võib kirjakeel võtta omaks slängi lühendised ja ajapikku loobuda pikkadest ja keerulistest täiskujudest: nii on juhtunud aku, trafo ja laboriga. Vahel mugandub slängis mõni võõrkeelne sõna ja sobib hästi ka eesti kirjakeelde. (2) Släng tekib üldkokkupuutel teiste keeltega. Eesti slängis ongi enim laene tulnud inglise keelest., kuid märkimata ei saa jätta ka soome ning vene keelt. Üldiselt laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi, või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta ning kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu. (3) Slängisõnad võivad kiiresti tagasi liikuda argi-või tavakeelde või kaduda niisama
Lihula 2019 SISSEJUHATUS Noorte sõnavara on üpris mitmekesine. Põhjus on selles, et pidevalt tekib noortel oma sõpruskonnas sõnu, millest saavad ainult nemad aru. Slängid pole omased ainult noortele, ka õpetajad, meremehed, sõdurid ja vangid ning kõik teised inimesed võivad omavahel suheldes kasutada sõnu, mida mõistavad ainult nemad. Sedasi tekivadki slängid. Sõna släng ise on sajandeid vana ja seda kasutasid röövlid ja vargad oma salajase keele kohta. 19.sajandil ei olnud släng tavainimestele kasutamiseks, kuid tänapäeva maailmas on släng saanud uue tähenduse. Esimene slängisõnaraamat anti välja Inglismaal aastal 1785. Meie kooli slängi kasutajad arvavad, et slängikeeles on tunduvalt kergem suhelda, sõnad on muudetud kergemaks. Nemad kasutavad slängidena rohkem lühendeid, sest tihti on sõnad pikad või keerulised. Paljud sõnad tulevad ka inglise keelest, sest noored mängivad palju arvutimänge ja vaatavad filme
Oht sulanduda ühtseks keelekompotiks Ain Kaalepi luuetuse ,,Tundmatutele inimestele" kohaselt samastub keel inimese ja inimestega. On kartusi, et eesti keel on välja suremas. Senini on keel püsinud, sest oleme seda kergelt devalveerides hoidnud ja armastanud. Silmapiiril tundub olevat oht üleilmastumisest keele tasandil. Kindlasti ei tohi unustada positiivset, vaadates eesti keelt tuleviku ja kontinuiteedi seisukohalt. Keele püsimisel on väga olulised reeglid ja nende pidevast muutmisest hoidumine. Loodetavasti ei sure eesti keel välja. Ain Kaalepi välja toodud hopi-indiaanlastega on muidugi raske ennast võrrelda, sest neid on tuhat korda vähem. Probleem on sarnane. Suurkeeled on ennast vaikselt sisse pressimas nii grammatika kui sõnavaraga. Samas on nad ka veel praktilise väärtusega. Näiteks õppides ülikoolis on suur osa erialasest kirjandusest kätte saadavad ainult kas vene või inglise keeles
1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse
3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia 17 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused 18 3. Eesti sotsiolektide probleemid 22 3.1. Keel ja sotsiaalne klass 22 3.2. Keel ja sugu 24 3.3. Keel ja vanus 24 4. Eesti aktsendid 25 5
vastajad pidid pakkuma õigeid tähendusi ning kolmandas osas uuriti, kus vastajad kõige rohkem slängi kasutavad. Peamised erinevused ilmnesid õpilaste ja korvpallurite slängisõnavaras. Kooliõpilaste seas esines erinevusi tüdrukute ja poiste slängis. Paljusid varem kasutusel olnud slängisõnu tänapäeva noored ei tea ega kasuta. Märksõnad: Släng; muutumine; õpilased; korvpallurid, Loog. SISSEJUHATUS 3 Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. sajandit oli slang kasutusel ainult
Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga
enamikes suhtlusolukordades, oskus vajadusel lülituda ümber ühelt keelelt teisele. (vahetada koodi). Keelte kasutamises on kvantitatiivseid, kvalitatiivseid ja funktsionaalseid erisusi, mis sõltuvad inimese vanusest, sotsiobiograafiast ja muudest sotsiaalsetest ja kultuurilistest kriteeriumitest nt keelekasutussfäär. /E.Oksaare defineering/ Kakskeelne on see õpilane, kes vajab iga päev kahte keelt, et elus toime tulla (nt kodus vene keel, lasteaias eesti keel – on vaja mõlemat keelt). Kakskeelsus on mitmekeelsuse prototüüp. Uuringud on näidanud, et kolme või nelja keele igapäevane kasutamine on oma olemuselt sarnane kahe keele kasutamisele. Näites toodud segakiri ehk segistatud koodiga kiri väljendab seda, et kirjutaja valdab nii kõnes kui keeles hästi nelja keelt. Mitmekeelsus on huvitav nähtus. 😊 Kakskeelsuse probleemi aktuaalsus. Kakskeelset arengut mõjutavad tegurid Miks ja milleks on kakskeelsuse teema oluline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid